MS § 426, 432 Vabastada H.E , isikukood: XXX, talle Pärnu Maakohtu 07.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada H.E täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma krim inaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja lg 4 alusel määrata H.E-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - registreerida ennast töötuna tööturu ametis hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist ja asuda tööle hiljemalt 03.01.
, § 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 02.06.2008.a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6, 7 ja
alusel arvati karistusest kantuks 10 tundi tehtud üldkasulikku tööd, s.o 5 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2010.a ja lõpeb 28.01.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 03.11.2010.a. H.E on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.06.2008.a Pärnu Maakohtu poolt
Väärteokorras on teda karistatud 8-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.E vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 18.08.2010.a noomitusega. Kindel elukoht vabanemisel puudub. Enne vangistust tegeles juhutöödega ehitusel ja saekaatris. Suur osa sissetulekust kulus alkoholile. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, varavastased kuriteod toime pandud alkoholijoobes. H.E ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Kuriteo sooritas katseajal. H.E on madal enesehinnang ning puudulik analüüsioskus. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi kuritegusid, oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta H.E ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta H.E tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral plaanib elama asuda endisesse elukohta vanaema juures xxx. Kindel töökoht puudub. Andmebaasi TÄITIS andmeil on H.E suhtes rahalisi nõudeid ca 22 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on töökoha ja sissetuleku puudumine, töökogemuse ja tööharjumuse puudumine, alkoholi tarvitamine, mõjutatavus sõprade poolt, katseajal uue kuriteo toimepanemine, korduv kuritegelik käitumismuster. Kuna H.E puuduvad võimalused iseseisvaks toimetulekuks, leiab kriminaalhooldusametnik, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. H.E seletas kohtuistungil, et tal on vabanemisel töökoht, kus saab tööle asuda pärast jõulupühi. Ta hakkab tööle looduskaitsealal hooldustöödel. Varem on töötanud ehitusel ja metsatöödel. Ta läheb elama vanaema juurde, kus elas ka enne karistuse kandmisele asumist. Ta on nõus hüvitama kohtutäituri juures olevaid nõudeid ning on igakuiselt suuteline maksma 1000 kuni 1500 krooni olenevalt töötasust. Kannab esimest reaalset vangistust ja ei taha enam vanglasse tagasi sattuda. Uued kuriteod tulid seetõttu, et läks Pärnusse kutsekooli ja seal tekkisid sõbrad. Ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas ei läbinud sotsiaalprogrammi, sest karistusaeg oli alla aasta. On vabaduses nõus osalema kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis. Elsa H.E on kohtule teatanud nõusolekust võtta H.E enda juurde elama. FIE . S. on lubanud H.E tööle võtta. Prokurör leiab, et H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Karistusaja lõppedes võivad kinnipeetaval vabanemisel tekkida resotsialiseerumisraskused. Nende ületamiseks on vajalik kriminaalhooldus. H.E kannab reaalset vangistust esimest korda. Ta on vanglas küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid ta ei ole karistuse kandmise ajal võtnud omaks kuritegelikku käitumist. Kaitsja leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine on võimalik. Olemas töö- ja elukoht. Võib vabaduses hakkama saada. Tal on toetavad lähedased, vanaema ja vend.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et H.E tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 6 kuud.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töökoht ja varasemad töökogemused.. Elukohas on lähedased inimesed, kes toetavad. Arvestades H.E varasemat elukäiku on talle tugi vajalik. Ta ei ole lühikese karistusaja tõttu vangistuses läbinud sotsiaalprogrammis. Vabaduses on nõus seda tegema, kui kriminaalhooldaja soovitab. Kriminaalhooldus on resotsialiseerumist toetav ja seetõttu on ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine vajalik. Karistuse lõpuni kandmisel jääb ta vaid lähedaste toele ja sellest võib olla mittepiisav resotsialiseerumiseks. Uue kuriteo toimepanemine sõltub H.E-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. H.E on nõus võtma endale kohustuse tasuda täitemenetluses olevaid võlgnevusi. Sellega on ta näidanud enda suhtumise muutumist varasematesse eluviisidesse. H.E on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Ta kannab vabadusekaotuslikku karistust esmakordselt.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 7, 8 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. H.E-le on tööd lubatud alates uuest aastast, töötingimused on täpsustamisel. Tegevusetuse vältimiseks ja sissetulekute kiiremaks saamiseks tuleb registreeruda tööturu ametis hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest. Kui tööturuametist aasta lõpuni sobivat tööd ei leia, on võimalik tööle asuda FIE M. S. juurde. Karistusregistri andmetel on H.E väärteokaristuste eest määratud rahatrahve. Need võivad olla pööratud täitmisele kohtutäiturite kaudu. Arvestades karistuste määramise aega on võimalik, et nõuete sissenõudmine on aegunud. H.E tuleb luua selgus, millised nõuded on täiturite juures sissenõutavad ja milliste suhtes tuleb taotleda aegumise kohaldamist. Kohus määrab H.E-le kontrollkohustuseks tema enda võetud kohustusena tasuda Pärnu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega temalt välja mõistetud menetluskulud 7065 krooni, millest 6525 krooni on sundraha ja 540 krooni on kaitsjatasu. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 10 kuu jooksul vabanemisest. Kohus ei määra igakuiste maksete suurust, sest teadmata on sissetuleku suurus. Katseaja esimese 10 kuu jooksul peavad menetluskulud olema tasutud täies ulatuses. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnesid menetluskulud 1464 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kuna menetluskulude tasumine ei ole KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul täies ulatuses võimalik, määrab kohus vabatahtlikuks tasumiseks pikema tähtaja, et vältida täitemenetlusega kaasnevaid täiendavaid kulusid. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.