Obsah (4)

§ 73§ 64§ 68§ 49

KOHTU OTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12. 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-11543 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret J.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta mõistetav 5 (viie) kuuline 27 (kahekümne seitsme) päevane karistus kohaldamata ega vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Pavel Trubitsõn ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. O.S-i süüdistatakse selles, et tema töötades töölepingu alusel alates 01.07.2003.a ülevaatuspunkti tehnoülevaatajana xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx. KarS § 288 kohaselt on ametiisik KarS eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik -õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud 2 haldamis- , järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuse liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Oma ametikohal töötades tegutses O.S vastavalt tema ja xxx vahel sõlmitud 01.07.2004 töölepingu nr 4 ja lisaks oleva ametijuhendi alusel. O.S-i ja xxx vahel sõlmitud töölepingu lisaks oleva ametijuhendi p 9.

1. sätestab, et töötaja kannab vastutust töötajate poolt tehnoülevaatuse tehnoloogiatest/metoodilistest juhenditest kinnipidamise eest tööde teostamisel. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi p
2. kohaselt on tema töökirjelduseks sõiduki tehnoülevaatuse läbiviimine ja selle teostamisel peab juhinduma mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast. ARK ja xxx vahel 17.02.2009.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.
3. järgi annab ARK xxx õiguse teostada sõidukite ülevaatust ja p 3.
4. alusel on xxx kohustatud teostama ülevaatust ja selle teostamisel juhinduma mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast. Seega on tehnoülevaatuspunkti ülevaataja O.S-ile delegeeritud riikliku järelevalve ülesanded, mis seisnevad järelevalve teostamises mootorsõidukite tehnoseisundi nõuetele vastavuse üle. Eeltoodust tulenevalt oli O.S tehnoülevaatuspunkti ülevaataja ülesandeid täites ametiisikuks KarS § 288 mõttes. Ajavahemikul 07.kuni 08.septembri 2010.a, kasutades ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit ja mitte jälgides kohustust täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ning õiguspäraselt, pani O.S korduvalt toime altkäemaksu võtmise s.o ametiisiku poolt talle vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ta ametiisikuna oma ametiseisundi kasutades oli eelnevalt toime pannud või siis pidi panema edaspidi toime vara andja huvides seadusega mittelubatud teo. Oma tuttavate liiklusvahendite omanike või vahendajate poolt altkäemaksu võttes vastutasuna teostas altkäemaksuandjate huvides liiklusvahendite ebaseadusliku tehnilise ülevaatuse läbimise, väljastades sõidukitele ebaõigete andmetega kontrollkaardi ning kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitades andmeid oma allkirja ja ametliku templiga. Oma tegevusega rikkus O.S järgmisi õigusakte: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 13 lg 3 ja LS § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a Määruse nr 170 (RTL 2004, 112, 1759 ; RTL 2006, 86, 1560 ; RTL 2009, 75, 1095) § 3, mille kohaselt teostab korralist, korduvat ja erakorralist ülevaatust ARK/Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud äriühing. Süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Liiklusseaduse (RT I 2010, 44, 261) § 73 lg 7 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Maanteeamet või LS § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing. LS § 73 lg 12 alusel teostab korralist, korduvat ja erakorralist ülevaatust Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud äriühing ülevaatuspunktis. Määruse nr 170 mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise -eeskirja § 8 lg 1, § 3 lg 5 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg -s 1, § 9 p 1-3, § 10 p 1 -4, § 11 lg 2 p 1-3) sätestatut. Lisaks rikkus O.S oma tegevusega Määruse nr 77 § 1 lg-st 1, 4 ning ARK ja xxx vahel 17.02.2009.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p-st 3.
5. tulenevat kohustus järgida Määruses nr 170 (süüdistusakti koostamise ajal Määruses nr 77) sätestatud nõudeid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimist. LS § 73 lg 11 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministr 13.06.2011 Määrusega nr 42 (RT I, 16.06.2011, 8) on kehtestatud mootorsõiduki ja sell haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele. 3 KVS § 6 lg 1 – Ametiisikul on keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. O.S-ile erinevate füüsiliste isikute poolt makstud raha eest, vastuteenena korduvalt osutatud või lubatud ebaseaduslik sõiduautode tehnoülevaatluse teostamine on vaadeldav eelpoolloetletud sätete eiramise ja rikkumisena ning seadusega mittelubatud teona KarS § 294 mõttes. Taolise kuriteoskeemi raames leidsid aset järgmised altkäemaksu juhtumid: 07.09.2010.a võttis O.S xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx A. K., I. K.i ja G. J.’i vahendusel A. K. registreerimistunnistusega nr xxx koos 1200 krooni, millest 525 krooni on ametliku ülevaatuse tasuna ja ülejäänud 375 krooni vastutasuna tehniliselt mittekorras olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ilma sõiduki ülevaatuseks esitamata registreerimistunnistuse alusel tehniline ülevaatuse vormistamise. Vahendustasuna jättis endale A.K. 300 krooni. O.S nõustus A. K. , I. K. i ja G. J.’i vahenduse l A. K. altkäemaksu 375 krooni vastu võtma ja mootorsõiduki tehnoseisundi t kontrollimata, väljastama A. K. kasutuses olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ebaõigete andmetega kontrollkaardi ning kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitades andmed oma allkirjaga ja templiga nr xxx; - peale selle 08.09.2010.a võttis O.S xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx A. S. vahendusel D. P.’lt registreerimistunnistusega nr xxx koos 850 krooni, millest 525 krooni on ametliku ülevaatuse tasuna ja ülejäänud 325 krooni vastutasuna tehniliselt mittekorras olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ilma sõiduki ülevaatuseks esitamata registreerimistunnistuse alusel tehniline ülevaatuse vormistamise. O.S nõustus A. S. vahendusel D. P.’lt altkäemaksu 325 krooni vastu võtma ja mootorsõiduki tehnoseisundit kontrollimata, väljastama D. P. kasutuses olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ebaõigete andmetega kontrollkaardi ning kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitades andmed oma allkirjaga ja templiga; -peale selle
7. 2010 kella 20.10 paiku võttis O.S oma elukohas aadressil xxx, oma tuttava, xxx Pavel Trubitsõni, vahendusel altkäemaksu summas 1000 krooni, eesmärgiga teha sõiduautole xxx, registreerimismärgiga xxx, tehniline ülevaatus ilma sõidukit ülevaatuseks esitamata. O.S nõustus P. Trubitsõnilt altkäemaksu 1000 krooni vastu võtma ja teostama sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx tehnilise ülevaatuse, s.o väljastama nimetatud sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ning kandma ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitades andmeid oma allkirja ja pitseriga. O.S-i tegevus antud episoodides on vaadeldav korduva altkäemaksu võtmisena KarS § 294 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodud moel pani O.S oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisiku poolt altkäemaksu võtmise, kui see on toime pannud vähemalt teist korda. -peale selle O.S-i süüdistatakse selles, et tema, 15.07.2011.a. kella 23.10 paiku juhtis xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg nr xxx ning kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seeria nr 80-004518 alkoholi sisaldus 1,63 mg/l +/- 0,15 mg/l ja lõplikuks 4 mõõtetulemuseks 1,48 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani O.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava O.S-i ning tema kaitsja Marko Tiiriku juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.S-ile karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.S-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses alates 09.09.2010 kuni 11.09.2010 viibitud aeg so 3 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid rakendades määrata katseajaks 3 aastat ning mitte pöörata vangistust ärakandmisele, kui O.S ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi: Elama kohtu määratud alalises elukohas. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 49 alusel võtta lisakaristusena kolmeks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamis- või järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Andres Kikas´t süüdistatakse tema selles, et 07.09.2010.a andis M.A ja S. R. vahendusel xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx mootorsõidukite tehnilist ülevaatust teostavale U. J.’le 1200 krooni, millest on 475 krooni ülevaatajale altkäemaksuks selle eest, et U. J. jätaks Andres Kikas’e poolt ülevaatuseks kohale toimetamata Andres Kikas’e kasutuses olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx, mootorsõiduki tehnoseisundi kontrollimata ning tunnistaks sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Andres Kikas, olles teadlik, et tem a kasutuses olev sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ei ole tehniliselt korras ning ei vasta esitatavatele tehnilistele nõuetele, edastas 1200 krooni M.A ’le, kes omakorda edastas selle S. R.’le selleks, et S. R., korraldaks Andres Kikas’e 5 tehniliselt mittekorras olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse ja odomeetri näidise alusel ülevaatuse vormistamise. Vastuteenena saadud raha eest nõustus U. J. S. R. poolt ülevaatuseks esitatud A.Kikas’e kasutuses oleva sõiduauto xxx registreeri mismärgiga xxx tehnoseisundi jätta kontrollimata, eirates mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi vastavus e kontrollimise eeskirja § 3 lg -s 5 § 8 lg1 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg -s 1, § 9 p 1 -3, § 10 p 1 -4, § 11 lg 2 p 1- 3) sätestatud nõudeid ning registreerimistunnistuse alusel tunnistama A.Kik as’e sõiduki tehniliselt korrasolevaks ja tegema ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitama andmed oma allkirja ja templiga. Andres Kikas’e tegevus antud episoodis on vaadeldav altkäemaksu andmisena KarS § 298 lg 1 mõttes. Eeltoodud moel pani Andres Kikas oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava Andres Kikase ning tema kaitsja Eduard Bulattšiku juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 298 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta mõistetav 1 (ühe) aastane 6 (kuue) kuuline karistus kohaldamata ega vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Andres Kikas ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Viktor Korpan ´it (Victor Korpan) süüdistatakse selles, et tema 09.09.2010.a andis U. Ollisaar’e vahendusel xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx mootorsõidukite tehnilist ülevaatust teostavale U. J.’le 850 krooni, millest on 325 krooni ülevaatajale altkäemaksuks selle eest, et U. J. jätaks Viktor Korpan’i poolt ülevaatuseks kohale toimetamata Viktor Korpan’i kasutuses olevale sõiduautole xxx registreerimi smärgiga xxx, mootorsõiduki tehnoseisundit kontrollimata ning tunnistaks sõiduki tehniliselt korrasolevaks ja ülevaatuse läbinuks. Viktor Korpan, olles teadlik, et tema kasutuses olev sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ei ole tehniliselt korras ning ei vasta esitatavatele tehnilistele nõuetele, edastas 850 krooni U. Ollisaar’ele selleks, et U. Ollisaar, korraldaks Viktor Korpan’i tehniliselt mittekorras olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse alusel ülevaatuse vormistamise. Vastuteenena saadud raha eest nõustus U. J. U. Ollisaar’e poolt ülevaatuseks esitatud Viktor Korpan’i kasutuses oleva sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx mootorsõiduki tehnoseisundi kontrollimata jätta, eirates mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi vastavus kontrollimise eeskirja § 3 lg -s 5 § 8 lg1 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg-s 1, § 9 p 1 -3, § 10 p 1-4, § 11 lg 2 p 1- 3) sätestatud nõudeid ning registreerimistunnistuse alusel tunnistama Korpan’i sõiduki tehniliselt korrasolevaks ja tegema ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitama andmed oma allkirja ja templiga. Viktor Korpan’i tegevus antud episoodis on vaadeldav altkäemaksu andmisena KarS § 298 lg 1 mõttes. Eeltoodud moel pani Viktor Korpan oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise. 6 Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava Victor Korpani ning tema kaitsja Eduard Bulattšiku juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 298 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta mõistetav 1 (ühe) aastane 6 (kuue) kuuline karistus kohaldamat a ega vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Viktor Korpan ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Aleksandr Bahvalov ´it (Alexander Bakhvalov) süüdistatakse selles, et tema 03.09.2010.a andis J. D. ja A. S. vahendusel xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx mootorsõidukite tehnilist ülevaatust teostavale U. J.’le 850 krooni, millest on 325 krooni ülevaatajale altkäemaksuks selle eest , et U. J. jätaks A. B. poolt ülevaatuseks kohale toimetamata A. Bahvalov’i kasutuses olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx, mootorsõiduki tehnoseisundi t kontrollimata ning tunnistaks sõiduki tehnilisel t korrasolevaks ja ülevaatuse läbinuks. Aleksandr Bahvalov, olles teadlik, et tema kasutuses olev sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ei ole tehniliselt korras ning ei vasta esitatavatele tehnilistele nõuetele, edastas 850 krooni A. S. ’le selleks, et J. D. A. S. vahendusel korraldaks Aleksandr Bahvalov’i tehniliselt mittekorras olevale sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse alusel ülevaatuse vormistamise. Vastu teenena saadud raha eest nõustus U. J. A. S. poolt ülevaatuseks esitatud Aleksandr Bahvalov’i kasutuses oleva sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx mootorsõiduki tehnoseisundi jätta kontrollimata, eirates mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi vastavust kontrollimise eeskirja § 3 lg -s 5 § 8 lg1 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg-s 1, § 9 p 1 -3, § 10 p 1 -4, § 11 lg 2 p 1 -3) sätestatud nõudeid ning registreerimistunnistuse alusel tunnistama Aleksandr Bahvalov’i sõiduki tehniliselt korrasolevaks ja tegema ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitama andmed oma allkirja ja templiga I151. Aleksandr Bahvalov’i tegevus antud episoodis on vaadeldav altkäemaksu andmisena KarS § 298 lg 1 mõttes. Eeltoodud moel pani Aleksandr Bahvalov oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava Aleksandr Bahvalovi ning tema kaitsja Eduard Bulattšiku juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 298 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1 sätestatule, arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.14.09.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta mõistetav karistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva kohaldamata ja vangistust ei pöö rata täitmisele, kui Aleksandr Bahvalov ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 7 M.A´t süüdistatakse selles, et tema edastas S.R.’le 08.09.2010.a A.Kikas’elt saadud sõiduauto registreerimistu nnuse koos 1000 krooniga xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx mootorsõidukite tehnilist ülevaatust teostavale U. J.’le, millest on 475 krooni tehnoülevaatajale altkäemaksuks tehnoülevaatuse teostamiseks ilma sõidukit ülevaatuse le esitamata. Vastuteenena jätaks U. J. ülevaatuseks toimetamata Andres Kikas’e kasutuses oleva sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx vastavuse mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg -s 5 § 8 lg1 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg -s 1, § 9 p 1 -3, § 10 p 1- 4, § 11 lg 2 p 1- 3) sätestatud nõuetele kontrollimata ning tunnistaks tehniliselt korrasolevaks ja ülevaatuse läbinuks. A.Kikas edastas 1000 krooni M.A’le, kes oma korda edastas S. raha R. ’le selleks, et S. R. korraldaks altkäemaksu eest Andres Kikas’e kasutuses olevale tehniliselt mittekorras sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse nr xxx alusel ülevaatuse vormistamise. S. R. andis saadud raha U. J. ’le, kes nõustus S. R. ’lt saadud 1000 krooni vastu võtma ja vastuteenena teostama sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ül evaatuse vormistamise, väljastama sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja kandm a ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitama andmeid oma allkirjaga ja templiga. Eeltoodud moel pani M.A oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise. -peale selle M.A ´t süüdistatakse selles, et tema rikkudes Alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7) § 4 lg 1 p 2, mis on alkoholi käitlemiseks nõutav, omandas 07.11.2010.a eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas kokku 198,03 liitrit alkohoolset jooki keskmise etanooli mahuprotsendiga -96,155, mis on vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 1 järgi käitlemiseks mittelubatud, kuna see ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 07.11.2010.a M.A toimetas 198,03 liitrit alkohoolset jooki sõiduautoga xxx registreerimistunnistusega xxx Eesti Vabar iiki. M.A juhtimisel olevat sõiduauto xxx registreerimistunnistusega xxx peeti Maksu- ja tolliameti Uurimisosakonna ametnike poolt kinni 08.11.2010 a. kella 02:45 Ida-Virumaal Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Tartu maanteel ning antud sõiduki salongist ja pakiruumist avastati ning võeti ära 40 (nelikümmend) 5-liitrist kanistrit piiritusega üldkoguses 198,03 liitrit. M.A poolt edasi toimetatud kange alkohoolse joogi arvestuslik aktsiis vastavalt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elek triaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisi määrast 14,18 eurot on 198,03 liitri piirituse etanooli sisalduva 96,155 mahu% puhul 2 727,65 eurot. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 5 oli M.A poolt edasitoimetatud kange alkohoolne jook suures koguses, kuna selle arvestuslik aktsiis 2 727,65 eurot ületab Alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisimäära 192,36 kordselt (2727,65/14,18), s.o enam kui kümnekordselt. Sellega pani M.A toime KarS § 3 75 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi istatavasüüd M.A ning tema kaitsja Nikolai Rõžovi juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele 8 KarS § 296 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 375 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1 sätestatule, arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.11.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 kohaldamisega määrata M.A´le katseaeg kestusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud allutamisega käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal kohustada M.A ´ t järgima kontrollinõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U. Ollisaar´t süüdistatakse selles, et tema, alates 09.02.2005.a töötades Ida Prefektuuri teenistusosakonna juhtivspetsialisti ametikohal, kelle teenistusülesanneteks vastavalt ametijuhendile olid -Ida Politseiprefektuuri politseisõidukite tehnilise korrasoleku eest vastutamine, -Rakvere ja Narva politseiosakondade sõidukite remondiarvete ja kalkulatsioonide kooskõlastamine, -PARK andmekogu kõigi politseisõidukite sõidulehtede pidamine, -Ida Politseiprefektuuri ja Jõhvi politseiosakonna politseisõidukite remondi ja sõidukite remondiks vajalike autotarvikute varustamise korraldamine eelarveliste vahendite piires, -Ida Politseiprefektuuri politseisõidukite liikluskindlustuse lepingute sõlmimine ja nende kehtivuse jälgimine, -Ida Politseiprefektuuri ja Jõhvi politseiosakonna sõidukites tulekustutite, tõkiskingade, apteekide jne. olemasolu tagamine, - sõidukijuhtidele sõidulehtede väljastamine ja sõidulehtede ning kütuse- ja autopesu maksedokumentide vastuvõtmine, nende üle vastava arvestuse pidamine, -Ida Politseiprefektuuri ja Jõhvi politseiosakonna politseisõidukite remondiks töökäsu-tellimiste vormistamine ja sõidukite remonti suunamine, -tule-, elektri- ning tööohutuse-eeskirjadest kinnipidamise eest vastutamine Jõhvi töökojas, vastavasisuliste instrueerimiste läbi viimine, - politseisõidukite kütte kulu kohta arvestuse pidamine, -politseisõidukite garažeerimiskorrast kinnipidamise üle järelkontrolli teostamine, -autoregistrikeskuses volituse piires prefektuuri esindamine, -vanametalli korraldamine, vanade akude, rehvide jm ohtlike jäätmete utiliseerimine, -töökojas ratsionaalse töökorralduse ja ruumide korrasoleku tagamine, -politseisõidukite õigeaegse tehnilise ülevaatuse tagamine, 9 -enampakkumisele saadetavate politseisõidukite võõrandamiseks ettevalmistamise korraldamine, kogu politseiprefektuuri mahakandmisele kuuluvate politseisõidukite võõrandamise koordineerimine, -sõidukite juhtidele üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine ja sõidukite üleandmine, -vähemalt 1 kord tööpäeva jooksul talle antud tööülesannete andmebaasist Postipoiss jälgimine ja nei d täitmiseks võtmine, -vähemalt 1 kord tööpäeva jooksul elektronpostiga tutvumine ja sellega saabunud ülesannete täitmiseks võtmine, -tema kasutusse antud vara sihipärase kasutamise ja säilitamise tagamine, -saladuses hoida kolmandate isikute eest prefektuuri ees seisvate ülesannete täitmisega seonduvat ja avaldamisele mittekuuluvat teavet, -igal aastal ühe kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega ja deklareeritud vara koosseisu või selle struktuuri olulist muutumist majanduslike huvide deklaratsiooni esitamine, politseiprefektuuri, teenistusosakonna politseidirektori ja teenistusosakonna majandustalituse peaspetsialisti poolt antud muude ülesannete täitmine, mis on vajalikud prefektuuri ees seisvate ülesannete täitmiseks. U. Ollisaar’e teenistusülesannete hulka ei kuulu Viktor Korpan’i avalduse lahendamine seoses viimase sõiduki tehnoülevaatusega. Ida Prefektuuri teenistusosakonna juhtivspetsialistina edastas 09.09.2010.a Viktor Korpan’ilt saadud sõiduauto registreerimistunn istuse koos 850 krooniga xxx ülevaatuspunktis aadressil xxx mootorsõidukite tehnilist ülevaatust teostavale U. J.’le, millest on 325 krooni tehnoülevaatajale altkäemaksuks tehnoülevaatuse teostamiseks ilma sõidukit ülevaatuseks esitamata. Vastuteenena jätaks U. J. ülevaatuseks toimetamata Viktor Korpan’ile kuuluva sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ning jätaks kontrollimata mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi vastavuse kontrollimise eeskirja § 3 lg-s 5 § 8 lg1 (süüdistusakti koostamise ajal kehtiva Määruse nr 77 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 8 lg -s 1, § 9 p 1 -3, § 10 p 1 -4, § 11 lg 2 p 1 -3) sätestatud nõuetele tunnistaks sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. U. Ollisaar pakkis 850 krooni ja sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistus nr xxx valgesse ümbrikusse, mille peale ta oma kätega tegi kande „Ida Politseiprefektuur Jõhvi Rahu 27 U. Ollisaar“ eesmärgil näidata sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx Ida Politseiprefektuurile kuuluvust, et tagada lihtsama lt tehniliselt mittekorras olevale sõidukile tehnoülevaatuse vormistamise. Tema korraldas altkäemaksu eest Viktor Korpan’ile kuuluvale tehniliselt mittekorras sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse nr xxx alusel ülevaatuse vormistamise. U. Ollisaar andis saadud raha U. J. ’le, kes nõustus U. Ollisaar’elt saadud 850 krooni vastu võtma ja vastuteenena teostama sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ülevaatuse vormistamise, väljastama sõiduautole xxx registreerimismärgiga xxx ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja kandma ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitama andmed oma allkirja ja templiga. Eeltoodud moel pani U. Ollisaar oma ülalkirjeldatud tegudega toime KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava U. Ollisaare ning tema kaitsja Kaido Kooga juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 296 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 10

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta mõiste tav 5 (viie) kuuline vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav U. Ollisaar ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil tuvastati, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega ning selgitas id, et kokkulepet sõlmides väljendasid nad oma tõelist tahet. Kohus leiab, et süüdistatav ad on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada nenedele inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud. Juhindudes KrMS § 247 -§ 249, § 313, § 315 -§ 319 kohus OTSUSTAS: Pavel Trubitsõn süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvata Pavel Trubitsõni karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 09.09.2010 kuni 11.09.2010, s.o 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui Pavel Trubitsõn 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 17.12.2012 O.S süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. O.S süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvata O.S-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 09.09.2010 kuni 11.09.2010, s.o 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui O.S 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 11 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algus 17.12.2012

§ 49

mõista lisakaristus ja võtta ära O.S-ilt kolmeks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamis- või järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumisest. Andres Kikas süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui Andres Kikas 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 17.12.2012 Viktor Korpan (Victor Korpan) süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui Victor Korpan 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 17.12.2012 Aleksandr Bahvalov (Alexander Bakhvalov) süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS §298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 arvata Aleksandr Bahvalovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2010 kuni 14.09.2010, s.o 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuu d 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui Aleksandr Bahvalov 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 17.12.2012 M.A süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. M.A süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvata M.A.karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 08.11.2010 kuni 09.11.2010, s.o 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.A 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 12 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algus 17.12.2012 U. Ollisaar süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 73lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui U.

Ollisaar 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 17.12.2012 Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud Pavel Trubitsõnil piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 307,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista Pavel Trubitsõn´it riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; Pavel Trubitsõn´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Pavel Trubitsõn 1-12-11543 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud. O.S Välja mõista O.S ´it riigituludesse kriminaalmenetluse kulud jättes neis t osa riigi kanda süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu: 100 eurot sundraha; O.S ´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „O.S 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13 Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud Andres Kikasel piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 241,14(179,52+61,88)eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista Andres Kikas ´et riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; Andres Kikas´el tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Andres Kikas 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud Victor Korpanil piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 237,04(179,52 +57,52)eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista Victor Korpan´it riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; Victor Korpan ´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
4. Mak sekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Victor Korpan 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud Bahvalovil piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 237,04(179,52 +57,52) eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksandr Välja mõista Aleksandr Bahvalov´it riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; Aleksandr Bahvalov ´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „ Aleksandr Bahvalov 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud M.A piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 14 902,49(76,91+57,52+729,60+38,40 )eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista M.A ´t riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; M.A ´l tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „M.A 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vatravalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud U. Ollisaarel piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulud; 460,68(95,88+364,80) eurot kait sjatasu osutatud õigusabi eest. Välja mõista U. Ollisaar ´et riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot sundraha; U. Ollisaar ´el tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „U. Ollisaar 1-12-11543, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid -äravõetud alkohol, mis on saadetud ekspertiisile ning asub OÜ Keskkonnauuringute Keskuses; 9 lehte, mis kinnitatud plommiga Securi Tec 0620450, mis asuvad ümbrikus kriminaalasja juures, - hävitada peale kohtuotsuse jõustumise tähtaega. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §318 lg 3 p 4), teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Loretta Pikma kohtunik 15