← Eesti

1-18-9395/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 07.05.2019 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9395 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena DOBROTINA 30.04.2019 erakorraline ettekanne A.M-ile Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks A.M sünd. XXX, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx Jõhvi vald Ida-Virumaa Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena DOBROTINA 30.04.2019 erakorraline ettekanne rahuldada. RESOLUTSIOON Määrata A.M-ile katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4 – läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega tunnistati A.M süüdi Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.2 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud. KarS §74 lg.2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus, 10 kuud 23 päeva, täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja jooksul oli A.M 1 kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.12.

  1. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 29.03.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb A.M-ile katseajaks täiendava kohustuse määramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 02.04.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina erakorraline ettekanne ning A.M-ile määrati katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4 – alluda alkoholivastasele ravile hiljemalt 30.06.
  2. Kohtumäärus jõustus 19.04.
  3. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 30.04.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb A.M-ile katseajaks täiendava kohustuse määramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 18.04.2019 kriminaalhoolduseosakonda registreerimisele. 26.04.2019 antud kirjalikus seletuses selgitas A.M, et ei ilmunud registreerimisele 18.04.2019 ilma mõjuva põhjuseta. Unustas registreerimise, sest ajas kuupäevad segamini. Ei mäleta millega sel päeval tegeles. Esmakohtumine A.M-iga toimus kriminaalhooldusosakonnas 21.01.2019, kus kriminaalhooldusalusele selgitati põhjalikult kohtumääruse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. A.M on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohutused on talle arusaadavad. 18.04.2019 ei tulnud kriminaalhooldusalune registreerimisele ega teavitanud mitteilmumise põhjusest. Ametnik proovis temaga ühendust võtta, kuid mobiiltelefon oli välja lülitatud. Ametnik helistas isiku emale T. L.le, kes ütles, et tema poeg viibib oma korteris aadressil xxx xx-xx Jõhvi. 18.04.2019 kell 10.50 teostati kodukülastus seoses registreerimisele mitteilmumisega. Isik magas diivanil. Poja sõnade kohaselt oli isik joobes. Külas oli ka sõber, kes kinnitas poja juttu. Nad olevat eelnevalt kõik koos alkoholi tarvitanud. Kõigil ilmnesid väliselt joobele viitavad tunnused. Toas oli tühja alkoholi taarat ja levis alkoholilõhn. Kodukülastuslehele ei olnud keegi nõus allkirja andma. A.M oli kutse alusel kutsutud kriminaalhooldusosakonda 26.04.
  4. Määratud tähtajal ilmus registreerimisele ja andis kirjaliku seletuse toimunule. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §74 lg.4 ja KrHS §31 lg.1, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.M-ile täiendavaks kohustuseks läbida sotsiaalprogramm Eluviistreening. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.M-i puhul on vaja põhjalikumat sekkumist alkoholi tarvitamise ja eluviisi muutmise osas hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Ametnik on seisukohal, et sotsiaalprogrammi Eluviistreening läbimine annab A.M-ile võimaluse aru saada rikkumise tõsidusest ja mõjutab teda kohusetundlikult suhtuma kohtu määratud lisakohustuste täitmisesse. 2 Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja selle peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud mõningate mööndustega, kuid kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks veel leebema mõjutusvahendi kohaldamist, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb A.M-ile anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Nii tuleb talle katseajaks määrata täiendavaks kohustuseks läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Sotsiaalprogrammi läbimine aitaks süüdimõistetul edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning saavutada tõhusamalt hoolduskavas sätestatud eesmärke. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. See aga omakorda võimaldab teha muudatusi tema eluviisis ja mõjutab teda kohusetundlikumalt suhtuma kohtu määratud kontrollnõuete täitmisesse. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata A.M-ile lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.
  5. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.