Obsah (4)

§ 107§ 205§ 83§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5900 (väärteoasi 2316,18,005457) Kohtunik Ingrid Kullerkann Koht

§ 107lg 1 p 1 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.R liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista temale karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti. 2.

§ 205lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks arestimajja saabumise aeg.

1. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 27.12.2018 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada D.R-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 07.01.
2. a. 4-18-5900 Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T H koostas 21.10.2018 D.R-ile väärteoprotokolli (väärteoasi 2316,18,005457). D.R-ile heidetakse ette, et ta samal päeval kell 10.17 Tallinnas Sitsi tänaval juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0, 13 mg. Samuti ei omanud ta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
4. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja arutamiseks maakohtule, kuna taotleb isiku karistamist arestiga. D.R-ile varasemalt mõistetud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toime panemist. Kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 83

p 2 kohaselt kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, arutab väärteoasja maakohtunik. 4. Tuvastamaks kas leidis aset tegu, milles D.R süüdistatakse, kasutab kohus mh tunnistaja A M kohtueelses menetluses antud ütlusi. Vastuseks saadetud kohtukutsele teatas tunnistaja e-kirjaga, et ta ei saa kohtuistungil osaleda seoses töökohustuste täitmisega - istung toimub kahe öövahetuse vahelisel ajal.

§ 99

lg 8 kohaselt kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis, kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt RKKKo 3-11-107-04 p 9 ja 3-1-1-74-07 p 5.1). Kohus on seisukohal, et Riigikohtu juhised ei ole selle väärteoasja asjaolusid arvestades kohaldatavad. Õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKKo 3-1-1-109-16 p 11).

§ 99lg 8 senine praktika on tekkinud kohtu hinnangul mh selle eesmärgi täitmiseks.

Arutatavas väärteoasjas on etteheidetava teo toime panemise kohta kogutud mitmeid erinevaid tõendeid. Seega ei sõltu menetlusalusele isikule etteheidetava teo olemuse tuvastamine ainuüksi või valdavalt tunnistaja ütlustest. Tõendi tähtsuse üle otsustamisel tuleb alati kaaluda muude kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (vt RKKKo 1-16-7179/127 p 13). Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja nõustusid tunnistaja varem antud ütluste avaldamisega. Nendel põhjendustel avaldas kohus

§ 99lg 8 alusel tunnistaja ütlused.

1. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt oli ta politseiametnikuna 21.10.2018 liiklusjärelevalvet teostamas. Kell 10.17 tuvastas ta mootorsõiduki xxxx (xxxx) juhil D.R indikaatorvahendiga väljahingatavast õhust joobe 0,19 mg/L kohta. Samuti puudus isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Juht toimetati tõendusliku alkomeetri kasutamiseks jaoskonda. D.R tunnistas kohtuistungil talle etteheidetavate tegude toime panemist ning selgitas, et sõitis sadamasse. Sellele eelneval ööl tarvitas natuke alkoholi. Eelmise rikkumise eest võeti juhtimisõigus ära ja hetkel tegeleb selle taastamisega. Tõendusliku alkomeetri kasutamise 2 4-18-5900 protokolli kohaselt mõõdeti D.R alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0, 18 mg/L kohta. Laiendmääramatuse maha arvamise järel jäi mõõtetulemuseks 0, 13 mg/L kohta. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on D.R-i juhtimisõigus alates 01.06.2016 kehtetu. 28.12.2017 koostatud otsusega kõrvaldati D.R sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning oli alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või on alkoholijoobes.
2. Liiklusseaduse (edaspidi LS) 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Selle nõude rikkumine on karistatav LS § 224 lg 1 alusel. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
3. Selle nõude rikkumine on karistatav LS § 201 lg 2 alusel.
4. Kohtu hinnangul on D.R-ile ette heidetavate tegude toime panemine leidnud tõendamist. Menetlusalune isik on need teod toime pannud tahtlikult - mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kavatsetult, mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades vähemalt kaudse tahtlusega.
5. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
6. Kohus loeb kohaseks karistusliigiks aresti. Ühe teoga on toime pandud mitu rikkumist. D.R on varem korduvalt toime pannud samaliigilisi väärtegusid, mille eest on teda karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Arest on asendatud üldkasuliku tööga. Senised karistused soovitud eripreventiivset toimet ei omanud. D.R võib mõjutada vaid reaalne vabaduskaotuslik karistus.
7. Kohtuväline menetleja taotles aresti määramist sanktsiooni keskmises määras, so 15 päeva. Kohtuväline menetleja kannab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni (vt RKKKo 3-1-1-9407 p 8). Kohus ei ole seotud süüdistaja karistustaotlusega, kuid sellest raskema karistuse mõistmist tuleb eraldi põhjendada (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.6). Taotletud karistuse määr vastab üldjoontes süü suurusele ning kohus ei pea vajalikuks taotletust raskema karistuse mõistmist. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohus ühe teoga mitme rikkumise toime panemist. Sanktsiooni keskmisest väiksemas määras karistuse välistavad üld- ja eripreventiivsed kaalutlused. Tegemist on ohtlike liiklusrikkumistega, mille korduval toimepanemisel ei ole karistusõiguslikult leebe kohtlemine põhjendatud. Prognoos karistuse eripreventiivsele mõjule on suhteliselt halb – D.R on liiklusalaste süütegude toime panemise eest karistatud korduvalt (mh kriminaalkorras). Samas reaalse vabaduse kaotusega ei ole teda eelnevalt karistatud. Seega võib karistus sanktsiooni keskmises määras osutuda piisavaks ka eripreventiivseid eesmärke silmas pidades. Kohus tunnistab D.R-i süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista b temale karistuseks 15 päeva aresti. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 3