Obsah (4)

§ 69§ 199§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-10144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 20. aprill 2018. a Kriminaalasja number 1-16-10144 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele L.E-le Tartu Maakohtu 21.04.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10144 mõistetud karistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 10 (kümme) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse aja alguseks L.E vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab L.E-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 21.04.2017. a otsusega on L.E süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati L.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.06.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 4 kuud vangistust. L.E-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendati L.E-le mõistetud vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse kohaselt tuleb L.E järgida üldkasuliku töö tegemisel

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisakohustustena määrati L.E-le

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 12.05.

1. a. 25.01.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande L.E kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata L.E-le mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. L.E on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde. Erakorralise ettekande kohaselt toimus L.E ja kriminaalhooldusametniku esmakohtumine 16.06.
3. a. Kriminaalhooldusametnikul on L.E-ga toimunud kokku 8 kohtumist ja L.E on 9-l korral jätnud registreerimiskohustuse täitmata. L.E on kohustuse rikkumist põhjendanud kutsete mittekättesaamisega ja haigestumistega. Seejuures L.E haigestumiste kohta arstitõendeid esitanud ei ole. Kui L.E jättis registreerimiskohustuse täitmisele 8ndat korda ilmumata, koostas kriminaalhooldusametnik L.E-le kirjaliku hoiatuse. Peale kirjaliku hoiatuse saamist on L.E ühel korral rikkunud registreerimiskohustuse täitmist. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et
4. a juulis L.E sooritas üldkasuliku töö tunde xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s. L.E-le koostatud üldkasuliku töö ajakava kohaselt oli kriminaalhooldusalusele planeeritud 40 üldkasuliku töö tundi. L.E sooritas üksnes 24 tundi. Ajavahemikul juuli-detsember
5. a L.E-le uut ajakava ei koostatud, kuna L.E väitis kriminaalhooldusametnikule, et tema tervislik seisund on halb. L.E esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi.
6. a detsembris määrati L.E üldkasulikku tööd sooritama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. L.E ei sooritanud nimetatud kohas ühtegi üldkasuliku töö tundi ja põhjendas seda haigestumisega. L.E esitas arstitõendi kukkumise kohta, kuid kuupäevaliselt on kukkumine aset leidnud hiljem võrreldes üldkasuliku töö sooritamise kuupäevadega. 22.01.
7. a võttis kriminaalhooldusametnik ühendust L.E perearstiga, kelle sõnul ei ole L.E tema poole pöördunud seoses suutmatusega tööd teha. L.E perearst küll kinnitas, et kriminaalhooldusalusel on teatavaid probleeme jalgadega, kuid see ei takista perearsti hinnangul L.E tööd teha. 17.01.
8. a seisuga on L.E talle määratud 330st üldkasuliku töö tunnist tehtud 24 tundi, sooritamata 306 tundi. L.E on sotsiaalprogramm läbimata temast mitteolenevatel põhjustel. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et L.E on kahel korral, s.o 13.08 ja 13.11.
9. a viibinud arestimajas kainenemisel. Karistusregistri andmetel ei ole L.E üldkasuliku töö sooritamise ajal uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohus arutas erakorralist ettekannet 22.02.
10. a kohtuistungil. 2 22.02.
11. a kohtuistungil L.E, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema, kuna on olnud juba pikemat aega haige. L.E on läbinud mitmeid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L.E selgitustest nähtuvalt on tal lisaks füüsilised probleemid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L.E kinnitas, et tal on oma tervisliku seisundi kohta esitada arstitõend. Lisaks selgitas L.E , et ta ei saa tööd teha ka seetõttu, et ta elab maal ning linna tulla on pikk maa. Tööle mineku puhul on probleemiks ka rahaliste vahendite puudumine. Kriminaalhooldusametnik pidas vajalikuks L.E tervisliku seisundi kindlakstegemist. Kohus lükkas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise edasi ja pidas vajalikuks L.E tervisliku seisundi kohta täiendavate andmete kogumist. 28.02.
12. a kirjaga nr 1-16-10144 nõudis kohus L.E perearstilt Helgi Andrelt (H & U Andre OÜ) välja andmed L.E tervisliku seisundi kohta, et teha kindlaks, kas L.E tervislik seisund võimaldab tal üldkasuliku töö sooritamist või mitte. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 29.03.
13. a. Kohtuistungile ei ilmunud L.E . Kutse kättesaamise kohta andmed puuduvad. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 12.04.
14. a. 12.04.
15. a kohtuistungile L.E ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumata jäämise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kohaldada L.E suhtes sundtoomist. Tartu Maakohtu 12.04.
16. a määrusega kohaldati L.E suhtes sundtoomist 20.04.
17. a kell 13.00 kohtuistungile. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ja taotles L.E-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. L.E selgitas, et tal ei ole mingisuguseid uusi dokumente selle kohta, et ta üldkasulikku tööd teha ei saa. Kui ta L.E vanglasse peaks minema, kaotab ta oma kodu. Üldkasulikku tööd ei ole ta võimeline tegema. Sotsiaaltöötaja on tema juures vaatamas käinud, rääkis, et pliit ajab suitsu sisse, kaevu ei ole, joob vihmavett, pesta ei saa. L.E sai 50 eurot sotsiaaltoetust, et küttepuid osta. L.E sooviks teha kergemat tööd, valvuritööd vms. Samuti võiks karistuse asendada tingimusliku karistusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus L.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et L.E on käesolevaks ajaks teinud temale määratud 330-st üldkasuliku töö tunnist ära üksnes 24 tundi. Seega tegemata on 306 tundi. Erakorralise ettekande kohaselt on L.E rikkunud ka 3 registreerimiskohustust, kuid täpsemaid andmeid, sh millal ja millistel põhjustel registreerimiskohustust rikuti, puuduvad. Seega kohus registreerimiskohustuste rikkumiste hindamist põhjendatuks ei pea. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et L.E on rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja seda juba pikema aja jooksul. L.E on põhjendanud üldkasuliku töö mittetegemist terviseprobleemidega, samuti asjaoludega, et ta elab maal ning linna on pikk maa (3 km) ja tal puuduvad rahalised vahendid tööle sõitmiseks. Lisaks on L.E üldkasuliku töö mittetegemist põhjendanud mittesobiva tööga. Kohtu hinnangul ei ole L.E poolt väljatoodud põhjendused aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Kuigi L.E on osundanud oma terviseprobleemidele, ei ole ta esitanud ühtegi asjakohast dokumenti, mis kinnitaksid tema sellekohaseid väiteid. L.E on 28.11.

1. a kriminaalhooldusametnikule esitanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust nähtub, et L.E on küll pöördunud arsti vastuvõtule ja talle on määratud ravi, kuid L.E ei ole võtnud talle välja kirjutatud ravimeid. Kuna L.E ei ole võtnud ravimeid temale määratud raviskeemi alusel ja on jätnud pöördumata kirurgi vastuvõtule, kuigi ta oli sinna suunatud, leiab kohus, et L.E on suhtunud ükskõikselt ja vastutustundetult temal esinevatesse terviseprobleemidesse. Lisaks ei nähtu L.E poolt esitatud dokumentidest, et L.E esineks selline terviseprobleem, mis takistaks tal teha üldkasulikku tööd. Seda ei nähtu ka L.E perearsti kirjast kohtule. L.E selgitas 22.02.
2. a toimunud kohtuistungil, et tal on olemas arstitõend, mis kinnitab, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema. Sellest tulenevalt andis kohus L.E-le võimalus esitada kohtule dokumendid, mis kinnitavad tema halba tervislikku seisundit. Käesoleva ajani ei ole L.E kohtule ega ka kriminaalhooldusametnikule ühtegi tema tervislikku seisundit kajastavat dokumenti esitanud. 20.04.
3. a kohtuistungil on L.E kinnitanud, et uusi dokumente, mille kohaselt ei saa ta üldkasulikku tööd teha, tal esitada ei ole. Kohtu hinnangul on L.E põhjendused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks pigem otsitud ja kantud eesmärgist vabaneda ülskasuliku töö tegemise kohustusest. Seda järeldab kohus L.E senisest tegevusest. L.E ei ole peaaegu aasta jooksul suutnud teha rohkem kui 24 tundi tööd. L.E ei ole kriminaalhooldusametnikuga teinud koostööd, samuti ei ole L.E teinud midagi selleks, et leida lahendusi ja otsida jätkuvalt võimalusi vabaduses karistuse kandmiseks. Näiteks ei ole L.E tegelenud aktiivselt enda terviseprobleemidega, pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juurde abi saamiseks ja kriminaalhooldusametniku või tööandja poole sobivate tööülesannete leidmiseks. Kohus leiab, et L.E on temale mõistetud karistusse, s.o vangistusse, mis on asendatud üldkasuliku tööga, suhtunud äärmiselt ükskõikselt, ning ei ole tema suhtes üles näidatud usaldust tõsiselt võtnud. L.E korduvalt üles näidanud vastutustundetut suhtumist ja on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist pigem takistanud. Kohtu hinnangul ei ole edasine kriminaalhooldus edukas, kuna L.E ei ole suuteline oma senist suhtumist muutma ja edasiselt kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema ning korrektselt üldkasulikku tööd tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.E-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. 4

§ 69

lg 6 teise lause kohasel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega tuleb pöörata täitmisele L.E-le Tartu Maakohtu 21.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10144 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 306 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 10 kuud 6 päeva vangistust. Raina Pärn Kohtunik 5