; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsioonide esitajad 24.septembri 2015 aasta otsus O.S-i sikukood: XXX, elukoht: XXXXXXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht- XXXXXXXX, karistatus: kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole; kehtivaid väärteokaristusi
Samuti tema, isikuna, keda on karistatud 26.11.2014 Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega
lg 1 alusel ja 14.12.2014 Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega
lg 1 alusel, uuesti 27.01.2015 kella 16.43 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 17,91 eurot. Peitis kauba kilekotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 21.02.2015 kella 11.20 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 15,11 eurot. Peitis kauba seljakotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viima-ta, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 27.03.2015 kella 17.00 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omasta-mise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 2,88 eurot. Peitis enda taskutesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viima-ta, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 18.05.2015 kella 15.28 paiku viibides aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 19,92 eurot. Peitis kauba kotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 2 Seega O.S isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas O.S-i süüdi
Samuti tunnistati O.S süüdi
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust.
lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 6 päeva ning kandmisele kuulub 5 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2015.a.
APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav O.S ja tema kaitsja Merike Allikmäe. 3.1 O.S esitas apellatsiooni, milles palub lisakaristus asenda trahviga. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 24.09.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-6158 O.S suhtes lisakaristuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale lisakaristus pikkusega 1 kuu. O.S leiab, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Mõistetud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. O.S tunnistas, et ta juhtis 09.11.2014.a mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga 517MLU, olles narkojoobeseisundis. Sõitis nimetatud päeval KohtlaJärvelt Tallinna. Saka kandis süstis endale veeni pool doosi narkootikumi „hiinlane“ ning sõitis edasi Tallinna poole. Kohus otsustas O.S ´it karistada
Kohtu hinnangul pidi O.S vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus on arvestanud, et on varem väärteo korras karistatud. Kuid asjaolu, et isikul on töökoht OÜ-s Kruviks, kus ta töötab keevitajana ning omab ametlikku sissetulekut, on lisakaristuse mõistmisel jätnud selle arvestamata võttes mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks. Isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ta sõidab tööle autoga. Kuna töökoht asub 5 km kaugusel bussijaamast, siis juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kooskõlas karistuse mõttega, kuna ka rahalised kohustused, summas ligi 800 eurot, kuuluvad tasumisele ning neid kohustusi pole võimalik täita ilma sissetulekut omamata. Juhilubade äravõtmine kolmeks kuuks, ei vasta kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule. Karistuse eesmärgid on olulises ulatuses saavutatud juba põhikaristuse kohaldamisega. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, 3 s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist lisakaristuse osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Apellandi O.S-i apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Seadus ei näe ette lisakaristuse asendamist rahatrahviga. 4.2 Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine, s.h lisakaristuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse muutmiseks puudub alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud (vt RKKK 3-1-1-122-13), et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks O.S-ile lisakaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohus ei ole ainuüksi lähtunud lisakaristuse mõistmisel õiguskorra kaitsmise huvidest, vaid on arvestanud ka toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut.
lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Käesolevas asjas on maakohus kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 3 kuuks, seega alammäära lähedal. O.S-ile lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud
§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas lisakaristuse kohaldamata jätmine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ilja Narõškini arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada lisakaristuse kohaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 31-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne rõhutanud, et Karistusseadustiku § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus
lg 1 p 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt märkinud, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (vt RKKK 3-1-1-122-13). Kuigi süüdistatavat ei ole varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, esinevad sellise esmakordse rikkumise puhul isiku süüd ja tema isikut (nt 4 varasemalt karistatud korduvalt liiklusrikkumiste eest) iseloomustavad asjaolud, mis teevad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Apellatsioonis kirjeldatud töökoha kaugus bussijaamast, rahaliste kohustuste täitmine ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Apellatsioonis pole kaitsja esitanud selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti O.S-ile mõistetud lisakaristuse tühistamise. Käesoleval juhul leiab kolleegium, et O.S-i puhul erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks O.S-ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Töökoha kaugusest oli O.S teadlik juba siis, kui ta narkojoobes mootorsõidukit juhtima asus. Töökoha kaugus, millest tulenevalt puudub võimalus autoga sõita tööle peale vabanemist ja rahalised kohustused ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-26-10. Käesolevas kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud
alusel ja vastab karistuse eesmärkidele ning lisakaristuse määr ei ületada süü suurust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.