Väärteoasi nr.4-18-5810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 05.12.2018.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 06.11.2018.a. otsus väärteoasjas 2302,18,011159 D.S-ina karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) D.S, isikukood XXX, Elukoht: xxxx Töökoht Xxxx OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Jätta rahuldamata D.S-ina kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.11.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2302,18,011159 D.S-ile määratud karistuse osas, kergendades karistust. 3.Mõista D.S-ile LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 72 trahviühikut, s.o. 288 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 24 eurot. Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskonto numbritele, kohustuslik on märkida viitenumber. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest ei ole Riigikohtusse esitatud kassatsioonikaebust. Kaevatav otsus D.S-i karistati liiklusseaduse (LS ) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et tema 10.10.2018.a. ajavahemikul kell 14:30 kuni 14:45, juhtides Tallinnas Kõrgepinge ja Meistri tänavate ristmikul mootorsõidukit, ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukile xxxx ja sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Xxxx AS-le, AS Xxxx ja tervisekahjustused S Sle. Sellise tegevusega rikkus D.S LS § 17 lg 5 p. 5 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub D.S väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või siis alternatiivselt trahvisumma vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. D.S tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, leiab, et tegemist oli inimliku eksimusega, kahetseb juhtunut. On pere ainus sissetulekuga liige. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumine on leidnud tõendamist ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuväline menetleja ei nõustunud väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, leides, et liiklusõnnetuse põhjustamine on väga ühiskonnaohtlik tegu ja eriti just inimkannatanuga liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Lõppkokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata, kuid ei vaielnud vastu rahatrahvi tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Tutvunud D.S-ina poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Vaidlust ei ole selles, et 10.10.2018.a. ajavahemikus kell 14:30 kuni 14:45 toimus Tallinnas Haabersti linnaos Kõrgepinge ja Meistri tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid D.S-ina juhitud xxxx reg.märgiga xxxx ja S S juhitud xxxx reg.märgiga xxxx. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta D.S liiklusõnnetuse põhjustamist ning lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses, tõendavad tema süüd ka kirjalikud materjalid ja tunnistaja S S ütlused. D.S-ina esialgsete ütluste kohaselt soovis ta mööda Meistri tänavat sõites keerata Meistri ja Kõrgepinge tänava ristmikul paremale, ei märganud aga õigeaegselt Meistri 10 poolt tulemas xxxx ja sõitis oma kaubiku vasakpoolse esinurgaga vastu xxx juhiust. 16.10.2018.a. ülekuulamisel ei pidanud ta end liiklusõnnetuses ainusüüdlaseks, leides, et ka xxxx juht ei veendunud ristmikule jõudes liikumise ohutuses ning et xxxx ei liikunud mööda sõiduteed, vaid väljus parklast. 2 Sõiduautot xxxx juhtinud S S ütluste kohaselt tegi kaubik parempööret suure kaarega ja sõitis tema sõiduauto juhipoolsesse külge sisse. Kannatada sai ka juhipoolne tagumine uks. Antud kohas kehtib parema käe reegel. Kui kaubiku juht oleks liikunud oma trajektoori mööda, ei oleks õnnetust juhtunud. Asjaolu, et D.S-ina juhitud kaubik tegi Meistri tänavalt Kõrgepinge tänavale parempööret suure kaarega, sattudes nii Kõrgepinge tänaval vastassuunavööndisse, mida mööda liikus talle vastu S S juhitud xxxx, tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle juurde lisatud skeem ja fotod. Kohus ei nõustu D.S-ina 16.10.2018.a. ülekuulamisel öelduga, et ka xxxx juhil lasub osaliselt süü. Xxxx väljus küll esialgu parklast, kuid ristmikule jõudes liikus ta juba otse mööda Kõrgepinge tänavat. Seetõttu ei pidanud ta kellelegi teed andma, vaid D.S-ina juhitud kaubik oleks pidanud tema suhtes paremalt poolt lähenevale otseliikuvale xxxx andma teed, kui juht sai aru, et tal ei õnnestu parempööret teostada oma sõidureas ehk vastassuunavööndisse sattumata. LS § 17 lg 5 p. 5 kohaselt peab rööbasteta mootorsõiduki juht andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et D.S on LS § 17 lg 5 p. 5 sätteid rikkudes põhjustanud liiklusõnnetuse, milles said kahjustada mõlemad sõidukid ja kerge tervisekahjustuse xxxx juht S S. Autode kahjustusi tõendavad sõidukite vaatlusprotokollid ja fotod, S S tervisekahjustusi SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule ja subjektiivsetelt tunnustelt on toime pandud hooletusest. Kaebuse esitaja esmane taotlus oli väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 30 lg 1 sätestab otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise neli tingimust. Kohus leiab, et neist ükski ei ole D.S-ina suhtes kohaldatav. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et liiklusõnnetuse põhjustamine on suure ühiskonnaohtlikkusega tegu. Eriti veel siis, kui keegi sõidukis viibijatest saab kannatada, ei saa seda käsitleda vähetähtsa väärteona, milles isiku süü ei ole suur ning mille suhtes puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Seega ei ole kohus nõus lõpetama menetlust otstarbekuse kaalutlusel. Alternatiivselt taotles menetlusalune isik trahvisumma vähendamist ja trahvi ositi tasumise võimaldamist. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks rikutud normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge. Lisaks isiku süüle tuleb arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb ühe karistusliigina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohtuväline menetleja määras karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole 3 otsuses põhjendanud karistuse määra valikut, on ta karistanud D.S-i trahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et arvestades teo tuvastatud asjaolusid, on tegemist ilmselge hooletuse ja tähelepanematusega menetlusaluse isiku poolt, samuti seda, et D.S on esmastes ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses enda rikkumist ja täielikku süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ning ka seda, et isikut ei ole varasemalt karistatud, võib sanktsiooni kohaldada alla selle keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole arvestatud karistuse määramisel vastutust kergendavat asjaolu. Otsuses märgitu kohaselt kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses on D.S siiski väljendanud toimepandu üle kahetsust, mida tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tulenevalt karistust kergendava asjaolu lisandumisest on kohus seisukohal, et see annab aluse D.S-ile juba määratud karistuse mõnevõrra vähendamiseks. KarS § 66 lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse mõjuvatel põhjustel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. D.S on kaebuses kirjutanud, et on peres ainuke sissetulekuga liige, abikaasa on kodune ja perre on sündimas laps ning ta peab hüvitama ka töösõidukiga toime pandud liiklusõnnetusega seoses sõiduki kindlustuse omavastutuse kulutused. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks võimaldada rahatrahv tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p.
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 4