4-17-6020/21

Väärteoasi 4-17-6020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni 27.10.2017.a. otsus väärteoasjas nr: 9400,17,001004 Konju Kitsefarmi OÜ karistamises 1 Jäätmeseaduse § 120 lg.2 alusel Kaebuse esitanud isik D.Z OÜ, registrikood XXX, asukoht Toila vald, Konju küla, Kivise, e-post: konju.talu@gmail.com. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja D.Z OÜ juhatuse liige Martin Repinski ja tema esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuväline menetleja –Keskkonnainspektsiooni Diana Marhel ja Väino Vaidla. LÕPPOSA esindaja Tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.10.2017.a. otsus väärteoasjas nr: 9400,17,001004 Konju Kitsefarmi OÜ karistamises Jäätmeseaduse § 1201 lg 2 alusel osaliselt ja nimelt tühistada väärteo toimepanemise aeg ajaperioodil 01.08.2016-03.08.2017 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel. Tehe uus otsus, millega süüdi tunnistada D.Z OÜ 04.08.2017.a. toimepandud episoodis Jäätmeseaduse § 1201 lg.2 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 450 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB-pangas, kood 401, viitenumber 4100064625, 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorralduse selgitusse palume märkida menetlusaluse isiku nimi/nimetus ja väärteoasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 05.06.2018.a. Asjaolud ja menetluse käik:
2. Vaidlustatud otsuse sisu: Ajavahemikul 01.08.2016-04.08.2017, aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Konju küla, Puraviku maaüksusel D.Z OÜ juhatuse liige Martin Repinski, kes vastutab jäätmekorraldamise eest, jättis D.Z OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed üle andmata käitlemiseks selleks õigust omavale isikule ja korraldas ettevõtte tegevuse nii, et ettevõtte traktorist Xxx viis ettevõtte käigus tekkinud jäätmed Toila vallas Konju külas Puraviku kinnistule. Õiguskuuleka käitumise korral oleks Martin Repinski pidanud andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba või registreerimistõendit omavale isikule. Eeltooduga rikkus D.Z OÜ juhatuse liige Martin Repinski Jäätmeseaduse § 28 lg 1 teist alternatiivi, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud tema valduses olevad jäätmed andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Keskkonnainspektsioon otsustas karistada D.Z OÜ-d jäätmeseaduse § 120 järgi rahatrahviga 1000 eurot. 1 lg 2
3. Kaebuse sisu: 13.11.2017.a esitas D.Z OÜ (kaitsja adv. Andrei Matvejev) Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Keskkonnameti üldmenetluses 27.10.2017.a tehtud otsus väärteoasjas nr 940017001004 ning lõpetada menetlus väärteoasjas. Kaebaja taotles asja arutamist kohtuistungil ning palus jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaitsja leiab, et otsus väärteoasjas ei ole seaduslik sellel põhjusel, et otsusega ühelt poolt on tuvastatud, et otsese tahtlusega tegeles menetlusaluse isiku juhatuse liige Martin Repinski, kuid teiselt poolt OÜ-d D.Z karistatakse ilma juhatuse liiget menetlusse kaasamata. Kaitsja viitas kaebuses RK otsusele nr 3-1-1-84-
4. Väärteoasjas tehtud otsus ei olnud laienenud juhatuse liikmele. Antud juhul pole juriidilise isiku karistamine võimalik ilma selleta, et juhatuse liikme tegevuses on leidnud aset väärteokoosseisu tunnused. Kuna OÜ D.Z juhatuse liige ei olnud kaasatud menetlusse menetlusaluse isikuna, siis pole võimalik ka karistada juriidilist isikut. 2 Väärteomenetleja tõendas oma järeldusi selle kohta, et tegemist on süüteo toimepanemisega, 07.09.2017 traktorist Xxx poolt tunnistajana antud ütlustega. Väärteomenetleja viitab sellele, et antud tõendiga on tõendatud, et alates juunist 2017.a ei ole näinud, et D.Z OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks üle antud jäätmeluba omavale isikule. Xxx ütluse kohaselt ta viis 3.08.2017 oksi Toila vallas Konju külas Puraviku kinnistule, kus oli juba ladestatud D.Z OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmeid. Väärteomenetleja poolt esitatud süüteo kirjeldusest jääb arusaamtuks, kas Xxx viis jäätmed sündmuskohale omal initsiatiivil või menetlusaluse isiku juhtimisorgani liikme käsu täitmisel. Ütlustest pole võimalik tuvastada, kas tegemist on menetlusaluse isiku juhtimisorgani liikme otsese tahtlusega või kaudse tahtlusega või ettevaatamatusega. Seoses sellega pole võimalik tuvastada, kas süüteo subjektiivne koosseis on täidetud või mitte. Kaitsja arvamusel toimus tunnistaja ülekuulamine mitteobjektiivselt ja ühekülgselt. Seoses sellega ei tõenda antud tõend süüteo toimepanemise fakti. Väärteomenetleja viitab, et OÜ-le Ekovir ja AS-le Uikala Prügila poolt esitatud andmete alusel, teeb väärteomenetleja järelduse selle kohta, et menetlusalune isik ei teostanud alates 01.08.2016.a jäätmevedu OÜ Ekovir abil AS-le Uikala Prügila kuuluvale prügilale. Sellest teeb väärteomenetleja järelduse, et jäätmete utiliseerimine või äravedamine toimus ebaseaduslikul viisil. Kaitsja arvamusel on tegemist oletusega. Väärteomenetleja järeldused ei tohi rajaneda oletustele. Väärteomenetleja ei teinud OÜ -le D.Z järelepärimisi ega küsinud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ülekuulamisel, millisel viisil toimub jäätmete äravedamine menetlusaluse isiku ettevõttest. Eelnevast lähtudes, puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud tõsikindlalt tuvastada, et OÜ D.Z pani toime talle etteheidetava väärteo. Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus kooskõlas VTMS §-s 4 ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud tõlgendada süüdistatava kasuks.
5. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ning palub jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni otsus muutmata. Keskkonnainspektsioon oli seisukohal, et väärteomenetluse käigus tuleb tuvastada juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu. Teo toimepannud füüsilise isiku võib, kuid ei pea, vastutusele võtma. Antud vaidluse kontekstis tähendab, et Keskkonnainspektsioonil tuli tuvastada D.Z OÜ huvides väärteo toimepannud füüsiline isik, hinnata, kas tema käitumises esinevad kõik süüteokoosseisu elemendid ning kontrollida, kas ta on ettevõtte juhtivtöötaja või muu pädev esindaja, kohtuväline menetleja viitas ka KarS §14 lg-le
6. Keskkonnainspektsioon tuvastas väärteomenetluse käigus, et etteheidetava teo pani toime Martin Repinski, et ta on D.Z OÜ juhatuse liige, et tema vastutusvaldkonda juhatuse liikmena kuulub muuhulgas ettevõtte jäätmekäitluse korraldamine, seega on Martin Repinski KarS § 14 lg 1 tähenduses juhtorgani liige ning tema poolt toime pandud õigusvastast ja süülist tegu saab inkrimineerida juriidilisele isikule. 3 Seega ei ole kaebuses esitatud väide, et juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks on teo toime pannud füüsilise isiku vastutuselevõtmine, kooskõlas KarS §-s 14 sätestatuga ega ka sätte eesmärkidega. Väärteoprotokolli lühikirjelduses on märgitud, et Martin Repinski pani talle etteheidetud teo toime otsese tahtluse vormis. Väärteomenetluse käigus on tunnistaja Xxx ütlustega tõendatud, et ta on mais 2017 Martin Repinskile selgitanud D.Z OÜ jäätmete Puraviku kinnistule ladestamisega ja seal põletamisega seonduvaid probleeme ning Martin Repinski lubas juunikuu jooksul lahenduse leida. Seega oli Martin Repinski teadlik, et ettevõtte tegevuse käigus tekkivaid jäätmeid ei tohi Puraviku kinnistule ladestada ega neid seal põletada. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendites vastuolusid ei esine. Martin Repinski möönab 06.09.2017 antud ütlustes, et traktorist võis tema korraldusest valesti aru saada ning 18.09.2017 antud ütlustes, et peab ettevõtte prügimajanduse seadusega kooskõlla viima. M.Repinski ütlused selle kohta, et ta ei tea, kuidas ettevõtte jäätmed Puraviku kinnistule satuvad ning kes neid põletab, ei ole usutavad ja on ajendatud soovist vältida karistust. Ei ole eluliselt usutav, et keegi ettevõttega mitteseotud isik hangiks D.Z OÜ kasutatavaid pakendeid, veaks neid ettevõtte renditavale kinnistule ning põletaks neid seal. Väärteomenetluses xxx, M.Repinski ja xxx antud ütluste ning sündmuskoha vaatluse protokolli pinnalt saab teha järelduse, et Puraviku kinnistul olevad jäätmed pärinevad D.Z OÜ-st ning need on sinna toimetanud ettevõtte töötajad. Martin Repinski tunnistab, et tema on D.Z OÜ -s see isik, kes korraldab ja vastutab ettevõtte jäätmekäitluse eest, seega ei ole usutav, et jäätmeid ladustataks Puraviku kinnistule M.Repinski teadmata. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila esitatud andmete põhjal saab viidatud tõendite, lisaks xxx ja xxx tunnistustele tuginedes järeldada, et D.Z OÜ ega Martin Repinski ei ole OÜ lt Ekovir jäätmevedu tellinud ega AS-ile Uikala Prügila ettevõtte tegevuse käigus tekkinud jäätmeid üle andnud. Kuivõrd antud piirkonnas teisi prügilaid ei ole, kinnitavad nimetatud tõendid, et D.Z OÜ jäätmeid legaalselt kellelegi üle ei ole andnud, mis omakorda annab kindluse väita, et ettevõte ladustas ja põletas jäätmeid Puraviku kinnistul.
7. Menetlus kohtus. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui ka Keskkonnainspektsioon oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja selgitas, et asja materjalide juurde on lisatud prügila tõend, kuhu prügi viidi. Traktoristile oli antud käsk viia Puraviku kinnistule lehed, kuid ta eksis sarnase konteineriga ning viis valed asjad. Tegemist on uue töötajaga. Saades rikkumisest teada, palus kaebaja traktoristil prügi tagasi tuua. xxx kui heakorraspetsialist on teostanud alates novembrist 2016.a kontrolli – käinud kohal ja pildistanud, ettekirjutusi ei ole tehtud. Ekoviriga oli probleem, sest D.Z on piima käitleja ning sellest tulenevalt on vajadus erineva jäätmekäitluse järgi, nendega sai proovitud erinevaid variante, kuid see ei sobinud. Prügi on saadetud Uikla prügilasse. Prügi on registreeritud töötajate nimele. Kaebaja ei vaidle vastu, et seoses prügimajandusega on probleem olnud, kuid seda eeskirja järgi. Puraviku kinnistu asub 4 700-800 m farmist, ning seal on 50 ha suurune põld. Selle servas on betoonplats, kus seisab loomsete jäätmete konteiner, mis on kinnine ja vastab nõuetele. Konju Kitsefarmis tekivad erinevad jäätmed – silo kile, mis viiakse eraldi Pärnumaal asuvale jäätmeettevõttele. Loomsed jäätmed, mis lähevad ühele keskusele, kes võtab neid vastu. Olmejäätmed on saadetud prügilasse. Põletatakse puujääke, lehti, st seda prügi, mida tohib põletada. Jäätmete vedu teostavad Paikuse Silokile, Veren, olmejäätmeid osaliselt Ekovir, Uikla prügila. Ekoviri arve oli maksmata seoses majanduslike raskustega, kaebaja soovis maksegraafikut, kuid sellega ei oldud nõus ning teenus peatati. Jäätmevedu oli võimalik teostada ka ilma teenust kasutamata. 2017.a augusti juhtumist, et jäätmed on kinnistule ladustatud, sai teada sotsiaalmeediaplatvorm Facebooki kaudu. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Xxx, kes töötas Konju Kitsefarmis traktoristina. Tööle asus 12.juuni 2017.a. Sama aasta augustis teostas prügi väljavedu farmist. Prügi kallas kohta, kuhu tavaliselt ei ladustata. Mõne päeva pärast sai kõne Repinskilt, et sellega on probleem. Sõitis traktoriga kohale ning viis prügi ära. Tunnistaja ei mäletanud, kas augustis oli veel mingi prügi. Tunnistaja xxx andis kohtuistungil ütlusi, et 2017.aastal töötas Toila vallas heakorra spetsialistina ning ühtlasi oli kokkupuude Konju Kitsefarmiga. Üheks tema tööülesandeks on kohaliku omavalitsuse eeskirja nõuete kontrollimine, alates 2016.a veebruarist laekusid kaebused ja märkused kohalikelt elanikelt seoses prahi põletamisega Konju Kitsefarmi läheduses. Repinskiga suhtles jäätmete äraveo teemal korduvalt, sh suuliselt ja telefoni teel. Samuti käis tunnistaja Konju Kitsefarmis kohapeal, viimati oli 2017.a juuli, varasemalt 2016 november ja veebruar, samuti 2017 mai. Nägi ise pidevalt, et toimub prahi põletamine Konju Kitsefarmi lähedal. Sellele, et jäätmed pärinesid kitsefarmist, viitas Konju Kitsefarmi kleebistega pakendid, tšekid, väikesed purgid, sinised kilesussid, ühekordne riie, mis pärinesid tõenäoliselt Konju Kitsefarmist. Juhtum 2017.a augustis toimus rutiinse kontrolli käigus, jäätmed avastas tunnistaja ise, tegi ladustatud jäätmetest fotod. Jäätmed tuleb ära anda luba omavale ettevõttele, mitte neid ladustada. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et D.Z OÜ poolt on leidnud kohtumenetluse käigus tõendamist. Väärteo lühikirjeldus kirjeldab selgelt ja arusaadavalt toimepandud tegu ehk jäätmete ladustamist selleks mitte ettenähtud kohta ehk Puraviku kinnistul. Konju Kitsefarmil puudub jäätmeluba. Repinski on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Repinski ei ole tõendanud, et olmejäätmete vedu on korraldatud teiste ettevõtete kaudu. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Mõistetud rahatrahv on minimaalses määras, sest Repinski likvideeris jäätmed koheselt ning sai rikkumisest aru.
8. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et D.Z OÜ kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.10.2017.a. otsus väärteoasjas nr: 9400,17,001004 Konju Kitsefarmi OÜ karistamises Jäätmeseaduse § 1201 lg 2 alusel osaliselt ja nimelt tühistada väärteo toimepanemise aeg ajaperioodil 01.08.2016-03.08.2017 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel. Tehe uus otsus, millega süüdi tunnistada D.Z OÜ 04.08.2017.a. toimepandud episoodis Jäätmeseaduse § 1201 lg.2 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 450 eurot. 5 Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus välja VTMS § 133 sätestatud küsimused. Ühtlasi kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust VTMS § 133 p 6 kohaselt. VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes. - D.Z OÜ juhatuse liikme Martin Repinski kohustuste hulka kuulub mh ettevõtte jäätmekäitluse korraldamine, mida kinnitab ka tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (väärteotoimik lk 28-30), et xxx tegeleb tootmise ja müügi kvaliteedi tagamisega ning Repinski ülesandeks on mh jäätmekäitlusega seonduv. - Konju Kitsefarmil on esinenud probleeme seoses jäätmekäitluse korraldamisega, seda ei ole ka Repinski ise eitanud. Nimetatud fakti kinnitasid lisaks Toila valla heakorraspetsialist xxx, kes andis kohtuistungil ütlusi, samuti Xxx 05.07.2017.a ja 18.07.2017.a edastatud järelpärimised, mis on kohtule tõenditena esitatud. Samuti selgitas Repinski kui D.Z OÜ esindaja 14.07.2017.a vastuses, et 01.07.2016 – 31.05.2017 on jäätmevedu ja käitlemine korraldatud Ekoviri, Paikre prügila, Uikla prügila ja Konju Kitsefarmi poolt. Konju Kitsefarmil on spetsiifiline ja mitmekesine tegevus ning standardsed jäätmekäitlemise lahendused ei tööta. Võlgnevust Ekoviri ees D.Z ei eitanud, kuid selgitas, et see ei mõjuta jäätmekäitlust negatiivselt. Vastusele on lisatud D.Z OÜ maksekorraldus, mille alusel on teostatud makse summas 982,90 eurot Ekovir OÜ-le. - Samuti puudub vaidlus selles, et väidetava väärteo toimepanemise hetkel puudus Konju Kitsefarmil leping jäätmete kogumise ja vedamisega tegeleva ettevõttega, kelleks oli Ekovir OÜ ning kes on teostanud jäätmete vedu Toila vallas alates 15.10.2013 (andmed pärinevad Toila valla kodulehelt http://toila.kovtp.ee/jaatmemajandus ja Ekovir OÜ kodulehelt https://www.ekovir.ee/et/avaleht , samuti väärteotoimik lk 81). Kohtule on esitatud R Capital OÜ (D.Z alates 20.10.2016, äriregistri väljatrükk, väärteotoimik lk 88) ja OÜ Ekovir vahel sõlmitud jäätmeveoteenuse osutamise leping nr TV0061, mille kohaselt kehtib leping 04.12.2013 kuni 15.10.2017 (väärteotoimik lk 76-80) ning lepingu objektiks on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine. Lepingule on lisatud vedude graafik. Väärteootimikus olevatest tõenditest nähtub, et viimane tühjendus Konju Kitsefarmis oli 25.07.2016 ning alates augustist 2016.a on teenus peatatud, kuna ettevõttel R Capital OÜ (D.Z) oli suur võlgnevus – 982,90 eurot. Perioodil 01.09.2014 kuni 01.08.2016 oli 28 tühjendust, samuti esines probleeme arvete tasumisega. (väärteotoimik lk 82-84). - Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et Konju Kitsefarmil ei ole endal jäätmeluba ning et D.Z on jäätmevaldaja JäätS §9 tähenduses Kohtul tuleb kindlaks teha, kas OÜ D.Z pani toime talle etteheidetava väärteo. D.Z OÜ-le (juhatuse liige Martin Repinski) heideti ette JäätS §28 lg 1 teise alternatiivi rikkumist ehk et seadusest tulenevalt on jäätmevaldajal kohustus anda tema 6 valduses olevad jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, mida Repinski ei teinud. Kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (RK 3-1-1-5-15 p 10). Kohus leiab, et D.Z OÜ on toime pannud talle etteheidetava rikkumise ning see on õigesti kvalifitseeritud. Samas ei nõustu kohus uuritud tõendite pinnalt väärteoprotokollis kajastatuga, et D.Z OÜle saaks ette heita väärteo toimepanemist perioodil 01.08.2016 kuni 04.08.2017 ning et terve selle perioodi jooksul viis ettevõtte traktorist xxx Puraviku kinnistule jäätmeid. Sellele asjaolule on viidanud ka kaitsja. Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus on kinnitamist leidnud, et rikkumine on aset leidnud ainult 04.08.2017, mitte aga väärteoprotokollis kajastatud perioodi jooksul. Kohtu sellist järeldust kinnitavad järgnevad kohtuistungil uuritud tõendid. Esmalt – Repinski ja xxx ütlused (mis on kajastatud otsuse lk 4 ja 5), et traktorist asus Konju Kitsefarmis tööle alates juunist 2017 ning varasema perioodi kohta ei saanud xxx Repinski korraldust täita, kuivõrd ta ei töötanud Konju Kitsefarmis. Kohtule on esitatud muuhulgas järgnevad tõendid.
9. Kaebus nr 6-1/17/4126, mille kohaselt Toila Vallavalitsus on 03.08.2017.a teavitanud Keskkonnainspektsiooni, et ebaseaduslikult on ladestatud Puraviku kinnistul ebaseaduslikult prügi (väärteotoimik lk 1).
10. Objekti kontrollimise protokoll, et 04.08.2017.a kl 9.30-10.00 teostas Keskkonnainspektsioon kontrolli ning tuvastas, et Ida-Virumaal, Toila vallas Konju külas Puraviku asukohas (koordinaadid X:6589794 Y:704820) on ca 20 m2 suurusel alal põletamiskoht koos põlemistunnustega jäätmetega. Jäätmete hulgas on näha kartongpakendeid, klaaspurke, metallanumaid, metallkorke, plastmassist valmistatud tooteid (lusikad, kahvlid, topsikud), kummikindad, D.Z OÜ toote pakendijääke, kviitungeid, looma kõrvamärk. Põletamiskoha lähedal seisab auto haagis ja külmkapp. Haagise ees on üks puit alus, mille kõrval ja all tuvastatud loomsed jäätmed (karvad, sõrad) ja teisi väiksemaid luid. Põletamiskohast mitu meetrit lääne poole on ladustatud heinapallide sarnased pallid (väärteotoimik lk 2).
11. Sündmuskoha vaatluse protokoll, koosatud 04.08.2017 Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas Puraviku kinnistul, koos fototabeliga, et fotografeeritud on Puraviku kinnistul jäätmete põletamiskohta. Fotodelt näha kartongpakendeid, klaaspurke, metallanumaid, looma kõrvamärki, kummikindaid, D.Z OÜ toodete pakendijäätmeid ja kviitungeid (väärteotoimik lk 3-10).
12. Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll, et OÜ Metsagrupp kui omanik sõlmis 03.06.2015.a Konju külas Puraviku maaüksuse rendilepingu R Capital OÜ-ga (D.Z OÜ) kuni 2020.a lõpuni. Ta ei ole teadlik, mis toimub Puraviku maaüksusel. Rendilepingu kohaselt on rentnik kohustatud hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist jms. tunnistaja teab ainult, et OÜ Konju Kitsefarmi töötaja oli kinnistule midagi ladustanud. Protokollile lisatud rendileping (väärteotoimik lk 41-47, kinnistusraamatu ja äriregistri väljatrükid lk 8586). Neist ülalloetletud tõenditest nähtub, et vähemalt 04.08.2017.a oli Puraviku kinnistul D.Z OÜ-le kuuluvad jäätmed, mis aga – seadusenorme järgides ei oleks tohtinud seal olla. Jäätmed viis Puraviku kinnistule D.Z OÜ traktorist xxx ning seda M. Repinski käsul. Isegi, kui tegemist oli eksitusega, nagu väitis Repinski kohtuistungil, oleks tekkinud jäätmed tulnud üle anda jäätmeid käitlemiseks jäätmeluba või registreerimistõendit 7 omavale isikule. Kohtule esitatud 09.08.2017.a tunnistaja Xxx ülekuulamise protokollile lisatud fotod, mis on tehtud erinevatel kuupäevadel – 31.07.2017, 24.11.2016, 18.07.2017 (väärteotoimik lk 18-26) ning pakk dokumente (väärteotoimik lk 27). Kohus märgib, et nendest fotodest ei ole täpsemalt aru saada, kus on fotod tehtud (võrrelduna sündmuskoha vaatluse protokolli ja lisatud fototabeliga), samuti ei ole fotode pinnalt võimalik tuvastada, kuidas jäätmed tekkisid. Samuti ei saa fotodelt järeldada, et jäätmed on viinud just xxxja seda Repinski korraldusel. Seega leiab kohus, et uuritud tõendite pinnalt saab Konju Kitsefarmile ette heita vaid 04.08.2017.a rikkumist ehk 04.08.2017, aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Konju küla, Puraviku maaüksusel D.Z OÜ juhatuse liige Martin Repinski, kes vastutab jäätmekorraldamise eest, jättis D.Z OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed üle andmata käitlemiseks selleks õigust omavale isikule ja korraldas ettevõtte tegevuse nii, et ettevõtte traktorist Xxx viis ettevõtte käigus tekkinud jäätmed Toila vallas Konju külas Puraviku kinnistule. Õiguskuuleka käitumise korral oleks Martin Repinski pidanud andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba või registreerimistõendit omavale isikule. Eeltooduga rikkus D.Z OÜ juhatuse liige Martin Repinski Jäätmeseaduse § 28 lg 1 teist alternatiivi, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud tema valduses olevad jäätmed andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS §28 lg-s 1 on sätestatud, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohus ei nõustu kaitsja kirjalikes kohtukõne teesides (kohtutoimik lk 75-82) väljatoodud seisukohaga, et karistusõigusliku vastutuse tekkimiseks on vajalik mõlema alternatiivi täitmata jätmine samaaegselt. Kohus märgib ära, et kaitsja on kaitsekõne teeside lk-l 77 viidanud kord „jäätmevedajale“, siis ka „jäätmevaldajale“, kuid võib arvata, et kaitsja on silmas pidanud siiski „jäätmevaldajat“, millist terminit on kasutatud ka JäätS viidatud paragrahvis. JäätS §28 lg 1 sätestab tõesti alternatiivi – jäätmete käitlemine ise vastavalt kehtestatud nõuetele või nende üle andmine selleks õigustatud isikule. Eesti õigekeelsussõnaraamatu veebiväljaande kohaselt (kättesaadav http://www.eki.ee/dict/qs/ ) tähendab alternatiiv kumbki teineteist välistavat võimalust, seega järeldub, et alternatiivi puhul ei saa esineda mõlemad tingimused koos samaaegselt. Seega kaitsja eelviidatud seisukoht on eksitav. Tuvastatud on ning selles osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et Konju Kitsefarmil endal puudus jäätmekäitlemiseks luba, seega on tal seadusest tulenevalt kohustus anda jäätmete käitlemine üle isikule, kellel on olemas vastav luba. Veel viitas kaitsja kirjalike teeside punktis 11, et tõenditest (07.09.2017.a AS Uikla Prügila klienditeenindaja xxx tunnistajana antud ütlused ja kaalumiste leht, asuvad väärteotoimikus lk 36 ja 52-56) tuleneb, et perioodil 01.08.2016 kuni 04.08.2017 on D.Z OÜ kaks korda (14.07.2017.a ja 29.08.2017) viinud jäätmed Uikla Prügila AS-i ning sellest tuleneb, et jäätmete vedamine toimus vastavalt JäätS § 28 lg
13. Selles oas ei ole vaidlust, et kuupäevadel 14.07.2017 ja 29.08.2017 on ettevõtte jäätmetega seonduv korraldatud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüteo kirjeldusest pole võimalik tuvastada, millised konkreetsed normid olid rikutud. Väärteoprotokollis on korrektselt viidatud, et rikuti JäätS §28 lg 1 teist alternatiivi. Kohtu hinnangul on ka see rikkumine kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest – etteheidetav tegu on toime pandud otsese tahtlusega, st kohtule ei ole usutav, et Martin Repinski D.Z OÜ juhatuse liikmena ei saanud olla teadlik ettevõtte jäätmemajandusest ning sellest, kuidas see peaks olema korraldatud. Seda enam, et jäätmetega seonduv oli üks Repinski ülesandeid. 8 D.Z OÜ juhatuse liikme Martin Repinski käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. On üldteada, et ettevõtte majandustegevuse käigus tekkinud jäätmete üleandmine tähendab ettevõttele kulu ning „soodsam“ ja „ettevõttele kasulikum“ võib olla jäätmete ladustamine kuskil farmi lähedal territooriumil ning jääda lootma variandile, et ehk keegi rikkumist ei märka ning enne jõuab tekkinud jäätmed ära põletada. Jäätmemajandusega tekkiv kulu võib ettevõtte jaoks olla muidugi märkimisväärne summa (viimati oli D.Z OÜ-l jäätmevedaja Ekovir OÜ ees ligi 1000-eurone võlgnevus, mis praeguseks on likvideeritud), kuid see ei õigusta kuidagi jäätmeseaduses sätestatud kohustuse - jäätmete üle andmist jäätmetega tegelevale isikule – mittetäitmist. Selline isetegevus ei ole kooskõlas jäätmeseadusega. Kohus leiab, et väärteootsuse täielikuks tühistamiseks puuduvad alused, kuid Keskkonnainspektsiooni 27.10.2017.a. otsus väärteoasjas nr: 9400,17,001004 Konju Kitsefarmi OÜ karistamises Jäätmeseaduse § 1201 lg 2 alusel tuleb tühistada osaliselt ja nimelt tühistada väärteo toimepanemise aeg ajaperioodil 01.08.2016-03.08.2017 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel. Kohus teeb uue otsuse, millega süüdi tunnistada D.Z OÜ 04.08.2017.a. toimepandud episoodis Jäätmeseaduse § 1201 lg.2 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 450 eurot. Kohus leiab, et miinimumilähedane rahatrahv on piisavaks, et D.Z OÜ saaks aru rikkumisest. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistuse suurus oleks piisav ning mõjus hoidmaks D.Z OÜ-d edaspidi sarnaste õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistus peab mõjutama ettevõtte käitumist seadusekuulekamaks muutumisel ja jäätmekäitluse nõuete igakülgseks järgimiseks ettevõtte majandustegevuses. Tegemist on esmakordse rikkumisega, seega on kohtu hinnangul piisavaks rahatrahviks 450 eurot. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.2; § 133-
14. Piret Liivo kohtunik 9