Abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav R.N – isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; sidevahend: XXX. Kriminaalkorras karistused puuduvad. Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 5). Alates 19.08.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 19.08.2015.a. Alates 13.10.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 13.10.2015.a. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: 1 1-15-8165 RESOLUTSIOON Tunnistada R.N
(alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Tunnistada R.N
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada R.N’t täitma
lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 , 8 alusel määrata, et R.N on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootikume või psühhotroopseid aineid; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Määrata R.N katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada R.N’le määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 19.10.2015.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus R.N ’l algab, kohtulahendi jõustumisest. R.N suhtes pole tõkendit kohaldatud. 2 1-15-8165 Tsiviilhagi Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendid 1 CD plaat salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud R.N’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tasu 131,00 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 67,67 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 67,63 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. R.N kaitsjatasu summas 24,00 eurot (kakskümmend neli eurot) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
(kehtiv
R.N ’t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.06.2014.a kella 03:06 ajal Harjumaal, Saku vallas, Tallinna ringtee 29-l kilomeetril suunaga Keila poole mootorsõidukit Citröen C3 registreerimismärgiga XXXolles joobeseisundis (narkojoove). Seega R.N rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõuet. Seega pani R.N toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
02.10.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav R.N ja tema kaitsja Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale R.N’le
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 5 (viis) kuud.
järgi kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale, võttes arvesse süü ülestunnistamist ja kahetsuse avaldamist ning isiku varasemat karistatust varavastaste kuritegude eest, karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetus raskeima karistusega.
lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib
Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4 1-15-8165 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvesse võttes isiku varasemat kriminaalkorras karistamatust ning töötamist autojuhina, millest sõltub süüdistatava sissetulek ja alaealise lapse ülalpidamisvõime prokurör otsustas mitte nõuda
lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta.
lg 2 p 2 ja 21 alusel katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootikume või psühhotroopseid aineid.
Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. 19.10.2015.a toimunud kohtuistungil R.N kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Prokurör märkis, et kaitsjatasu summas 24 eurot peab jätma riigi kanda, kuivõrd R.N ei olnud süüdi, et eelmise kohtukoosseisu poolt tagastati sõlmitud kokkuleppe. Süüdistatav R.N ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, R.N temale esitatud süüdistuses
(alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 2) ja § 424 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina 1 CD plaat salvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eelpool toodud seisukohtadest lähtudes leiab kohus, et 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD 5 1-15-8165 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tasu 131,00 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades R.N varalist seisundit, sh et tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 67,67 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 67,63 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.