) § 66 lg-te 1, 3 alusel võimaldada O.I tasuda rahatrahv ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kohustusega tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks 60 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud Rahandusministeeriumi arvetele, märkides viitenumbri 10220175193625. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluse käik 25.11.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik L.L.väärteoprotokolli selle kohta, et O.I juhtis 25.11.2017 kella 05.04 ajal Tartu linnas Paju tänaval mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte 1 väiksem kui 0,76 mg. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus 0,71 mg/l. Sellega rikkus O.I LS § 69 lg-t 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 21.12.2017 otsusega väärteoasjas nr 2780,17,010386 karistati O.I LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 255 trahviühikut, s.o 1020 eurot. 04.01.2018 esitas menetlusalune isik O.I kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist temale määratud rahatrahvi määra osas. Lisaks palub O.I võimaldada tal rahatrahvi maksmist 1 aasta jooksul. O.I kaebuses toodud selgituste kohaselt ei vaidlusta ta asjaolu, et on toime pannud otsuses märgitud väärteo. Ta on ka aru saanud, et on rikkunud seadust ja seda siiralt kahetsenud. Kaebuse esitas ta mitte karistusest kõrvalehoidumise eesmärgil, vaid tingituna tema reaalsetest rahalistest võimalustest. Temale karistuseks mõistetud summa on keskmisest tunduvalt suurem – 255 trahviühikut, s.o 1020 eurot. Varasemalt analoogilisi rikkumisi pole esinenud ja sellest rikkumisest on O.I teinud tõsised järeldused. Ka ei ole varem alkoholi tarvitamisega probleeme olnud ning ta saab anda lubaduse, et edaspidi taoliseid juhtumeid ei esine. O.I sissetulekuks on ainult töötasu. Alates 2017 novembrist töötab ta XXXX, kus keskmine töötasu kuus on olnud ligi 1000 eurot. Lisaks sellele palub O.I arvestada asjaoluga, et on praegu tööl katseajaga ja kui ta seda nõuetekohaselt ei läbi, on ta täiesti ilma tööta. Siis muutub aga olukord hoopis keeruliseks, kuna uue töökoha leidmine võib aega võtta mitu kuud. Töötasust tuleb tal tasuda varasemast tekkinud võlad eraisikutele, katta üüri- ja kommunaalkulud, kulud telefonile ja järelmaksule, osta toit ning esmatarbekaubad. Arvestama peaks sellega, et kuna menetlusalune isik töötas varasemalt miinimumpalgaga, ei oma ta ka mingeid sääste. Seetõttu leiab O.I , et temale Lõuna Prefektuuri poolt määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur, ning taotleb selle vähendamist ½ või vähemasti 1/3 võrra. Kohtuväline menetleja ei nõustu O.I kaebusega ning palub otsuse jätta muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus peab olema mõjus ning raskendama menetlusaluse igapäevaelu selliselt, et vältida tulevikus samalaadse süüteo kordumist, eriti veel olukorras, kus isikul puudub täielik selgus teo toimepanemise tagamaadest. Püüded süüd pehmendada annavad aimu sellest, et menetlusalune isik ei ole teo ohtlikkusest ning keelatusest aru saanud. Isik on liikluses olnud äärmiselt hoolimatu ja seadnud ohtu liikluskeskkonna ohutu toimimise. O.I poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,71 mg/l. Seega pani O.I toime ühe raskeima liiklusalase väärteo, mis jäi napilt alla kriminaalvastutuse piiri. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt on käesoleval juhul määratud O.I-le kohane karistus. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses - kohus on Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Tunnistaja M.S. ütlustest ilmneb, et tema teostas 25.11.2017 Tartu linnas Paju tänaval liiklusjärelevalvet. Paju ja Pika tänava ristis märkas ta sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX, mille juht ajas autot pöördesse ja pani kohapeal rattad pöörlema. Peatumismärguande andmise ajal oli sõiduk jõudnud keerata Pikk 80 maja juurde parklasse. Kohale minnes selgus, et sõidukit juhtis O.I. Kuna tunnistaja M.S. ütlused langevad kokku menetlusaluse isiku poolt kaebuses kirjeldatud asjaoludega, siis loeb kohus tõendatuks, et 25.11.2017 Tartu linnas Pikal tänaval juhtis sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX menetlusalune isik . Lähtuvalt sellest, et LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub, tuleb asuda seisukohale, et kirjeldatud situatsioonis tuleb O.I käsitleda mootorsõidukijuhina LS 69 lg 3 mõttes. Tunnistaja M.S.ütlustest selgub seegi, et tunnistaja lasi autot juhtinud noormehel, s.o O.I puhuda indikaatorvahendisse. Indikaatorvahend näitas joobeks 0,84 mg/l. Kontrollides O.I seisundit tõendusliku alkomeetriga, nähtus tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist järgnev: 25.11.2017 kella 05.18-05.21 vahel Tartus Pikk 80 tegi L.L. alkomeetriga Alcotest 7110 EST kindlaks, et O.I ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 mg alkoholi. Eelnevast tulenevalt ning arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05, tuleb lugeda tõendatuks, et O.I poolt välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,71 mg/l, mis on tunduvalt enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. Järelikult on O.I egevuses tõendamist leidnud ka LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
Seejuures
lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik ei ole eitanudki, et ta teadis, et ta on alkoholijoobes. Samuti ei ole ta eitanud asjaolu, et ta teadis, et ei tohi sellises seisundis autot juhtida. Kui O.I sellele vaatamata asus sõidukit juhtima, siis järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut O.I tuleb toimepandu eest karistada. 3 Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg-s 2 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja karistas O.I rahatrahviga 255 trahviühikut, s.o 1020 eurot.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku O.I tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus O.I puhtsüdamlikku kahetsust, mis on nähtub prefektuurile 08.12.2017 esitatud kirjas (
O.I süü suurust iseloomustab lisaks eelnevale see, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on iseenesest juba väga tõsine rikkumine. Käesoleval juhul oli O.I organismis alkoholi aga LS § 224 lg-s 2 toodud maksimaalmäära lähedaselt, st 0,71 milligrammi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale, kuna selliselt võib väga kergesti toimuda liiklusõnnetus. Rikkumine toimus öisel ajal, mil liiklustihedus üldteadaolevalt ei ole suur ning seega oli ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimaliku kahju suurus väiksem. Õnneks oli ka O.I poolt juhitud sõiduki kiirus väike. On selge, et täiskiirusel liiklusrohkel teel sõites oleks riskid olnud märksa kõrgemad ning tagajärjed nende realiseerumisel kordades raskemad. Nagu kohus märkis eespool, on sellises seisundis juhtimine, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, väga tõsine rikkumine. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas peab iga konkreetne karistus olema vastavuses süü suurusega ja arvestama parimat võimalust isiku käitumise muutmiseks. Üldpreventiivne eesmärk ei tohi varjutada õiglast karistuse suurust. Käesoleval juhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et O.I pani sellise teo toime esmakordselt. Lisaks iseloomustab O.I positiivset meelestatust õiguskorda see, et ta sai ise väga hästi aru sellest, et alkoholi tarvitanuna ei tohi ta autot juhtida. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt esile toodud asjaolu -, et O.I on teo põhjendusena välja toonud isiklikud ja emotsionaalsed põhjused, kuid tunnistaja Joosep Eller on rääkinud vaid ühiselt autos alkoholi tarvitamisest ja uue koguse järele minemisest - ei saa veel tingida keskmisest karistusmäärast oluliselt rangema karistuse mõistmise. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistajat pole küsitletud konkreetsele sündmusele eelnevate asjaolude kohta. Seega ei saa teha tõsikindlat järeldust, et O.I on esitanud tõele mittevastavaid väiteid. Lähtudes karistusregistri õiendist on kohus seisukohal, et tegu oli pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga ning kohus on veendunud, et suure tõenäosusega isik sellist rikkumist enam tulevikus toime ei pane. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et O.I karistamine rahatrahviga 255 trahviühikut (1020 eurot), st rahatrahviga tunduvalt üle selle keskmise määra ei ole 4 põhjendatud. Selline karistus ei oleks kooskõlas ei isiku süü suuruse ega ka eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus leiab, et süü suurusest tulenevalt on õiglane O.I karistada küll keskmisest määrast suurema rahatrahviga, kuid peab põhjendatuks ja piisavaks rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot.
Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud tõendite ja kaebuses avaldatu kohaselt tekitab rahatrahvi kohene ühekorraga tasumine O.I-le majanduslikke probleeme. Sellest tulenevalt leiab kohus, et O.I-le tuleb anda võimalus tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust, seega igakuiselt 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.