järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.E, ik. XXX, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N.E kuriteos
2.
§-de 74, 75 alusel jätta N.E-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui N.E 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata N.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda 1 Kriminaalasi nr 1-11- 10379 täitma
elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas; 2.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg3 alusel vabastada N.E arvestatud kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasu riigi kanda. N.E tuleb temalt väljamõistetud sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus esimesel üheteistkümnel kuul on 34.75 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 34.78 eurot. Igakuine maks tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Kui sundraha ei ole otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras., lisandub täituritasu. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
järgi kvalifitseeritava kuriteo Prokuröri poolt kohtus N.E `ele nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav N.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet, kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 3 Kriminaalasi nr 1-11- 10379 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 13/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.E-lt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). N.E palus kohtus võimaluse andmist sundraha tasumiseks ositi. Kohus peab KrMS § 180 lg3 alusel esitatud taotluse põhjendatuks. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutluskaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot=95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.E alalist töökohta ei oma ja seega puudub temal kindel rahaline sissetulek. Süüdistatava N.E varalist seisundit arvestades on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.E-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. N.E on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.E võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.