KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3390 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär

§ 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.D KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks kuus

§ 180alusel välja mõista H.D-lt riigituludesse sundraha kolmsada

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 135 eurot riigi kanda.

§ 180alusel välja mõista S.H. ilt riigituludesse sundraha kakssada

§ 180lg 3 alusel jätta sundrahast 235 eurot riigi kanda.

S.H. ile määratud menetluskulud tasuda

§ 188

alusel tema seaduslikul esindajal E.P.

§ 423, § 424 alusel määrata, et H.D ja S.H.

il või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka 3 juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus H.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguseid süstemaatiliselt, tegutsedes grupis koos S.H. iga, ajavahemikul
2. juulil
3. a kella 23.30-st kuni
4. juulil
5. a kella 10.00-ni, viibides Tartus XXX asuvas korteris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I.O. kuuluvad järgmised esemed: kullast sõrmus rohelist värvi kiviga väärtusega 100 €, kullast sõrmus punast värvi kiviga väärtusega 100 €, kullast klotsersõrmus punast värvi kiviga väärtusega 70 €, kullast sõrmus roosat värvi kiviga väärtusega 65 €, kullast münt Nikolai 5 rubla väärtusega 127 €, kullast südamekujuline kulon väärtusega 15 €, kullast ümmargune liblika kujutisega kulon väärtusega 20 €, kullast kulon Sõnni tähtkujuga väärtusega 40 €, sularaha 350 €, mobiiltelefon Nokia 6300, IMEI kood 356796029668046, väärtusega 65 €, antiikne harilik pliiats hõbedases vutlaris väärtusega 20 € ja taskulamp „Munkfors Sagars“ firma logoga, väärtusega 20 €. Vargusega tekitas I.O. varalist kahju kokku 992 €. Sellega pani H.D toime § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime süstemaatiliselt ja grupi poolt. S.H. i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes grupis koos H.D-ga , ajavahemikul
6. juulil
7. a kella 23.30-st kuni
8. juulil
9. a kella 10.00-ni, viibides Tartus XXX asuvas korteris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I.O. kuuluvad järgmised esemed: kullast sõrmus rohelist värvi kiviga väärtusega 100 €, kullast sõrmus punast värvi kiviga väärtusega 100 €, kullast klotsersõrmus punast värvi kiviga väärtusega 70 €, kullast sõrmus roosat värvi kiviga väärtusega 65 €, kullast münt Nikolai 5 rubla väärtusega 127 €, kullast südamekujuline kulon väärtusega 15 €, kullast ümmargune liblika kujutisega kulon väärtusega 20 €, kullast kulon Sõnni tähtkujuga väärtusega 40 €, sularaha 350 €, mobiiltelefon Nokia 6300, IMEI kood 356796029668046, väärtusega 65 €, antiikne harilik pliiats hõbedases vutlaris väärtusega 20 € ja taskulamp „Munkfors Sagars“ firma logoga, väärtusega 20 €. Vargusega tekitas I.O. varalist kahju kokku 992 €. Sellega pani S.H. toime § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt. Kokkulepe/sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris) Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. 4 H.D-lt nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada H.D-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
10. juuni
11. a kohtuotsusega nr 1-11-5961 mõistetud karistuse 1 aasta vangistust ärakandmata osa, s.o 11 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada H.D-le mõistetav 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1030 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.H. i osas taotleb prokurör kohtult vabastada ta KarS § 87 alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ettenähtud karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel on S.H. kohustatud 1 aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. S.H. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil andis prokurör Margit Pärn ülevaate kokkulepetest ja jäi kokkulepete juurde. Süüdistavad kinnitasid, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende kokkulepete juurde. Seaduslik esindaja E.P. jäi samuti kokkuleppe juurde. Süüdistavad ja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu kannatanu I.O. poolt esitatud 992 euro suurusele tsiviilhagi nõudele. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. S.H. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, vabastada karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju I.O. 992 euro ulatuses, millises summas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud H.D ja S.H. i poolt ühiselt kannatanule varalise kahju tekitamine ning nende süü selles. Samuti on tõendamist leidnud see, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkulepetes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna tsiviilhagis toodud kahju on süüdistatavad kannatanule tekitanud ühiselt, siis tuleb neil tsiviilhagi hüvitada solidaarselt. Arvestades seda, et S.H. i puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral tsiviilhagi hüvitada tema seaduslikul esindajal E.P. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – DNA-proov ja 2 sündmuskoha jälgede kaarti – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

H.D menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot , kaitsjatasu 76,80 eurot, postikulu 2, 61 eurot. S.H. i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ja kaitsjatasu 172,80 eurot, postikulu 5, 22 eurot. Kuna S.H. i puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral menetluskulud kanda tema seaduslikul esindajal E.P.

§ 188alusel.

Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada

§ 180lg 3 ja jätta osa süüdistatavate menetluskulusid riigi kanda.

H.D puhul on tegemist noore inimesega, kes praegu ei tööta . S.H. i nöol on tegemist alaealisega, kes tegeleb käesoleval ajal õppimisega ja iseseisvat sissetulekut ei oma, mistõttu tuleb tema menetluskulud ilmselt tasuda tema seaduslikul esindajal. Lisaks menetluskuludele tuleb H.D ja S.H. il või tema seaduslikul esindajal hakata käesoleva kohtuotsuse alusel tasuma ka võrdlemisi suurt tsiviilhagisummat. Seega, arvestades eeltoodut ja süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suurust, on alust arvata, et menetluskulude täielik tasumine käiks neile ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa

§ 180alusel välja mõista H.D-lt riigituludesse sundraha kolmsada

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 135 eurot riigi kanda.

§ 180alusel välja mõista S.H. ilt riigituludesse sundraha kakssada

§ 180lg 3 alusel jätta sundrahast 235 eurot riigi kanda.

S.H. ile määratud E.P.

§ 423, § 424 alusel määrata, et H.D ja S.H.

il või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul. Kohtunik 6