Obsah (12)

§ 263§ 424§ 64§ 200§ 215§ 199§ 65§ 68§ 121§ 66§ 56§ 44

1-13-372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-372 (12230109949) Kohtunik Külli I

§ 263

p 1, 4 järgi, E.R süüdistuses

§ 263

p 1, 4 ja § 121 järgi ning L A süüdistuses

§ 263

p 1, 4 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2013.a Prokurör Eneli Pau Süüdistatavad 1. U.N – isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; asub Vanglas; ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu otsusega 03.09.2010

§ 424

järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 2) Pärnu Maakohtu 21.12.2011 otsusega

§ 424

ja § 263 p 1 järgi ning

§ 64

lg 1, 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 842 tundi (sellest täidetud 216 tundi ÜKT-d); tõkend vahistamine alates 25.07.2012 (kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2012) Kaitsja advokaat Kadi Mägi 2 2. E.R Kaitsja – isikukood XXX; Eesti kodanik; algharidusega; elukoht: XXX; töökoht: ME OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega

§ 200

lg 2 p 9 järgi – 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga (kantud 2 päeva eelvangistust); 2) Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusega

§ 263

p 1, 4 ja § 121 järgi rahalise karistusega 1600 eurot, mis loeti kantuks eelvangistusajaga; 09.03.10 otsusega mõistetud karistus - 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga kuulub iseseisvale täideviimisele; 3) Harju Maakohtu 17.12.2012 otsusega

§ 215

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 272 eurot (otsus jõustumata); tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud

1. – 25.07.2012) advokaat Mariann Tusti
2. LA– isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; asub Vanglas; ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 14.03.2012.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend vahistamine alates 25.07.2012 (kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2012) Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada U.N

§ 263p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (10 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1(üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 21.12.2011 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (626 tundi üldkasulikku tööd ehk 313 päeva vangistust, mis on 10 kuud ja 13 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel arvata U.N-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud karistuse alguseks lugeda 23.07.2012.a. 2. Süüdi tunnistada E.R

§ 121järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära.

Õigeks mõista E.R süüdistuses

§ 263p 1, 4 järgi süü tõendamatuse motiivil. 3 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 3,20 eurot, on 384 eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (23.-25.07.2012) mis vastab rahalise karistuse 9-le päevamäärale (28,80 eurot) ja kandmisele kuulub rahaline karistus 111 päevamäära ehk 355,20 eurot.

§ 66lg 1 alusel kohus määrab, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o.

10 kuu jooksul võrdsetes osades (33,52 eurot kuus) alates otsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939, süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-13-

1. Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud karistus (2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga) kuulub iseseisvale täideviimisele. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Süüdi tunnistada LAKarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (5 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.03.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust), liitkaristuseks mõista 1(üks) aasta vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel arvata LA karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 23.07.2012.a.

1. Välja mõista hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: 4.
2. U.N-ilt ja LAsolidaarselt DN kasuks (arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas): varalise kahju katteks 126,40 eurot ning mittevaralise kahju katteks 1 800 eurot. 4.
3. U.N-ilt – 25 (kakskümmend viis) eurot TV kasuks (arve nr XXXXXXXX Swedbank pangas). Alaealisel LAvaraliste vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetud summa sisse nõuda tema emalt KP’ilt (elukoht: XXX).
4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse : 4 5.
5. U.N-ilt määratud kaitsjale makstud tasu 249,60 eurot (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 60 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. 5.
6. E.R-ilt määratud kaitsjale makstud tasu 307,20 eurot ( kolmsada seitse eurot ja 20 senti). 5.
7. LA määratud kaitsjale makstud tasust 170 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel LA vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt KP’ilt (elukoht: XXX). Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-372 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõendid 6.
9. Dressipluus O’Neill, mis asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – tagastada U.N-ile pärast kohtuotsuse jõustumist ; 6.
10. CD plaat kõnesalvestistega ning CD plaat videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (II köite tagakaanel) – jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist ning saadetakse vahistatud süüdistatavatele. Süüdistused U.N-i, E.R-i ja LA süüdistatakse selles, et nad 23.07.2012 kella 21.15-21.30 paiku Tallinnas, Pärnu maantee alguses asuvas bussiootepaviljoni juures kasutasid põhjendamatult ühiselt ja koos isikutega, kellele käesoleva kriminaalasja raames süüdistust ei esitata, vägivalda neid korrale kutsunud DN suhtes, pekstes teda rusikas käte ja jalgadega pähe, näkku ja kehasse mitme minuti vältel ning rikkusid selliselt raskelt avalikku korda, näidates oma tegevusega üles ilmset lugupidamatust ühiskonnas valitsevate heade kommete, tavade ja normidega kinnistunud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu ning rikkusid oma põhjendamatu vägivaldse tegevusega ühistranspordi peatuses viibinud isikute rahu ja turvatunnet. Nimelt alkoholijoobes U.N, L. A, E.R ning isikud, kellele käesoleva kriminaalasja raames süüdistust ei esitata, viibisid ülalnimetatud ajal Tallinnas Pärnu mnt alguses asuvas bussiootepaviljoni juures, kus nad lärmasid ja lõhkusid reklaamplakatit. Neid hakkas korrale kutsuma D. N , mille peale U.N tungis D. N kallale lüües bussiootepaviljonis istuvale D. N jalaga pähe, tabades näo vasakut poolt. Korduvatest löökidest pähe kukkus D. 5 N maha, mispeale hakkasid kõik süüdistatavad ning kaks isikute, kellele süüdistust ei esitata D. N valimatult jalgadega peksma üle terve keha ja ka pähe. Seejärel, suutnud kuidagi püsti tõusta, liikus D. N ründajatest eemale sõiduteele, kuhu ründajad talle järgnesid. Sõiduteel lükkasid ründajad D. N taas pikali ning jätkasid tema peksmist. Peksmisele tuli vahele juhuslikult möödasõitev AL, kes peatas oma sõiduauto Toyota Avensise ( XXX) ning tuli maas kägaras olevale D. N appi. AL hakkas oma mobiiltelefoniga peksjaid pildistama, mistõttu ründajad lõpetasid oma tegevuse ning hakkasid sündmuskohalt põgenema. AL asus ründajaid jälitama ning sai ühe neist kätte. Üritades hoida ühte ründajatest kinni kuni politsei saabumiseni, ligines tema juurde U.N, kes lõi A. L kahel korral rusikas käega vastu vasakut näopoolt. Seda sama konflikti läks lahutama ka ALG, keda U.N lõi ühel korral rusikaga vastu paremat põske, siis kui A.-L. G oli appi läinud A. L . Nimetatud konflikti nägid pealt ka asjassepuutumatud isikud MM, IV, VS, VL, KS, UL, ODP ja JTK, kes kõik üritasid omal moel ründajate põhjendamatut vägivaldset käitumist takistada – kes filmis kuriteosündmust, kes kutsusid politseid ning osad üritasid vahele sekkuda. U.N, L. A ning E.R on põhjustanud oma ühise tahtliku õigusvastase käitumisega D. N vigastustena vasaku silmakoopapõhja murru, hulgimarrastused näol, parema silma aluse hematoomi, pindmised rindkere vigastused, parema käe pöidla vigastuse. U.N põhjustas A. L vigastustena vasaku kõrva kõhre vigastuse ning mõra ninaluus ning A.-L. G parema põsesarna turse ja verevalumi. Sellega panid U.N , E.R ja L. A toime

§ 263

p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning grupi poolt. Samuti süüdistatakse E.R-i selles, et tema 14.01.2012.a hommikul hotell Ecoland`i läheduses asuvas majas aadressil XXX, peksis KU, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nimelt täpsemalt, omavahelise tüli käigus 14.01.12 kella 09.00 paiku hakkas KU karjuma ning E.R-ina palve peale vaiksemalt olla tõukas KU E.R-i vastu rinda. Selle peale lõi E.R KU rusikaga näkku. Seejärel lahkus E.R toast, kuid KU järgnes talle, mispeale lõi E.R KU veel korduvalt rusikaga vastu nägu. Oma tahtliku vägivaldse käitumisega põhjustas E.R KU ninaluude ja vasaku silmakoopapõhja murru. Sellega pani E.R toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise, millega põhjustas kehavigastusi. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et U.N-ile ja L. A

§ 263

p 1, 4 järgi inkrimineeritud kuritegu ning E.R-ile

§ 263

p 1, 4 ja

§ 121

järgi inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava U.N-i süüd avaliku korra raskes rikkumises hindas prokurör kõige suuremaks, kuna pidas teda kuriteo initsiaatoriks ning U.N-i tegevuse tagajärjel said kannatada 3 isikut. Ta on isik, keda on analoogse kuriteo eest varem karistatud. Kuriteo pani ta toime katseajal. Prokurör pidas põhjendatuks karistada U.N-i reaalse vangistusega maksimummääras, s.o 5 aastat, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra. Eelmise, s.o 21.12.2011 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusest on U.N ära teinud 216 üldkasuliku töö tundi, seega on täitmata 626 tundi üldkasulikku tööd ehk 313 päeva vangistust, mille võrra suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust, liitkaristuseks mõista 4 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust algusega 23.07.2012.a. 6 E.R-ile taotles prokurör

§ 263

p 1, 4 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust,

§ 121

järgi 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra. Kuna kuriteod on toime pandud katseaja jooksul, tuleb mõistetavat karistust suurendada Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva) võrra, lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Arvestades L. A alaealisust, taotles prokurör tema karistamist

§ 263

p 1, 4 järgi vangistusega 3 aastat, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb mõistetavat karistust suurendada Tartu Maakohtu 14.03.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (2 kuud vangistust) võrra, lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Prokurör palus täielikult rahuldada D. N tsiviilhagi nii varalise kahju nõudes summas 126,40 eurot kui ka mittevaralise kahju nõudes summas 1800 eurot ning need välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. Kannatanu T. V tsiviilhagist summas 85 eurot pidas põhjendatuks summat 25 eurot, s.o käekoti väärtust ning taotles see välja mõista U.N-ilt . Ülejäänud summat, mis puudutas A.-L. G prillide maksumust, pidas prokurör põhjendamatuks. Kaitsja K. Mägi leidis, et U.N-i süü

§ 263p 1, 4 järgi on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kaitsja arvates ei olnud aga U.N-i süü kõige suurem ning pidas piisavaks karistada U.N-i sanktsiooni keskmises määras; vähendada seda kolmandiku võrra ning sellele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o tegemata üldkasulik töö. Kuivõrd U.N viibib pikemat aega kinnipidamisasutuses, palub menetluskulude osas anda U.N-ile maksepikendust. Kaitsja toetas prokuröri seisukohta tsiviilhagide osas. Kuna tuvastamata on põhjuslik seoses A.-L. G silmanägemise halvenemise, prillide tellimise ja kuriteo vahel, palus jätta rahuldamata kannatanu ema T. V tsiviilhagi 60 euro ulatuses. Kaitsja M. Tusti leidis, et E.R-ina süü avaliku korra raskes rikkumises ei ole tõendamist leidnud ning palus ta selles osas õigeks mõista. Süüdistust

§ 121

pidas põhjendatuks ning leidis, et see on õigesti kvalifitseeritud, kuid kuna süüdistuses

§ 121

järgi on E.R kannatanuga ära leppinud ning kannatanu ei soovinud, et see kriminaalasi kohtusse jõuab, peab võimalikuks karistada oma kaitsealust rahalise karistusega; E.R töötab, tal on regulaarsed sissetulekud. Kaitsja T. Vaske leidis, et L. A süü

§ 263p 1, 4 järgi on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Arvestades tema alaealisust, samuti asjaolu, et L. A on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud ning kannatanu ees kohtuistungil vabandanud, pidas prokuröri poolt taotletud karistust põhjendamatult rangeks. D. N tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude väljamõistmise osas palus kaitsja arvestada, et L. A on alaealine ning ei oma sissetulekut ning tema perekonna majanduslik seisund on raske. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja isikute grupis (

§ 263p 1, 4 ) 7 Kohtuistungil tunnistasid U.N ja L.

A end neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning kahetsesid toimepandut. E.R ennast süüdi ei tunnistanud; väitis, et viibis küll sündmuskohal, tiris eemale U.N-i, kuid ise ühegi kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud. Kohus leiab, et lisaks süü omaksvõtule kinnitavad U.N-i ja L. A süüd alljärgnevad kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendid. - Kannatanu DN ütlustest (I kd lk 16-18; lk 20-21) nähtub, et 23.07.12 kella 21.20 paiku seisis ta Tallinnas Pärnu maanteel Viru bussipeatuse ootepaviljoni juures, kus seisid ka 5-7 noorukit, üks oli neiu. Nad lärmasid ja karjusid, olid purjus ja agressiivsed. Kaks nendest noorukitest hakkasid jalaga reklaamplakatit lööma. Ütles neile, et ärge tehke ning üks neist lõi talle jalaga pähe, tabades näo vasakut poolt. Tundis valu. Sama noormees jätkas jalgadega peksmist pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus esialgu selili. Seejärel hakkasid teda kõik noormehed jalgadega peksma pähe, näkku ja üle kogu keha. Sai kuidagi üles tõusta ja ajas noormehi kätega eemale. Selleks hetkeks olid nad teda peksnud umbes 1 minuti, lööke tuli igast küljest korduvalt. Kui ta oli püsti saanud, liikus ta lööjate eest ära Viru tänava sõiduteele, kuid peksjad järgnesid, lükkasid ta pikali. Seekord kukkus ta kõhuli ja tundis lööke üle kogu keha. Nägi, et tema lähedal jäid seisma kaks sõiduautot, millest väljunud mehed tulid teda rünnanud noormehi eemale ajama. Ka tulid appi kaks neiut -juhuslikku möödujat. Siis peksmine lõppes. Peksmise tagajärjel on tal tugevad valud peas; ka mõlema külje roiete piirkonnas, valulik on ka parem pöial, parem silm on paistes. Peksjad olid kõik vanuses 16-18 aastast, rääkisid eesti keeles, kõik olid saleda kehaehitusega. Peksmise käigus kadus tal käe ümber olnud käekell. Kui kukkus esimest korda, siis tuli käekell tema käe ümbert ära ja kukkus kõnnitee äärekivi äärde. Kui peksmine lõppes, tema käekella enam seal ei olnud, käekell oli Casio Edefance. 24.07.12 pöördus ta Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuvõttu, kuna tal endiselt valutas pea, oli isutus ja väga halb olla. Arsti sõnul on tal sarnaluu piirkonnas murd ja üks luu osa põskkoopas. Arsti sõnul oli oht, et silmad kaotavad nägemise. Esitas süüdlaste vastu moraalse kahju nõude summas 1800 eurot, kuna tema normaalne elutegevus oli häiritud, tema uni oli häiritud, tööl käia ei saanud, arst soovitas vaikset kodust voodirežiimi. Varalise kahju nõue on 120 eurot - peksmise käigus kaduma läinud käekella maksumuse. Lisaks maksis kahel korral traumapunkti pöördumise eest kokku summas 6,4 eurot. - Isiku läbivaatuse protokollis ja sellele lisatud fotodel (I kd lk 6 - 15) on fikseeritud ja näha D. N järgmised tervisekahjustused: otsmiku paistetus ja verevalumid, parema oimu piirkonnas nahk marraskil, nina seljal verevalum ja nahk marraskil, vasaku silma ümber hematoom, vasaku silma alus paistes, vasak näopool paistes, vasak kõrv paistes, vasakul kõrvalestal verevalum, vasaku kõrvalesta tagumisel küljel nahk marraskil, vasak näopool määrdunud; selja keskosas ning turjal nahk marraskil, rindkere vasakul küljel hematoom. Samuti tuvastati D. N T-särgil määrdumise jäljed, jopel määrdumise ja veretaolise aine jäljed, bokseritel ja teksapükstel määrdumise jäljed. - 23.07.12 D. N patsiendikaardil (I kd lk 19) on fikseeritud tema näol hulgimarrastused, parema silma alune hematoom, verejooks ninast, valu paremas I sõrmes ning diagnoositi pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused, pindmine rindkerevigastus, rindkerepõrutus, pindmine randme- ja käevigastus, sõrmede põrutus. 8 - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte kannatanu haigusloost (I kd. lk. 25) kinnitab, et leiti D. N orbita mediaalse seina ja põhja murd, väike fragment nihkunud põskkoopasse kuni 2 mm võrra. -Haigla vastusest järelepärimisele (I kd. lk. 28) nähtub, et D. N viibis PERH-i erakorralise meditsiini osakonnas 24.07.12 kell 20.21 – 23.00 ja 25.07.12 kell 08.59 – 10.30, diagnoos: vasaku silmakoopapõhja murd. Vastusele on lisatud: 24.07.12 patsiendikaart (I kd. lk. 31, sama lk. 22), kus tuvastati D. N vasaku silma ümber nahaalune hematoom, nina paistes ja deformeeritud; 25.07.12 patsiendikaart (I kd. lk. 32, sama lk 23), kus on märgitud, et D. N vasakul periorbikulaarsel minimaalne turse, hematoom, nägemine normis. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 40-42), kus fotol nr 1 on E.R , selgitas D. N , et ta ei tunne kindlalt ära fotodel 1-3 olevatel noormeestes isikuid, kes teda 23.07.12 peksid, kahtles fotos nr 1, kes oli sarnane isikuga, kes oli üks peksjatest, kuid kindlalt siiski väita ei saa. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 49-51), kus fotol nr 2 on L A, selgitas D. N , et tunneb fotol nr 2 olevas isikus ära noormehe, kes ründas teda 23.07.12 õhtul. Tundis ta ära lühikeste tumedate juuste ja kitsa näokuju järgi; on täiesti kindel, et tema on üks peksjatest. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd. lk 52 - 54), kus fotol nr 2 on U.N , selgitas D. N , et tunneb fotol nr 2 olevas isikus ära noormehe, kes ründas teda 23.07.12 õhtul. Tema alustas konflikti, lüües bussiootepaviljoni jalaga. Tunneb ta ära lühikese tumeda siilisoengu järgi, samuti on tal fotol seljas sama pluus, mis eilegi õhtul. On täiesti kindel, et fotol nr 2 on üks peksjatest. Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidele (I kd lk 43 - 45, 46 - 48) tundis D. N teda rünnanud isikutena ära RT ja RT. Samuti oli D. N peaaegu kindel, et peksmises osales ka RJ (protokoll I kd. lk 55 - 57). - Kannatanu AL (I kd. lk 58 - 59, 67 - 68) ütluste kohaselt 23.07.12 kella 21.15 ajal sõitis koos pojaga mööda Pärnu mnt suunaga Viru Keskuse poole. Nägi Viru peatuses sõiduteel lamavat inimest peksvat noormeeste gruppi, peatas sõiduauto. 24.07.12 ütluste kohaselt peksis 6-7-liikmeline meeste grupp ühte meesterahvast; talle tundus, et kõik peksavad maas lamavat meest jalgadega. 25.07.12 ütluste kohaselt seisis maaslamava isiku ümber vähemalt 4 noormeest, kellest vähemalt 2 peksid seda kägaras noormeest jalgadega. Väljus autost, tegi mobiiltelefoniga pilti. Selle peale peksjad põgenesid. Sai ühe peksja Musumäe nurgal kätte. Üks peksjatest nägi, et ta hoiab nende ühte liiget kinni ning see isik lõi teda ootamatult kaks korda vastu pead, tundis füüsilist valu. Esimene löök tabas nii vasakut kõrva kui ka nina ning teine löök tabas paremat silma piirkonda. Peksjad põgenesid Valli tänavale. Löömise tagajärjel sai kannatada tema vasak kõrv, kõhr oli katki ja vajas õmblemist, kõrvast jooksis palju verd, kõrv oli väga valus. Nina oli löömisest paistes, valulik ning ninaluus mõra; parema silma all väikene verevalum. Kannatanu A. L 24.07.12 ülekuulamise protokollile on lisatud PERH-i erakorralise meditsiiniosakonna patsiendikaart ja mobiiltelefoniga pildistatud 2 pilti. - Mobiiltelefoniga tehtud ühel fotol (I kd lk. 61) on näha kõnniteel seisvaid isikuid ning sõiduteel sinise dressipluusiga noormeest, teisel fotol (I kd. lk. 62) on näha kõnniteel seisvaid isikuid ning sõiduteel sinise dressipluusiga noormeest ning musta dressipluusiga noormeest. 9 Samad fotod leiavad kajastamist ka asitõendi vaatlusprotokollis (I kd. lk. 69-72), kus on vaadeldud A. L telefoni ja 23.07.12 pildistatud fotosid. Kohtuistungil avaldas süüdistatav U.N , et lk. 62 oleval fotol on tema ning musta dressipluusiga võib olla E.R. E.R avaldas, et tema võib olla see mustas dressipluusis, kes tõmbab U.N-i ära. -Haigla vastus järelepärimisele (I kd lk 28) nähtub, et A. L pöördus PERH-i erakorralise meditsiini osakonda 23.07.12 kell 22.

1. Ravi: haava õmblus; uuesti 24.07.12 kell 13.
2. Ravi: Ninaluude prepositsioon; diagnoos: ninaluude murd, vasaku kõrvalesta põrutushaav, ninaverejooks. Vastusele on lisatud 23.07.12 patsiendikaart (I kd. lk. 29, sama lk. 60), millest nähtuvalt oli A. L nina turses ning kõrval kõhre vigastused; samuti on lisatud 24.07.12 patsiendikaart (I kd. lk. 30), millest nähtuval on A. L ninaluud reponeeritud. - 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollis (I kd lk 63-66) on samuti fikseeritud AL vigastused: nina paistes ja punane; parem silmaalune paistes ja verevalum; vasaku kõrva piirkond paistes, kõrva kõhr õmmeldud; vasaku kõrva tagumisel küljel verevalum. - Kannatanu ALG 24.07.12 ütluste (I kd lk 75-76) kohaselt oli ta 23.07.12 õhtul koos sõpradega Tammsaare pargis, kokku oli neid
3. Kella 21.25 ajal nägid, kuidas 5-7-liikmeline noormeeste grupp, vanuses umbes 18-19 aastat, peksid Viru bussipeatuse juures sõiduteel noormeest. Kõik peksid seda noormeest käte ja jalgadega. Otsustasid noormehele appi minna. V. L läks vahele. Samal ajal peatusid sõiduteel 2 autot, mõlemast autost väljus üks meesterahvas. Peksjate seltskond jooksis Valli tänava poole. Üks autost väljuja sai ühe noormehe kätte. Kinnipüütud noormees lõi tagaajajat ühe korra näo piirkonda. Otsustas ise vahele minna. Peksja noormees lõi siis talle ühe korra rusikaga vastu paremat põske, tundis füüsilist valu ja silme ees läks pimedaks. Kattis oma näo kätega ja tundis, et keegi teine tõukas teda nii tugevasti, et lendas seljaga vastu punast autot. Kannatanu oma ütlustes 09.08.12 (I kd lk 84-85) märgib, et soovib esitada tsiviilhagi, kuna ründe käigus läks katki tema õlakott. Sündmuse kohta täpsustab, et peksjaid oli kokku 5-7, nad kõik peksid maaslamanud noormeest. Nende seltskonnas olid veel kaks noormeest ja kaks neiut, kes seisid peksjate lähedal bussipeatuses ja vaatasid peksmist pealt, ei püüdnud ka takistada. Üks peksja oli sinise dressipluusiga, üks kandis pruuni värvi nahkjopet, üks oli blondi peaga noormees, üks musta jope ning tumedate lühikeste juustega. - 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollis (I kd. lk. 78-82) on fikseeritud A.-L. G parema põsesarna piirkonnas turse ja verevalum, vasaku jala sääre esiküljel hematoom; jope vasaku käise sooniku juures veretaolise aine määrdumine. - SA Tallinna Lastehaigla tervisekaardil (I kd. lk. 83) on fikseeritud A.-L. G 24.07.2012.a paremal põsel turse, hematoom. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 89-91), kus fotol nr 1 on E.R , selgitas A.-L. G, et fotol nr 1 olev isik on sama isik, kes 23.07.12 õhtul oli peksjate seltskonnas, kuid ta ei mäleta, kas tema lõi maaslamanud noormeest. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 92-94), kus fotol nr 2 on L A, selgitas A.-L. G, et fotol nr 2 olev isik on sama isik, kes 23.07.12 õhtul peksis maaslamanud noormeest, lõi teda korduvalt jalgadega. Tema oli noormees, kes pandi esimesena politseiautosse istuma ja kes kandis pruuni nahkjopet. 10 - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 95-97), kus fotol nr 2 on U.N, selgitas A.-L. G, et fotol nr 2 olev isik on sama isik, kes 23.07.12 peksis maaslamanud noormeest ja tema oli üks noormeestest, kes ründas ka autojuhti, lõi teda korduvalt rusikas käega näkku. Tema on ka noormees, kes ründas G . On täiesti kindel, et tegemist on sama isikuga. Lisaks tundis A.-L. G D. N u peksjatena ära Rene Treieri (fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll I kd lk. 98-100) ja RJ (protokoll I kd. lk. 86-88) – isikud, keda antud kriminaalasjas ei ole vastutusele võetud. Kannatanuna on andnud ütlusi ka alaealise A.-L. G ema TV (I kd. lk. 102-103), kes kuulis 23.07.12 juhtumist tütre käest, et tal rebiti käekott katki ja löödi näkku. Kui A koju tuli, olid tal prillid katki ja tema randmetel olid sinikad. Oli sunnitud ostma A uued prillid, mille väärtus on 60 eurot, lõhutud koti väärtus oli 25 eurot. 23.07.2012.a aset leidnud sündmuse osas on andnud tunnistajana ütlusi V. S , V. L ja K. S , kes kõik viibisid algselt koos A.-L. G a Tammsaare pargis. - Tunnistaja VS ütluste (I kd lk 107-110) kohaselt nägi ta, et teiselpool teed Viru peatuses toimub kaklus. Peatuses oli kuus poissi ja kaks tütarlast, aga see inimene, keda peksti, oli üksinda. Eestlased peksid venelast, kuus ühe vastu, aga 2 tütarlast lihtsalt seisid ja vaatasid. Kolm autot sõitsid sinna, poisid jooksid minema. A.-L. G haaras ühel poisil varrukast kinni, meesterahvas haaras kraest, tema aga seljast. Poiss hakkas lahti rabelema ja lõi meesterahvale vastu nina, lõi kaks korda. Sama poiss lõi G vastu silmi. Poisil oli seljas sinine jope, tema näol oli kriimustus. - Tunnistaja VL ütluste kohaselt (I kd lk 113-114) nägi, et Viru bussipeatuses sõiduteel peksti maaslamanud noormeest. Peksjaid oli 5-7 noormeest, nad olid tema arvates endised skinheadid. Peksid maaslamajat kordamööda ja vaheldumisi või kes kuidas sai. Löödi jalgadega, rusikatega ja igale poole noormehe pihta. Läks appi, püüdis peksjaid eemale saada. Möödasõitvad kaks autot peatusid ja nende juhid astusid peksmisele vahele. Ei näinud, kuidas rünnati üht autojuhti ja G . Peksjaid eriti kirjeldada ei oska, meelde on jäänud, et üks nooruk oli sinises pusas ja teine mustas, nad kõik olid väga lühikeste juustega. Nende peksjate kambas kaks või kolm noormeest ja 2 tüdrukut seisid eemal ja peksmises ei osalenud. - Tunnistaja KS ütluste kohaselt (I kd lk 115-116) nägi ta, et Viru bussipeatuse juures peksti üht noormeest, kes oli pikali sõiduteel. Peksjaid oli 6-7 noormeest, nad peksid kordamööda, mõni eemaldus ja siis tuli jälle tagasi peksma. Lamajat löödi igale poole. Nende seltskonna poisid püüdsid peksjaid lahutada, kuid lükati eemale. Kaks möödasõitvat autot peatusid, üks meestest sekkus ja teda hakati samuti peksma. Kes seda tüsedamat meest peksid, ta ei oska öelda, neid oli kas 2-3 noormeest samast seltskonnast, löödi kätega näkku. Peksjad põgenesid, kui kuulsid, et politsei oli välja kutsutud. G haaras kätega ühest põgenejast kinni ja sama noormees, kellest ta kinni hoidis, lõi rusikas käega talle vastu nägu, G kukkus maha. Peksjad olid umbes 15-17-aastased, olid väga purjus. Peksmise alguses oli peksjaid 6-7, kuid 2 neist eemaldusid, üks neist ei osalenud kindlasti peksmises, kuid kirjeldada teda ei oska. - Tunnistaja UL ütluste (I kd lk 117-118) kohaselt sõitis ta 23.07.12 kella 21.15 paiku oma isa A. L sõiduautoga ja nägi, et Viru bussipaviljoni juures sõiduteel tampisid 4-5 noormeest jalgadega üht maaslamavat noormeest. Peatasid auto, sel hetkel enam sisuliselt peksmist ei 11 toimunud, peksjad olid eemaldunud, olid veel mõned üksikud jalalöögid maaslamava noormehe pihta. Peksjad põgenesid, tema isa jooksis neile järgi. Üks peksjatest kandis seljas sinist dressipluusi, ta oli tumeda lühikese siilisoenguga. Tema isa tuli mingi aja pärast tagasi auto juurde ja tema nägu oli verine. Isa oli üritanud üht peksjatest kinni hoida, kuid keegi peksjatest oli tulnud tema juurde ja isa löönud. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 119-121), kus fotol nr 2 on U.N , selgitas U. L, et tunneb fotol nr 2 olevas isikus ära ühe peksja, kes lõi korduvalt jalgadega maaslamava noormehe pihta. On täiesti kindel, et fotol nr 2 on sama isik, keda kirjeldas oma ütlustes kui sinise dressipluusiga noormeest. - Tunnistaja ODP`i ütluste kohaselt (I kd lk 130-131) jalutas ta 23.07.12 õhtul südalinnas, nägi umbes 30 meetri kaugusel bussiootepaviljonis gruppi inimesi ning nende vahel toimus tõuklemine. Üks inimene nendest praktiliselt visati sõiduteele maha. See noormees proovis tõusta ja põgeneda, kuid seltskond haaras temast kinni ja viskasid ta uuesti pikali. Ründajaid oli kokku 4 ja nad kõik olid noored mehed, siilisoengutega. Viies noormees oli ka ründajate seltskonnas, teda ta peksmises ei näinud, kuid ta tõukas eemale ühe pealtnägija, kes üritas peksmise lõpetamiseks sekkuda. Maaslamaja oli kägaras kõhuli, hoides käsi pea peal. Kõik neli noormeest peksid korduvalt jalgadega maaslamajat, löödi peamiselt pähe. Kaks sõidukit peatusid ja lasid signaali. Alustas oma mobiiltelefoniga filmimist siis, kui oli peksjatest umbes 12 meetri kaugusel ja hetkest, kui viies noormees tõrjus sekkujat eemale. Kaks peksjatest kukkusid ise pikali, üks kukkujatest tõusis püsti, lõi jalaga veel kannatanut pähe ja läks eemale. Teine mahakukkuja tõusis püsti ja hakkas karjuma peatunud autode juhtide peale kuni üks tema sõpradest teda riietest hoides eemale tiris. Üks autodest väljunud meestest ajas joostes peksjaid taga. Oli nõus väljastama videosalvestuse politseile, videosalvestus on tema I-Phones, pani video üles ka YouTube. Peksjad olid kõik noored vanuses 16-24 aastat, kõik olid siilisoengutes, üks kandis sinist jakki. Oskas kirjeldada seda tõrjujat, keda ta ise peksmas ei näinud – kandis musta värvi dressipluusi. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 132-134), kus fotol nr 2 on U.N, selgitas O.-D. P, et tunneb fotol nr 2 olevas isikus ära peksja, kes ründas 23.07.12 õhtul kannatanut, pekstes teda jalgadega. Tema oli üks nendest, kes kukkus ise asfaldile maha ja seejärel karjus autojuhtide peale. - Asitõendina on vaadeldud mobiiltelefoni I-Phone 4 ja seal olevat videolõiku märgistusega 33901407 (I kd lk 136-140). Salvestise käivitamisel on näha sõiduteel kummargil põlvitavat meest (D. N ), kelle ümber seisab neli noormeest (tuvastatud kui E.R , U.N , R. J ja J.-J. L ). Videosalvestuse algusmomendil on E.R-ina jalg põlvest kõverdatud suunaga D. N u näo poole ja teeb parema jalaga löömisliigutuse. Seejärel eemalduvad maas põlvili oleva meesterahva juurest 2 noormeest (J.-J. L ja E.R). Samal ajal on näha, kui veel 2 noormeest koperdades kukuvad pikali maas kannatanu juurde. Üks neist tõuseb ja koheselt lööb vasaku jala kannaga maas olevat meesterahvast vastu pead. Koheselt tema järel teeb jalaga löögi maasoleva meesterahva suunas teine noormees (U.N ). U.N-i juurde tuleb E.R ja tirib teda eemale ja nad jooksevad Vabaduse väljaku poole. U.N-i, R. J ja E.R-ina järel jookseb ka L A. - Asitõendina on vaadeldud ka portaali YouTube üles laetud videosalvestust Tallinnas, Musumäe juures toimunud peksmisest (I kd. lk. 124-126) ning nimetatud videosalvestust vaadati ka kohtuistungil. Salvestuselt on näha maas põlvili olevat meesterahvast kägaras asendis, kelle ümber seisab neli meesterahvast. Videosalvestuse algusmomendil on siniste 12 põlvteksapükstega mustade rannajalatsitega ja musta värvi jakiga, mille alt näha lillat värvi särk noormehe jalg põlvest kõverdatud (E.R ). Kui videosalvestus mängima hakkab, liigub noormehe jalg alla, tehes justkui löömisliigutuse. Seejärel eemalduvad maas põlvili oleva meesterahva juurest 2 noormeest, üks eeluurimisel tuvastama isik, teine E.R . Samal ajal näha, kui veel 2 noormeest koperdades kukuvad pikali maas oleva meesterahva juurde, üks neist eeluurimisel tuvastamata isik tõuseb üles ja koheselt lööb jala kannaga ühe korra maas olevat meesterahvast vastu pead, koheselt tema järel teeb jalaga löögi maasoleva meesterahva suunas teine kukkunud noormees, kellel seljas sinise musta kirju spordipluus, jalas sinised pikad teksapüksid ja musta valge kirju spordijalatsid, tuvastatud kui U.N . №ormees sõimab, on agressiivne, tema juurde tuleb E.R , kes tirib U.N-i riietest ning tirib teda eemale. - Tunnistaja JR`i (patrullpolitseinik) ütluste (I kd. lk. 127-129) kohaselt jõuti 23.07.12 väljakutses nimetatud kohta kell 21:28, kaklust enam ei toimunud. Kell 21:35 pöördus Viru tänaval nende poole seltskond noorukeid, kes olid kaklust pealt näinud, s.h A.-L. G, kes seletas, et oli ka peksa saanud ning tema parem silm oli paistes. Politseiautot nähes panid jooksu neli noormeest, jooksis neile järele, sai kätte L Ai. Sõitsid mööda Viru tänavat, nägid 3 isikut (2 noormeest, 1 neiu), kes G sõnade järgi olid ka peksjate seltskonnas, kuid ei täpsustanud nende osalust peksmises. G kinnitas, et üks nendest (seljas sinine dressipluus, kiilakas pea) lõi talle silma piirkonda ja lükkas vastu autot. Toimetasid noormehed (U.N , E.R) politseijaoskonda, samuti seltskonnas viibinud neiu M. L . - Tunnistaja MLV ütluste kohaselt (I kd lk 141-142) kas juulis või augustis 2012 õhtul jalutas vanalinnas, kui MacDonaldsi poolt Müürivahe tänava suunas jooksis verise näoga mees, joostes järele kuuele noormehele ja ühele neiule. Mees ütles politseile, et talle tungisid kallale 6 isikut, kellest 4 olid noormehed ja 2 neiut. Tunnistajana on andnud ütlusi ka EL ja JJL kes viibisid 23.07.12 ühes seltskonnas süüdistatavatega. - Tunnistaja EL ütluste kohaselt (I kd lk 143-144) kutsus RT teda KS parki jooma. Seal olid RT, RJ , E.R, neiu nimega K (E.R-ina tuttav), JJL, L A, KK, noormees hüüdnimega Rull. Edasi mindi Musumäele, kus jätkasid viina joomist. Mingi kellaaeg õhtul läksid Viru bussipeatusesse, kuulis selja tagant kolinat, keegi oli lõhkunud prügikasti. Bussipeatuses istus üks venelane ja nende seltskonna noormehed hakkasid teda peksma. Peksmise üksikasju kirjeldada ei oska, sest seisis eemal. Kõndis siis edasi, kuna juhtunule tekkisid pealtnägijad ja autod jäid seisma. - Tunnistaja JJL ütluste kohaselt (I kd lk 145-146) oli 23.07.12 koos sõpradega, jõi alkoholi koos R , kelle pärisnimi on U.N , nendega olid veel RT, EL, K , võib-olla oli rahvast veelgi, ta ei mäleta, seltskonnas oli ka 2 tüdrukut. KS pargist edasi liikusid Musumäele, seltskond jagunes. Esimene grupp liikus Viru bussipeatusse, tema oli teises grupis. Kui nemad jõudsid Viru bussipeatusesse, siis esimene punt oli juba seal ja keegi karjus vene keeles. Nägid, et üks auto jäi seisma ja sealt tuli välja suurem mees, kes haaras kinni RT, E. U.N ütles, et see ei ole see inimene ja vanamees lasi T lahti. Jooksis T koos minema. Ei tea, kes lõi tütarlast. Tal on mälupilt, kuidas nägi RT jalaga löömas bussipaviljoni juures üht vene noormeest. Tema jõudis Pärnu maanteele siis, kui kannatanu oli juba pikali ning autod olid kohal. Ei näinud, et E.R oleks kannatanut löönud. 13 - Tunnistaja KTütluste kohaselt (I kd lk 147-148) sai 23.07.12 päevasel ajal kokku E.R-iga ja tema sõbra U.N-iga . Nendega oli kaasas neli temale tundmatut noormeest, läksid Kalev Spa parki istuma, poisid jõid viina; edasi liikusid nad Musumäele, nendega liitus veel üks neiu. Läksid E.R-iga tülli. Umbes 5 minuti pärast tuli E.R temaga uuesti rääkima, vaidlesid paar minutit ja äkki E.R nägi, et U.N ja teised joomakaaslased on sattunud kaklusse, mis toimus bussiootepaviljoni ees; tema ise nägi kaklust vähe – peksti jalgadega üht võõrast noormeest, kes oli pikali. E.R ei peksnud, läks aga peksmist lõpetama ja U.N-i eemale lükkama. Kõik pistsid jooksu. E.R-iga kohtus hiljem vanalinnas. - Tunnistaja JTK ütluste kohaselt (I kd lk 149-150) nägi ta 23.07.12 umbes kella 21.00-21.30 paiku Viru bussiootepaviljoni ees sõidurajal lebamas üht noormeest, kes proovis püsti tõusta. Tema ümber oli vähemalt neli, aga võis olla ka 5-6 noormeest, kes lõid jalgadega seda maaslamavat noormeest. Mitu isikut täpselt peksid, ta ei tea, kindlasti 2-3, aga võis olla ka rohkem. Lasi autost signaali, peatas auto, samal hetkel jõudis veel 2 autot sündmuspaigale, samuti pealtvaatajaid, möödujaid, ajasid koos peksjad minema. Tundus, et peksjad ei olnud kained. Peksjad hakkasid jooksma, olid kõik vanuses 16-20, kõhna kehaehitusega. Viis kannatanu haiglasse. Kannatanu oli endast väljas, hingeldas, kaebas valu ninas, vasak silm oli paistes. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd lk 151-153), kus fotol nr 2 on U.N, selgitas J.-T. K , et tunneb fotol nr 2 olevas isikus ära ühe peksja, kes lõi korduvalt jalgadega maaslamavat noormeest. - Tunnistaja IV ütluste kohaselt (I kd lk 154-156) nägi ta 23.07.12 õhtul Viru ringil Musumäe servas, et Viru bussipeatuses istus noormees, kellele üks noormees lõi jalaga näkku. Peksjaid oli kokku 3-4, kuid nende seltskonnas oli veel inimesi, seal oli ka tüdrukuid. Kannatanut peksti nii jalgadega kui rusikatega. Kannatanu kukkus pikali sõiduteele, kuid tema peksmine jätkus. Üks peksjatest kandis halli värvi dressipluusi, jalas olid tal ka vist hallikad dressipüksid. Siis oli üks teistest lühem noormees musta värvi dressipluusiga ja lühikeste pükstega. Üks peksjatest kandis helesinist dressipluusi, jalas kandis helesiniseid pikki teksapükse. Kaks sõiduautot pidasid kinni ja autodest tulid juhid välja, peksjad põgenesid joostes. Autojuht sai ühe peksja kinni, selle helehallis dressipluusis noormehe. Nägi, et autojuhti lõi rusikas käega sama hallis dressipluusis noormees, keda autojuht kinni pidas. Siis lõi autojuhti korduvalt rusikas käega näkku veel teksapükstega ja sinises dressipluusis noormees. Läks autojuhile appi ja tõmbas ründajad eemale. Sekkus ka üks vene keelt kõnelev neiu, kellele löödi rusikaga vastu lõugu ja kägistati nii, et neiu kukkus vastu auto kapotti. Peksjad rebisid ennast haardest lahti. Nii tema kui autojuht helistasid politseisse. - Vastavalt fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (I kd. lk. 157-159), kus fotol nr 2 on U.N , selgitas I. V , et fotol nr 2 on sama isik, kes 23.07.12 õhtul Viru bussipeatuses peksis maaslamanud noormeest ja tema oli üks noormeestest, kes ründas ka autojuhti, lüües teda korduvalt rusikas käega näkku. - Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd lk 164-178), kus vaadeldavaks objektiks on 17 kõnesalvestist, leiavad kajastamist Põhja prefektuurile juhtimiskeskusele tehtud kõned seoses 23.07.212 Viru bussiootepaviljonis aset leidnud peksmisega. Helistajateks on erinevad isikud, kes teavitavad politseid kaklusest, muuhulgas MM ja IV. 14 23.07.12 kell 21.55 peeti kahtlustatavana kinni U.N (II kd lk 180-181) ja E.R (II kd lk. 223-224) ning kell 21.40 L A (II kd lk 250-251). U.N andis 24.07.12 kahtlustatavana ütlusi (II kd lk 183-185), mille kohaselt 23.07.12 läks ta koos E.R-iga Kalev Spa parki, kus kohtusid seltskonnaga, hakkasid viina jooma. Kokku võis olla umbes 10 inimest, neist mõned ka neiud. Oli purjus, ei mäleta, et oleks Musumäele sattunud. Meenub hetk, et istus E.R-iga politseiautos. Ei mäleta, et oleks midagi halba teinud. Tal oli seljas sinist värvi pusa, jalas olid sinised teksapüksid. Miks ta teksapüksid ja dressipluus verised on, ei oska öelda, ju siis sattus kuhugi kaklusse. 23.07.12 kell 22:08 tuvastati U.N joove 1,31 mg/l (II kd lk 187). Vastavalt 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollile ja sellele lisatud fotodele (II kd lk. 188-195) tuvastati U.N seljas olnud sinisel dressipluusil ja helesinistel teksapükstel mitmed veresarnase määrdumise plekid. U.N-i vasakul ja paremal küünarvarre küünrapoolsel sirutusküljel ning parema jala sääre esipinnal on nahk marraskil ning parema käe küünarvarrel kriimustus. U.N-i seljas olnud dressipluusi on asitõendina vaadeldud, kirjeldatud ja fotografeeritud (II kd lk 196-204) – dressipluus oli helesinist värvi tumesiniste pikitriipudega, dressipluusi välisküljed sh selg ja varrukad olid terves ulatuses verekahtlase ovaalsete või tilgakujuliste määrdumisjälgedega. E.R andis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi 24.07.12 (II kd lk 233235) ja 02.08.2012 (II kd. lk. 236-237). Selgitas, et 23.07.12 kella 21.00 paiku jalutas vanalinnas koos K. Ti ja U.N-iga, neist tagapool noormehed, kellest üks hüüdnimega Six. Korraga kuulis karjumist, vaatas selja taha ja nägi omavahel koos puntras samu tüüpe, kellega olid koos aega veetnud. Nad lükkasid ja tagusid kedagi kätega. Tema peksmises ei osalenud. Ülekuulamisel 02.08.12 ta täpsustas, et 23.07.12 õhtul bussiootepaviljoni juures nägi, kuidas Six ja U.N peksid jalgadega üht maaslamanud noormeest. Lükkas Sixi ja U.N-i kannatanust eemale. Sekkus, kuna ei tahtnud, et kannatanut pekstakse, tema ise kannatanut ei löönud. 23.07.12 kell 21:57 tuvastati E.R joove 1,05 mg/l (II kd lk 227). Vastavalt 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollile ja sellele lisatud fotodele (II kd lk 228-232) oli E.R seljas must heledate ruutudega kapuutsiga dressipluus, lilla T-särk musta kirjaga ja jalas sinised teksad, jalas mustad plätud Nike. Vasaku käe küünarvarre alumisel kolmandikul olid väikesed kriimustused, vasakul jala pöia selja pinnal on nahal haav läbimõõduga ca 0,5 cm. LA 24.07.12 kahtlustatavana antud ütluste (II kd lk 253-254) kohaselt 23.
4. õhtul oli Tallinna vanalinnas ja jõi pargis alkoholi; oli suur seltskond, kuid talle olid kõik võõrad. Tema tundis seltskonnast ainult KK. Kokku oli 6-7 noormeest, mingi aeg nad jõid, siis lihtsalt kõndisid ringi, järgmine hetk meenub politseiautos. Tal oli seljas nahktagi, selle all must Tsärk ja jalas mustad dressipüksid ning tumedad punaste ninaotsadega tossud. Arvab, et tema ei peksnud kedagi, sest ta nägu, käed olid terved, kusagilt ei valutanud, riided olid terved. 23.07.12 kell 22:21 tuvastati L. A joove 1,25 mg/l (II kd lk 277). Vastavalt 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollile ja sellele lisatud fotodele (II kd. lk. 255-275) oli L. A seljas nahktagi, must T-särk, jalas mustad porised dressipüksid, mustad sokid, punase, sinise ja mustaga tossud, isiku parema õlaliigese piirkonnas on nahk marraskil, isiku parema põlvekedrel on nahk marraskil, parema jala sääre esipinnal on nahal haav pikkusega ca 5 cm. 15 Kahtlustatava RT ütluste kohaselt (II kd lk. 311-313) läks ta 23.07.12 õhtul koos väikese seltskonnaga Musumäele, kus hakkasid alkoholi jooma. Liikusid Viru bussipeatusse, kus bussiootepaviljonis istus üks noormees, kellele Risto lõi rusikas käega näkku. №ormees kukkus, kuid tõusis püsti ja hakkas eemale liikuma. Siis läksid nende seltskonnas viibinud mõned noormehed selle kannatanu juurde ja hakkasid teda jalgadega peksma – peksid RJJL, L , EL, seal oli veel keegi sinise pluusiga poiss, kelle nime ta ei tea. Kas E.R osales peksmises, ta ei ole kindel, pigem ta üritas takistada. Tema seisis peksjatest umbes 20-25 meetri kaugusel ja peksmises ise ei osalenud. Sinise silmaga noormees, kes peksa sai, osutas neile kui peksjatele, kuid ei tema ega tema vend peksmises ei osalenud. Kriminaalasjas peeti kahtlustatavana kinni ka RT ja R J . Vastavalt 24.07.12 isiku läbivaatuse protokollile ja sellele lisatud fotodele (II kd lk 350-357) tuvastati RT vasaku silma all paistetus ja nahk oli lillakat värvi. Kaelal paremal pool olid nahal punakad täpid, seljal õlaliigese piirkonnas oli nahal haav. Vasakul põlvel oli plaaster, vasaku käe küünarvarrel on nahal haav. Isikul oli seljas valge sinise rohelisega musta värvi kapuutsiga dressipluus, millel ees on 2 plekki veresarnase määrdumisega. Isikul on seljas must T-särk, jalas tumesinised teksapüksid. Risto J isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt (II kd. lk. 370-377) oli R. J mustad tossud, valge/musta kirju lühikesed püksid, must valge kirjaga T-särk, must dressipluus. Isiku parema põlveõndlast paremal on nahk marraskil. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et U.N-i ja L. A süü avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ja grupi poolt on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 263p 1, 4 järgi.

Kuigi kohtueelses menetluses U.N ja L. A eitasid kannatanu D. N peksmises osalemist, siis kohtuistungil nad oma süüd tunnistasid ning lisaks süü omaksvõtule kinnitavad nende süüd ka teised kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid. Kannatanu D. N u ütlused tema suhtes ulatusliku vägivalla tarvitamise kohta Pärnu maanteel Viru bussiootepaviljoni juures isikute grupi poolt on kooskõlas kahe teiste kannatanute A. L ja A.-L. G ning tunnistajate V. S , V. L , K. S , U. L , O.-D. P , E. L , K. T , J.-T. K ja I. V ütlustega. Kuigi kannatanute ja tunnistajate ütlused ei kattu osas, mitu inimest konkreetselt peksmises osales, võib ütluste põhjal väita, et peksmises osales vähemalt 4-5 noormeest, sealhulgas käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad U.N ja L. A. Nii tundis D. N talle äratundmiseks esitatud fotodelt peksjatena ära 4 isikut, sealhulgas L. Ai ja U.N-i . Samad isikud tundis fotode järgi ära ka kannatanu A.-L. G. Kumb kannatanutest ei osanud öelda, kas E.R peksmises osales. Tunnistaja U. L rääkis 4-5 noormehest, kes kõik olid kõhna kehaehitusega, tunnistaja O.-D. P rääkis neljast peksjast, kes kõik olid siilisoengutega, tunnistaja I. V hinnangul oli peksjaid 3-

1. Ka tunnistaja J.-T. K ütluste kohaselt oli peksjaid kindlasti 2-3, aga võis olla ka rohkem, kõik olid kõhna kehaehitusega. U. L, I. V ja J.-K. K tundsid neile äratundmiseks esitatud fotodelt peksjana ära U.N-i ning O.-D. P oli enam-vähem kindel, et U.N osales 16 peksmises. Tunnistajate V. S r, V. L ja K. S ning kannatanu A.-L. G ütluste kohaselt võis olla peksjaid isegi kuni 7, kannatanu A. L arvates aga vähemalt
2. Kohtu hinnangul on usutav, et isikute ütlused peksjate arvu osas võivad erineda, sõltuvalt sellest, millisel ajahetkel keegi rünnet nägi ning kui intensiivselt seda tajus. Seda enam, et tunnistajate V. L , K. S , O.-D. P ja I. V ütlustest nähtuvalt osa seltskonnas viibivaid isikuid peksmises ei osalenud. Tuginedes kannatanu D. N u ja A.-L. G ning tunnistajate U. L, I. V , J.-K. K ja O.-D. P ütlustele, kes kõik osutasid U.N-ile kui ühele peksjale, on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud, et U.N oli üks D. N suhtes vägivalla tarvitajatest, ta oli ka isik, kes peksmist alustas. Lisaks eelviidatud ütlustele tõendavad U.N-i osalust kannatanu D. N peksmises ka asitõendi vaatlusprotokollid, kus videolõikudel on näha, kuidas U.N teeb jalaga löögi maaslamava meesterahva suunas. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt tundis U.N end ka ise ründajana ära ja kinnitas, et tema on see, kes peatunud autojuhtidele midagi karjub, kuni E.R ta eemale tirib. Samuti saab lugeda tuvastatuks L. Ai osaluse kannatanu D. N u peksmises, tuginedes seejuures kannatanute D. N u ja A.-L. G ütlustele, kes mõlemad tundsid neile äratundmiseks esitatud fotodelt ära LAkui ühe peksja. Tema oli isik, kes seltskonnast ainsana kandis nahktagi. Kuna on tuvastatud, et kannatanut peksid U.N ja L. A, samuti teised isikud, kellele käesoleva kriminaalasja raames ei ole süüdistust esitatud, on tegemist kaastäideviimisega ning U.N-i ja L. A käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel on õigesti lähtutud kuriteo toimepanemisest grupi poolt. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et kannatanu peksmine pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult ning kõik kannatanu peksmises osalenud isikud valitsesid tegu. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli intensiivne, peksti jalgade ja rusikatega vastu kannatanu pead, nägu ja keha. Kannatanule ründe käigus põhjustatud tervisekahjustused leiavad tõendamist isiku läbivaatuse protokollis, patsiendikaartides, haigusloos ning haigla vastuses ning nimetatud tõenditest nähtuvalt tuvastati D. N süüdistuses näidatud vigastused - vasaku silmakoopapõhja murd, hulgimarrastused näol, vasaku silma alune hematoom, pindmised rindkere vigastused ning parema käe pöidla vigastus. Lisaks kannatanu D. N suhtes vägivalla kasutamisele lõi U.N süüdistuse kohaselt sündmuse käigus ka A. L kahel korral rusikas käega vastu vasakut näopoolt ja A.-L. G ühel korral rusikaga vastu paremat põske. Kohus leiab, et ka selles osas on U.N-i süü tõendamist leidnud. Kuigi kohtueelses menetluses eitas U.N kuriteo toimepanemist, tunnistas ta kohtuistungil oma süüd ka kahe teise kannatanu löömises ning tema süüd kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. A. L lööjana tundsid U.N-i ära nii G kui I. V . A.-L. G jäi ka kohtuistungil selle juurde, et ka tema lööjaks oli nimelt U.N, lõi teda rusikaga vastu põske. Kannatanute A. L ja A.L. G löömist nägid pealt tunnistajad V. S, K. S ja I. V . U.N-i osalust kannatanute ründamises kinnitavad kohtu hinnangul ka U.N-i riietel (dressipluusil ja teksapükstel) 24.07.12 tuvastatud veresarnase määrdumise plekid, mis said 17 kohtu hinnangul sinna tekkida just 23.07.12 aset leidnud sündmuse käigus, kuna tavapäraselt isikud niivõrd määrdunud riideid enne sõpradega kohtumist ja linna minemist selga ei pane. A. L tekitatud tervisekahjustused leiavad tõendamist isiku läbivaatuse protokollis, patsiendikaartides ja regionaalhaigla vastuses ning nimetatud tõenditest nähtuvalt tuvastati A. L l süüdistuses näidatud vigastused – vasaku kõrva kõhre vigastus ning mõra ninaluus. A.-L. G tekitatud tervisekahjustused leiavad tõendamist isiku läbivaatuse protokollis ja SA Tallinna Lastehaigla tervisekaardil ning nimetatud tõenditest nähtuvalt tuvastati A.-L. G süüdistuses näidatud vigastused – parema põsesarna turse ja verevalum. Avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (RKL 3-1-1-29-10 p 7). Kuna kannatanu D. N suhtes kasutati vägivalda Pärnu maanteel Viru bussiootepaviljoni juures ning A.-L. G ja A. L said kannatada sekkudes D. N peksmisele ehk siis toimus nende suhtes vägivalla tarvitamine sündmuskoha läheduses, saab väita, et sündmus tervikuna toimus kahtlemata avalikus kohas, kuna sinna on juurdepääs ka kolmandatel isikutel. Lähtudes tunnistajate V. S , V. L , K. S , U. L , O.-D. P , J.-T. K ja I. V ütlustest, kes kõik peksmist vahetult pealt nägid, ründajate agressiivset meelestatust tajusid ning nendest V. L , O.-D. P ja I. V ka vägivalda takistada püüdsid ning J.-T. Kessel verist ja läbipekstud kannatanut toetas, teda haiglasse sõidutas, loeb kohus tuvastatuks, et sündmuskohal viibinud olid ilmselgelt ja oluliselt häiritud kogu olustikust ning kannatanu peksmisest. Sündmusest olid kindlasti häiritud ka kõik Põhja prefektuuri juhtimiskeskusele helistajad, kes sündmusest teada andsid, nende hulgas MM, kelle nimi nähtub kõnes, mis on talletatud asitõendi vaatlusprotokollis. Kohtu hinnangul panid U.N ja L. A neile süüks arvatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. D. N valimatult avalikus kohas mitmekesi pekstes pidid nad võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja vähemalt möönma seda. Seega on U.N ja L. A täitnud

§ 263p 1, 4 süüteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kuigi käesolevas kriminaalasjas on süüdistus

§ 263p 1, 4 järgi esitatud ka E.R-ile , leiab kohus, et tema osalus kannatanu D.

N u peksmises ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 18 Vaidlust ei ole selles, et E.R viibis sündmuskohal, kuid üksnes sündmuskohal viibimine ei tähenda, et E.R oleks osalenud kannatanu peksmises, kui seda ei toeta teised kogutud tõendid. Nii ei tundnud kannatanu D. N kohtueelses menetluses talle äratundmiseks esitatud fotolt ära E.R-i kui ühte peksjat. Ka kohtuistungil, kus kannatanu vahetult E.R-i nägi, ei olnud ta veendunud, kas E.R peksmises osales. Ka kannatanu A.-L. G ei tundnud kohtueelses menetluses talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära E.R-i . Kuigi kohtus osutas kannatanu E.R-ile kui ühele võimalikule peksjale, on küsitav, kuidas saab kannatanu pool aastat pärast sündmust tuvastada kindlalt ära isiku, keda ta vahetult pärast sündmust ära ei tundnud. Kohtu hinnangul võis selline äratundmine tekkida pigem seetõttu, et E.R oli kohtus süüdistatava rollis ning seetõttu eeldatavalt kannatanu jaoks ka süüdi. Tunnistaja K. T, kes ka ise viibis 23.07.2012.a sündmuskoha läheduses, eitas E.R-ina peksmises osalemist. Ütluste kohaselt läks E.R peksmist lõpetama ja U.N-i eemale lükkama. Selline sündmuste käik leiab kinnitust ka asitõendi vaatlusprotokollides, kus on näha, kuidas U.N-i juurde, kes on maaslamava kannatanu juures, tuleb E.R ja tirib teda eemale. Kuigi videolõikudest nähtub, kuidas E.R teeb põlvest kõverdatud jalaga (jalas on lahtised plätud) löömisliigutuse, ei nähtu videost, et E.R oleks maaslamanud isikut ka tegelikult löönud või teda kusagile tabanud. Ükski kannatanu ega tunnistaja ei viita E.R-ile kui konkreetsele lööjale. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, nagu nähtuks E.R-ina osalus tunnistaja O.-D. P´i ütlustest, et U.N-i tiris eemale üks peksjatest. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused selles osas vastuolulised ning mitmeti hinnatavad. Samas on O.-D. P kirjeldanud, et isik, keda ta peksmas ei näinud, kandis musta värvi dressipluusi või et kõik peksjad olid siilisoengutega. E.R-ina läbivaatuse protokollist nähtuvalt kandis E.R musta dressipluusi, aga tal ei ole siiliseongut. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta ka tunnistaja V. L ütlusi, kes samuti kirjeldab kõiki peksjaid kui väga lühikeste juustega noormehi. Ka tunnistaja J.-J. Lepik ja kahtlustatavana ütlusi andnud RT, kes viibisid sündmuskohal, ei näinud, et E.R oleks D. N löönud. R. T ütluste kohaselt üritas E.R peksmist takistada. Kahtlustatava RT osas on materjalid kriminaalasjast eraldatud, kuna tema asukohta ei suudetud menetluse käigus hiljem enam tuvastada (III kd tl 46). RT osas menetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuid määrus on jäänud motiveerimata (II kd tl 360). Kahtlustatava Risto J osas on materjalid samuti eraldatud (II kd tl 397), kuna teda kahtlustati ka reas teistes kuritegudes. Arutatava kriminaalasja raames ei saa kohus anda hinnangut nende isikute osalemise kohta avaliku korra raskes rikkumises või kannatanutele põhjustatud vigastuste tekitamises, kuigi kannatanud on nad osaliselt ära tundnud või mõni neist on nähtav videosalvestuselt. Tunnistajad V. L , K. S , O.-D. P ja I. V on avaldanud, et kõik seltskonnas viibinud noormehed peksmises ei osalenud. Kohtu arvates puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et üks peksmises osalenud isik olek olnud E.R. 19 Kuna kohus ei saa lähtuda isiku süü kindlakstegemisel üksnes oletustest ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab kohus, et E.R tuleb süüdistuses

§ 263p 1, 4 järgi õigeks mõista süü tõendamatuse motiivil.

2. Kehaline väärkohtlemine (

§ 121järgi kvalifitseeritud kuritegu).

Selles kuriteos on kannatanuks Kristjan Urb, kellele süüdistuse kohaselt oma vägivaldse käitumisega põhjustas ninaluude ja vasaku silmakoopapõhja murru E.R. Kohtuistungil tunnistas E.R oma süüd ja lisaks süü omaksvõtule kinnitavad kannatanu kehalist väärkohtlemist järgmised kohtuistungil kontrollitud tõendid: Kannatanu KU ütluste (III kd lk 2-4, 10-11, 12-13) kohaselt oli ta 14.01.12 hommikul külas koos sõbra KR. Korteris viibis veel inimesi, keda ei tundnud. Juhtunu ajal oli väga purjus, ei mäleta, millal, mis asjaoludel ja kellega koos oli korteris. Keegi külastajatest lõi teda rusikaga mitu korda pea piirkonda. Ei oska öelda, kas teda peksis ainult üks isik või rohkem, ei tea, mitu korda teda löödi. K. U tervisekahjustusi kinnitavad järgmised dokumendid: - Isiku läbivaatuse protokoll ja sellele lisatud fotod (III kd lk 5-8) - tuvastati K. U vasaku silma ümbruses verevalum, ninaluu murd, näol kriimustused, huule peal vigastused; - Haigla vastuses järelepärimisele (III kd lk 14) teatatakse, et KU viibis erakorralise meditsiini osakonnas 14.01.12 kell 11.08-13.25, diagnoositi ninaluude murd ja vasaku silmakoopapõhja murd. Vastusele on lisatud ka tervisekahjustusi tõendavad dokumendid: patsiendikaardi koopia (III kd lk 15), kiirabikaardi koopia (III kd lk 16) ja uuringute vastused (III kd lk 17). Kannatanul esinevaid tervisekahjustusi märkas tunnistaja KR, kelle ütluste (III kd lk. 18-19) kohaselt umbes 2 nädalat tagasi oli eramajas, kus käib vahepeal tema sõber E.R . Kui läks Raigo juurde, oli seal 5 isikut, võib-olla oli veel keegi. Nendest keda nägi, teab ainult Raigot ja Kristjanit, kes oli tugevas alkoholijoobes. Märkas, et Kristjanil oli silm paistes ja huul verine, helistas kiirabisse. Hiljem küsis nii Kristjani kui Raigo käest, et kes lõi Kristjanit. Raigo vastas, et Kristjan hakkas ise tüli norima ja tuli talle kallale. Sai nii aru, et Raigo lõi. Kristjan kinnitas, et ta ise oli karjuma hakanud, kuid juhtunu asjaolusid ei mäletanud. Tunnistaja KK oma ütlustes (III kd lk 20-21) kinnitas, et 13.01.12 õhtul majas toimunud pidu, kus olid ka KU ja KR, kuid ei tea midagi sellest, et E.R-ina ja U vahel oleks mingi kaklus olnud. E.R kahtlustatavana antud ütlustes (III kd lk 22-24) tunnistas K. U löömist ja kahetses toimepandut. Selgitas, et Nurmenuku teel asuv maja kuulub tema vanematele, maja seisab tühjana. 13.01.12 olid seal majas tema sõbrad – K. Urb, K. R , K. K ja tüdrukud. Tarvitati alkoholi. Hommikul umbes kella 09.00 paiku ärkas ta üles selle peale, et KU karjus. KU oli väga tugevas alkoholijoobes ning karjus suvalisi lauseid. Ütles U , et ta vaiksemalt oleks, kuid selle peale Utõukas teda kätega vastu rinda. Selle peale lõi ta U rusikaga näo piirkonda, löögi tagajärjel varjus U voodisse istuli ja jäi vait. Tema läks elutuppa, aga Utuli talle järgi. Arvas, et U tahab talle kallale tulla ja seetõttu lõi U veel 3-4 korda rusikaga näo piirkonda. Nägi, et U hakkas ninast verd tulema. Peale juhtunut on U mitmel korral 20 kohtunud, on sõbrad edasi, vabandasid mõlemad üksteise ees. U ütles, et ta ei mäleta juhtunust midagi ja tal ei ole tema vastu pretensioone. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et 14.01.12 on E.R kannatanule põhjustanud nii füüsilist valu kui tervisekahjustusi sellega, et tõukas kannatanut vastu rinda ning lõi korduvalt rusikaga vastu nägu. Haiglas diagnoositi K. U ninaluude murd ja vasaku silmakoopapõhja murd. Kannatanu peksmise ja kehalise väärkohtlemisega pani E.R toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Tsiviilhagid 3.
2. Kriminaalasja raames on kannatanud esitanud tsiviilhagid varalise kahju nõudes järgnevalt: D N summas 126,40 eurot (I kd. lk. 37-39), esitatud hagiavalduse kohaselt koosneb kahju ründe käigus kaduma läinud käekella väärtusest summas 120 eurot ning seoses talle tekitatud vigastustega pidi kahel korral traumapunkti pöörduma, mille eest on maksnud kokku 6,4 eurot. ALG seaduslik esindaja TV summas 85 eurot (I kd. lk. 104-106), esitatud hagiavalduse kohaselt koosneb kahju käekoti väärtusest summas 25 eurot. Samuti sai ründe käigus vigastada tütre parem silm, mistõttu silmaarst kirjutas talle välja prillid väärtusega 60 eurot. Prillide eest tasus samuti tema. Hagiavaldusele on lisatud Tallinna Lastehaigla poolt 24.07.12 välja antud retsept, mille kohaselt on A.-L. G parem silm -1,0 ja vasak silm -0,
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ning § 1045 lg 1 p 5 järgi kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et DN tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et varalise kahju D N põhjustasid U.N ja L A. Episoodides, mille panid süüdistatavad toime ühiselt, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna kumbki süüdistatav tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1053 lg 2 järgi vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. 21 Kuna L. A pani teo toime alaealisena, vastutab tema poolt tekitatud kahju eest tema ema KP, kes on tunnistatud tsiviilkostjaks (II kd. lk. 306-307). Kohus leiab, et TV tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt, ehk 25 euro ulatuses, s.o A.-L. G koti väärtus, mis sai kahjustada 23.07.12 ajal, mil A.-L. G rünnati. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohaga, et kannatanu tsiviilhagi summas 60 eurot (A.-L. G prillide väärtus) ei ole põhjendatud, kuna tuvastamata on põhjuslik seos A.-L. G silmanägemise halvenemise ja kuriteo vahel. Nii on TV kohtueelses menetluses antud ütlustele väitnud, et kui A.-L. G koju tuli, olid tal prillid katki, oli sunnitud ostma Anastassiale uued prillid, mille väärtus oli 60 eurot. Samas avaldas A.-L. G kohtuistungil, et kaotas silmanägemise löögi tagajärjel ja seetõttu kirjutati talle välja prillid -1 ja -0,75; varem ta prille ei kandnud. Prillid, millest rääkis ema, võisid olla päikeseprillid. Kuna kannatanu A.-L. G ja tema ema T. V annavad niivõrd vastuolulisi ütlusi osas, kas kannatanu kandis enne ründamist prille või mitte, ei saa ka üheselt järeldada, et kannatanul halvenes silmanägemine just pärast talle suunatud rünnet. Usutavad ei ole ka kannatanu ütlused osas, et tema ema võis lõhutud prillidena käsitleda päikeseprille, kuna kannatanu ise ei ole kohtueelses menetluses kordagi lõhutud päikeseprillidest rääkinud, samuti ei ole neid esitanud uurijale talle tekitatud kahju tõendamiseks. Samuti ei kinnita tsiviilhagile lisatud Tallinna Lastehaigla poolt väljastatud retsept, mille kohaselt on A.-L. G parem silm -1,0 ja vasak silm -0,75, et viidatud miinused oleks tekkinud alles hiljuti, s.o mitte varem kui 23.07.2012.a. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TV tsiviilhagi osas, mis puudutas prillide maksumust, s.o summas 60 eurot, rahuldamata. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et varalise kahju summas 25 eurot põhjustas T V kui A.-L. G seaduslikule esindajale U.N , kes nimetatud summale ka vastuväiteid ei esitanud, kuulub hagi selles osas rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 3.
4. Kriminaalasja raames on kannatanu D N nõudes summas 1 800 eurot (I kd lk 37-38). esitanud tsiviilhagi ka mittevaralise kahju Kohtueelses menetluses on kannatanu avaldanud, et seoses peksmise tagajärjel saadud vigastustega pidi ta pöörduma haiglasse, kuna tal valutas pea, oli isutus, väga halb olla; tema normaalne elutegevus oli häiritud, tema uni oli häiritud ja tööl käia ei saanud. Ka kohtuistungil selgitas kannatanu, et aeg-ajalt esinevad tal siiani peavalud. Kohus leiab, et kannatanu D. N tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et D. N tekitasid tervisekahjustusi U.N ja L. A. 22 VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Arvestades D. N tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja ulatust (vasaku silmakoopapõhja murd, hulgimarrastused näol, parema silma alune hematoom, pindmised rindkere vigastused, parema käe pöidla vigastus), samuti rikkumise laadi (kannatanut peksti valimatult mitme isiku poolt nii jalgade kui rusikatega, kannatanul esinevad siiani peavalud), leiab kohus, et summa 1800 eurot mittevaralise kahju hüvitisena on põhjendatud. Kohus peab usutavaks, et kannatanu on seoses tema vastu suunatud niivõrd intensiivse rünnaku tagajärjel tundnud nii füüsilist kui hingelist valu, samuti kannatusi ning kannatanu elukvaliteet on siiani häiritud. Tsiviilhagile ei esitanud vastuväiteid ka süüdistatavad ise ega nende kaitsjad. Kuna kumbki süüdistatav tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna L. A pani teo toime alaealisena, vastutab VÕS § 1053 lg 2 alusel tema poolt tekitatud kahju eest tema ema KP, kes on tunnistatud tsiviilkostjaks.
5. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest, s.t.

lähtub süüdistatavate süüst, võtab arvesse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. U.N-i ja L. A karistus kergendavaks asjaoluks loeb kohus kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ülestunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 263

p 1, 4 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga, et U.N-ile ja L. A ei ole võimalik mõista kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. Nad on mõlemad isikud, kes on avaliku korra raske rikkumise toime pannud katseajal. Kriminaalhooldus ei olnud nende puhul piisavaks vahendiks, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Enne vahistamist nad ei töötanud, neil puudusid regulaarsed sissetulekud. Rahaline karistus ei oleks nende puhul ka täidetav, sest tasuda tuleb ka tsiviilhagi ning menetluskulud. Ka süü suurust ja süüdistatavate isikut arvestades ei oleks kergemaliigilise karistuse mõistmine millegagi põhjendatud. U.N-ile karistust mõistest arvestab kohus, et ta avalikku korda rikkudes kasutas vägivalda kolme kannatanu suhtes ning põhjustas lisaks vigastustele kahele kannatanule ka varalise kahju. Tema rünne oli äärmiselt intensiivne; tema oli see, kes alustas kannatanu peksmist ja lõpetas avaliku korra rikkumise alles siis, kui E.R ta sündmuskohalt eemale tiris. Tema käitumine oli jõhker ning kannatanutele suurt valu tekitav. Teo toimepanemise tehiolud 23 näitavad tema süü suurust. Ta on isik, kes samaliigilise kuriteo on ka varem toime pannud; ta teab, et alkoholijoobes on ta agressiivne ja pidurdamatu. Samas ei nõustu kohus prokuröri poolt taotletud karistusega sanktsiooni ülemmääras ning leiab, karistuse eesmärk, s.o süüdlase mõjutamine õiguskuulekale käitumisele, on antud juhul võimalik saavutada ka väiksemas määras, s.o. sanktsiooni keskmises määras nagu taotles U.N-i kaitsja K. Mägi. U.N on varasemalt küll kriminaalkorras karistatud, kuid vangistuses viibib ta esmakordselt. U.N on alles noor isik, kelle puhul saab eeldada, et tema käitumine on alles kujunemisjärgus. Tema kahetsus kohtuistungil oli siiras ja oma senist käitumist hukkamõistev. Vangistus sanktsiooni keskmises määras on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada U.N-i

§ 263

p 1, 4 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, mida lühimenetlusest tingituna kolmandiku võrra vähendada, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista seega 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Kuna uue kuriteo on U.N toime pannud katseaja kestel, siis

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise, s.o 21.12.2011 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (626 tundi üldkasulikku tööd ehk 313 päeva vangistust, mis on 10 kuud ja 13 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 6 kuud ja 13 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni ning

§ 68

lg 1 alusel arvata U.N-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud karistuse alguseks lugeda 23.07.2012.a. L. A pani talle süüks arvatud teo toime alaealisena. Alaealise puhul on enam tähtis just täideviija isik, mitte tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealise poolt toimepandud kuritegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventatiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid ning sellele on korduvalt tähelepanu juhitud riigikohtu lahendites (3-1-1-43-06; 3-1-1-76-07; 3-1-1-77-11 jt.). Samas märgitakse, et alaealisus ei tingi automaatselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ega välista karistamist ka reaalse vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri taotletud karistus on liialt karm ega vasta L. Ai süü suurusele. L. A karistust mõistes kohus arvestab, et ta ei olnud selle kuriteo initsiaator, ta ei olnud ka esimene, kes sündmuskohal kannatanut ründas ning erinevalt U.N-ist , kes põhjustas tervisekahjustusi kolmele kannatanule, sai L. A tegevuse tagajärjel kannatada üks isik. Seega L. A karistus peab olema väiksem kui U.N-ile mõistetud karistus. Samuti on L. A oma süüd tunnistanud ning tehtut kohtuistungil puhtsüdamlikult kahetsenud, raskendavad asjaolud puuduvad. L. A edasiseks mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid on kohtu arvates piisav vangistus 1 aasta ja 3 kuud, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud vangistust. Kuna uue kuriteo on L. A toime pannud katseaja kestel, siis

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise, s.o Tartu Maakohtu 14.03.12 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. 24 Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68lg 1 alusel arvata L.

Ai karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 23.07.2012.a. E.R-ina osas luges kohus tõendatuks tema süü üksnes

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 121

sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et süü suurust ning ka karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on põhjendatud E.R-i karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Ta on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, samuti kannatanu ees vabandanud. Samuti arvestab kohus, et ei kannatanu ise ega keegi teine antud episoodis üle kuulatud isik ei teadnud, kes kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pani ning süütegu sai avastatud just tänu E.R-ina sellekohastele ütlustele. Selline süüdistatava käitumine kinnitab kohtu veendumust, et E.R-ina kahetsus on siiras, ta on saanud aru oma teo keelatusest ning tema edasiseks mõjutamiseks süütegusid mitte toime panna piisab antud juhul rahalisest karistusest.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus peab põhjendatuks karistada E.R-i alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahalise karistusega 180 päevamäära, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 3,20 eurot, on 384 eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (23.-25.07.2012) mis vastab rahalise karistuse 9-le päevamäärale (28,80 eurot) ja kandmisele kuulub rahaline karistus 111 päevamäära ehk 355,20 eurot. Kuna kriminaalasjas süüdimõistmisega kaasnevad ka menetluskulud ning selleks, et tagada isikule igapäevane toimetulek, peab kohus

§ 66lg 1 alusel põhjendatuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o.

10 kuu jooksul võrdsetes osades (33,52 eurot kuus) alates otsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud karistus (2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga) kuulub iseseisvale täideviimisele. Jõustumata on Harju Maakohtu 17.12.12 otsusega E.R-ile mõistetud rahaline karistus 85 päevamäära. Ka juhul kui see otsus oleks jõustunud, ei pea kohus põhjendatuks mõistetud rahalisi karistusi osaliselt liita või lugeda kergemat karistust kaetuks raskema karistusega, vaid mõlemad rahalised karistused tuleb kanda täies ulatuses ja tingimustel, mis otsustes märgitud (karistuse osaline täitmine mõlema otsuse järgi).

1. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 25 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel nende tasumise ositi, kuna kohene menetluskulude tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Kuna L. A on alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub, jätab kohus L. Ai osas ka osa kaitsjatasudest ja sundrahast riigi kanda. Lähtudes KrMS §-st 188, mille kohaselt võib alaealise puhul kulude hüvitamise panna alaealise vanemale, arvestab kohus ka L. A seadusliku esindaja (ema KP) poolt kohtuistungil avaldatut, et palka saab ta alla 300 euro ning kodus on ülalpidamisel veel üks alaealine laps. E.R-ilt jätab kohus sundraha välja mõistmata, kuna käesolevas kriminaalasjas toime pandud tegu on sooritatud enne Harju Maakohtu 17.12.12 kohtuotsust, millega temalt juba mõisteti välja sundraha summas 435 eurot. E.R-ist mitteolenevatel põhjustel on tema kriminaalasju arutatud kahes erinevas menetluses.
2. Asitõendid Asitõenditeks on dressipluus O’Neill ja CD plaat kõnesalvestistega ning CD plaat videosalvestistega. Kuna dressipluus O’Neill kuulub süüdistatavale U.N-ile ning U.N avaldas kohtuistungil soovi selle tagastamiseks, tuleb dressipluus KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist U.N-ile tagastada. CD-plaadid jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311,
3. Kohtunik