1-18-5669/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5669 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. novembri 2018 määrus R.Z-i vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus R.Z (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega tunnistati R.Z süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R.Z-ile 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui R.Z ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 4 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 16.08.
6. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.11.2018 maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik rikkus temale katseajaks määratud alkoholitarvitamise keeldu ja ei registreerinud ennast hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.
7. Maakohtu 20.11.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati R.Z-ile Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – täitmisele.
8. Maakohus leidis, et on tõendatud R.Z-i poolt alkoholitarvitamine 17.09.2018 ja 18.09.
9. Kuna kriminaalhooldusametnik on R.Z 17.09.2018 ja 18.09.2018 rikkumiste eest hoiatanud, ei saa kohus enam samadele rikkumistele teistkordselt reageerida. Küll saab neid rikkumisi arvestada R.Z-i katseaja kulgu iseloomustavate asjaoludena. Samuti on tõendamist leidnud ka R.Z-i poolt 16.10.2018 ja 25.10.2018 alkoholitarvitamine.
10. Tuginedes eeltoodule on R.Z rikkunud temale maakohtu otsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega. R.Z-ii ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks alkoholitarvitamist vähimalgi määral õigustada. R.Z-i poolt kohtuistungil avaldatu, et „mis see nii väike kogus teeb“, viitab asjaolule, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest mingeid järeldusi teinud. R.Z kinnitas kohtuistungil, et sai tegelikult aru, et alkoholi katseajal ei või tarbida.
11. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et R.Z ei ole täitnud kohustust registreerida end ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Kuigi erakorralises ettekandes ei ole programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele pöördumise kohustuse rikkumist otseselt karistuse täitmisele pööramise alusena esile toodud, iseloomustab asjaolu (kas süüdimõistetu selle kohustuse täitis või mitte) R.Z ja tema senist kriminaalhoolduse kulgu.
12. Erakorralisele ettekandele on lisatud Lõuna-Eesti Haigla AS 01.11.2018 vastus kriminaalhooldusosakonna järelepärimisele (tl 73), mille kohaselt R.Z programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisele pole pöördunud. 12.11.2018 kohtuistungil R.Z vaidlustas erakorralises ettekandes märgitu, et ta jättis kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördumata. Kuigi süüdimõistetu väitel oli tal sellise pöördumise kohta ka haiglast väljastatud vastavasisuline tõend, sellist tõendit süüdimõistetul tegelikult kohtule esitada ei olnud. AS-st Lõuna-Eesti Haigla on kohtule telefonitsi kinnitatud, et R.Z küll haiglas käis, kuid ei olnud huvitatud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemisest, mistõttu esmahindamist ka ei tehtud. Et programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemisest ei olnud ta tegelikult ise huvitatud, kinnitas lõpuks süüdimõistetu ka ise 20.11.2018 kohtuistungil. Seega tõendab Lõuna-Eesti Haigla AS 01.11.2018 teatis kogumis süüdimõistetu enda ütlustega, et R.Z on käesoleva ajani jätnud täitmata ka kohustuse registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Selline süüdimõistetu käitumine osutab asjaolule, et ta ei ole motiveeritud tegelema oma alkoholi tarvitamise probleemiga.
13. R.Z vangistusest tingimisi vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. R.Z-i senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei suuda alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. R.Z jätkas alkoholi tarvitamist ka pärast temale kriminaalhooldusametniku poolt tehtud kahte hoiatust, tarvitades alkoholi uuesti 16.10.2018 ja 25.10.
14. R.Z iseloomustab negatiivselt seegi, et ta ei pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Eeltoodust saab järeldada, et karistuse eesmärkide täitmiseks varem tarvitusele võetud abinõud ei ole oma eesmärki täitnud – R.Z käitub jätkuvalt õigusvastaselt. Just 2 asjaolu, et alkoholitarvitamiste puhul 16.10.2018 ja 25.10.2018 ei ole tegemist esmakordselt karistuse kandmise aja jooksul toimepandud rikkumistega, vaid probleeme kohtuotsuse täitmisel on R.Z esinenud kogu katseaja vältel, tingib antud rikkumiste eest karistuse täitmisele pööramise. Kuna karistuse kandmise esimeste kuude vältel on esinenud juba mitmeid rikkumisi, peab maakohus kaheldavaks, et süüdimõistetu oleks võimeline katseaja edukalt läbima. Seda enam, et R.Z ei ole motiveeritud oma alkoholi tarvitamise probleemiga tegelema. Seetõttu tuleb R.Z-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.Z, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. R.Z lubab alustada käimist programmis „Kainem ja tervem Eesti“, mis algab 04.12.
16. Samuti on tal olnud kaks rasket operatsiooni, millest ta ei ole veel taastunud, peab regulaarselt käima taastusravil ja võtma neli korda päevas rohtusid. Samuti hakkab ta raske puude asemel taotlema sügavat puuet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt pööranud R.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele. Maakohtu määruses toodud selgitused R.Z-i karistuse täitmisele pööramise kohta on põhjalikud ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastusena määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
18. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et R.Z-ile ei ole karistusest tingimisi vabastamine mingisugust mõju avaldanud – süüdimõistetu on korduvalt rikkunud temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis sai R.Z-ile määratud tema enda poolt toime pandud kuriteo olemusest tingituna, milleks oli alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Alkoholitarvitamise keelu eesmärgiks oli läbi leebemaliigilise karistuse tagada R.Z-i õiguskuulekus selliselt, et ta enam edaspidiselt samalaadseid rikkumisi toime ei paneks. Probleemid R.Z-iga algasid tegelikkuses juba aga mõned kuud pärast kohtuotsust (Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsus; esmane rikkumine 17.09.2018). Korduv alkoholitarvitamise keelu rikkumine näitab ringkonnakohtu hinnangul R.Z-i suutmatust ja vähest motivatsiooni täita temale määratud kohustusi. Märkimisväärne on ka maakohtu poolt tuvastatu, et tegelikkuses on I. R.Z avaldanud, et tal puudub huvi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osaleda (vt käesoleva määruse p 7). Seega ei saa ringkonnakohus tõsiselt võtta R.Z-i poolt määruskaebuses toodut, et ta nüüd, pärast maakohtu poolt karistuse täitmisele pööramist, soovib siiski viidatud programmis osaleda. Arvestades R.Z-i isikut, on pigem tõenäoline, et isik ei asu karistuse täitmisele pööramata jätmise korral viidatud programmis osalema, vaid jätkab hoopis alkoholitarvitamist, mis aga tõstab R.Z-i puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on maakohus õiguspäraselt pööranud R.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele, kuna R.Z on kriminaalhoolduse jaoks sobimatu isik, kes ei ole suuteline täitma temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Seega ei ole ka karistusest tingimisi vabastamine R.Z-ile mingisugust mõju avaldanud ja ei täidaks ka edaspidi karistuse eripreventiivseid eesmärke.
19. Mis puudutab aga R.Z-i tervislikke probleeme, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et toodule oleks pidanud mõtlema juba varasemalt, s.o enne kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumist. Samuti on kõikidele kinnipeetavatele kinnipidamiskohas tagatud vajalik arstiabi (vt VangS § 52 lg 2), mistõttu ei ole R.Z-i tervislikud probleemid selliseks erandlikuks asjaoluks, mistõttu tuleks temale mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata. 3
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.11.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk