24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-166 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. oktoober 2011, Tallinn, avalik kohtuistung Apelleeritud kohtuotsus R.B (R.B) süüdistuses KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja § 121 järgi ja T.J-i (T.J) süüdistuses KarS § 118 p 1, § 117 lg 1, § 121 ja § 200 lg 1 järgi Harju Maakohtu
3. veebruari 2011 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.B, kaitsja Argo Küünemäe Prokurör Natalia Vester R.B , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx xx-x, xxxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Harju Maakohtu 18.12.2008 otsusega KarS § 263 p 1 ja § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud; KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistusest kantud 22 päeva vangistust, väärteokorras karistatud 13-l korral Advokaat Argo Küünemäe Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu
5. veebruari 2011 otsus R.B suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Välja mõista R.B-lt riigieelarve tuludesse 249,28 (kakssada nelikümmend üheksa ja 28 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
7. oktoobril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu
9. veebruari 2011 otsusega üldmenetluses tunnistati R.B süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega 18.12.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus, so. 1 kuu 8 päeva ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel süüdistatava kinnipidamine alates 24.07.2009 ja loeti karistusaja alguseks 24.07.
10. Süüdistuses KarS § 121 järgi mõisteti R.B õigeks. R.B-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 695,05 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 300 eurot ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud 5070,43 eurot. Sama otsusega mõisteti T.J süüdi KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi, kelle osas ei ole otsust vaidlustatud.
11. R.B tunnistati § KarS 118 p 1 järgi süüdi selles, et tema koos T.J-iga , ööl vastu
12. juulit 2009, viibides Tallinnas, Tulika 37 maja vastas asuvas Kristiine Keskuse välisautoparklas, tekitas M Rle raske kehavigastuse, lüües kannatanule korduvalt jalgadega ja metallist tooliga keha ja pea pihta, tekitades kannatanule ülalõualuu ja nina murru ning teisi vigastusi, mis põhjustasid rohke verekaotuse, tekitades sellega ohu kannatanu M. R elule; samuti KarS § 117 lg 1 järgi selles, et tema koos T.J-iga , ööl vastu
13. juulit 2009, viibides Tallinnas Tulika 37 maja vastas asuvas Kristiine Keskuse välisautoparklas, kasutas vägivalda M. R suhtes, millega põhjustas M. R surma ettevaatamatusest.
14. Maakohus leidis, et 24.07.2009 öösel peksid M. Rt vaheldumisi nii R.B kui T.J, kuid tüli alustajaks oli R.B. R.B peksis korduvalt kannatanut jalgade, käte ja tooliga pähe ja kehasse, misjärel jätkas T.J kannatanu peksmist kätega ja tooliga korduvalt pähe ja korduvalt jalgadega kõhtu. T.J-i kui R.B poolt kannatanu suhtes kordamööda kasutatud vägivald oli põhjuslikus seoses kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamisega ja surmaga ning mõlemad süüdistatavad andsid oma teopanusega olulise panuse kaastäideviijatena kuriteo lõpuleviimiseks. R.B ja T.J-i käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad
15. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav R.B ja tema kaitsja adv. A. Küünemäe.
16. Süüdistatav palub kohtuotsus tühistada ja ennast õigeks mõista. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus tema seletusega, et tema M. Rt ei peksnud, arvestanud.
17. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohtus läbiviidud uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et antud kriminaalasjas omavad määravat tähtsust kolme sündmuse asjaolud, millele kaitsja oma kaitsekõnes tähelepanu juhtis ja mis selgitavad sündmuste jada, nii kelleajaliselt, kui ka kohamääratluse seisukohalt, sündmustes osalenud isikute ja isikutele tekitatud kehavigastuste seisukohalt ning isikute vaheliste suhete seisukohalt, mille tagajärjel võisid isikute vahel tekkida tülid, mis viisid kannatanu hukkumiseni. Maakohus on põhjendamatult õigustanud süüdistust, andmata sellele objektiivset põhistust. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus seadnud kahtluse alla S. Si ütlused, väites, et S. S on äratundmiseks esitamise toimingu juures süüdistatavad segamini ajanud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et R.B lõi M. Rt tooliga pähe. Kaitsja arvates on kohus lugenud süüdistatava T.J-i ütlused usaldusväärseks üksnes põhjusel, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb, kuigi süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses andnud täiesti diametraalseid ütlusi. Kohus on ühekülgselt tõlgendanud sündmuses osalejate joobeastet ja sellest tulenevat võimet sündmusi mäletada. Kohus on seadnud kahtluse alla kõikide sündmuses osalejate mäletamise astme, välja arvatud T.J-i joobe ja sündmuse asjaolude mäletamise, kelle ütlused on aga vastuolus nii A. K kui S. Si ütlustega. Kohtuotsusest ei ole aga üldse võimalik aru saada, mis kellaajal mingi sündmus üldse aset leidis, sündmuste kulg ei ole otsuses jälgitav ega arusaadav. Vastuolude tõendamatuse tõttu S. Si ütlustes ja äratundmiseks esitamise protokollis tuleb tõendite vahelised vastuolud ja kahtlused tõlgendada R.B kasuks ja süüdistatav õigeks mõista.
18. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonide juurde, prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
19. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta R.B talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse põhiliselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. 8.
20. Vastuseks kaitsja etteheitele nii tunnistaja S. Si ütluste kahtluse alla seadmises kui süüdistatava T.J-i ütluste usaldusväärsusest, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus sellest, millise kaalu omistab tõendile selle hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-177-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. 8.
21. Kohus on arvestanud R.B süüdi tunnistamisel põhjendatult süüdistatava T.J-i ütlustega selles, et M. R lohistas telgist välja R.B , kes hakkas kannatanut seejärel käte ja jalgadega peksma. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et T.J on andnud samasisulisi ütlusi nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus ning need on kooskõlas DNA ja kohtuarstliku ekspertide arvamusega. T.J-i ütlustest ei nähtu seejuures tema enda osa vähendamine M. R peksmises ega enda käitumise õigustamine. Mingit loogilist põhjust nagu maakohus õigesti tuvastas, R.B peale valetada T.J ei olnud. Tuvastamist on leidnud, et ka T.J peksis M. Rt korduvate löökidega, samuti tooliga pähe ja kehasse. Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud R.B apellatsiooni väide, et tema M. Rt ei peksnud. 8.
22. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja seisukohaga, et kohus on jätnud R.B käitumisele objektiivse põhistuse andmata. Kohus on andnud hinnangu kõikidele tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele, kirjeldanud tõendatuks tunnistatud asjaolusid ja tõendeid, millele kogumis otsuses tuginetakse. Kohtu otsuses esitatud järeldustega mitte nõustumine ei tähenda süüdistatava käitumisele antava põhistuse puudumist. 8.
23. Vastuolude esinemist tunnistaja S. Si kohtueelsel uurimisel antud ütlustes ja 24.07.2009 äratundmiseks esitamise protokollis on kohus selgitanud. Samas möönab ka kaitsja, et kõik sündmuskohal viibinud isikud olid alkoholijoobes, mis on ilmselgelt raskendanud sündmuste oluliste asjaolude väljaselgitamist. Kohtukolleegium nõustub aga kohtu järeldusega selles, et S Si selgitus, miks ta äratundmiseks esitamisel M. Rt peksnud isikud ekslikult nimeliselt segamini ajas, on eluliselt usutav. S. S ei olnud varem ei süüdistatavate ega kannatanuga kohtunud. Ööl vastu 24.07.2009 viibis ta alates kella 23.00 mitme tunni vältel ja alkoholi tarvitades koos R.B ja T.J-iga , kellest tema poolt Ruslaniks nimetatu peksis maas lamavat M.Rt jalgadega ja katkise tooliga keha ja pea piirkonda. Äratundmiseks esitatud fototabelil nr 1 fotol nr 2 tunneb S. S näojoonte, juuste tumeda värvuse ja lühikese lõike järgi ära Ruslani kui mehe, kes peksis ööl vastu 24.07.2009 meest, kes lebas rohul kioskite juures. Fotol nr 2 oli äratundmiseks esitatud R.B . Seega ainuüksi järeldus, et S. S nimetas ekslikult R.B Ruslaniks ja vastupidi, ei anna alust kahelda S. Si ütluste usaldusväärsuses. Alkoholijoobes isik, kes viibib sündmuse keskel ja näeb peksmist pealt, ei pruugi mäletada esmakordsel kohtumisel isikutega nende nimesid, küll aga mäletab isikut, kes konkreetselt midagi toime paneb. S. Si ütlustest selgub, et R.B jäi talle meelde just seoses kannatanu peksmisega. 8.
24. Et R.B , keda S. S ekslikult nimetas Ruslaniks, M. Rt süüdistuses kirjeldatud viisil peksis, kinnitab lisaks S. Si ütlustele usaldusväärselt ka DNA ekspertiisi arvamus, mille kohaselt M. R.Bil kinnipidamisel seljas olnud riietelt ja jalatsitelt võetud bioloogilistest proovidest saadi DNA täielikud segaproovid, millest peamine DNA profiil on kokkulangev M. R võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (I kd tl 128-143). S. Si ütluste kohaselt kandis Ruslan seljas Adidase spordijopet. Selline väide vastab tegelikult R.B ööl vastu 24.07.2009 seljas olnud riietusele (asitõendite vaatlusprotokoll ja DNA eksperdi arvamus – R.B-lt on kinnipidamisel ära võetud Adidase spordijope, mille peal tuvastati M. R verejäljed). 8.
25. Kaitsja seisukoht M. R vere sattumisest R.B riietele ja kätele on ümber lükatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega, mille kohaselt on fikseeritud kõik kohad, kus oli maas kannatanu verd, kuid kus ei ole näha mahakukkumist iseloomustavaid jälgi. Sündmuskohal ei nähtu selliseid kannatanu verega määrdunud kohti, kust R.B ühe mahakukkumisega saaks korraga sellise kujuga vereplekke enda riietusele ja 9 küüne alla kannatanu bioloogilise materjali. R.B ütlused kujutavad endast seega puhtalt kaitseversiooni ja väljamõeldist selleks, et varjata kannatanu peksmist ning kuidagi õigustada kannatanu vere sattumist tema riietele ja sandaalidele.
26. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 ps 1, seega jääb R.B süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava kanda. Kohtukolleegium peab põhjendatud kuluks adv. A.Küünemäe taotluses esitatud õigusabi tasu suurust apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungil esinemise eest 249,28 eurot. Apellatsioonide rahuldamata jätmise korral tuleb R.B-lt riigieelarve tuludesse välja mõista 249,28 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. 10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
27. veebruari 2011 kohtuotsus suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola . Julia Katškovskaja Malle Preimer