1-12-3447/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3447 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.S-i (B.S) kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.S-i kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valdma ja Partnerid Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt B.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista B.S-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. B.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „B.S 1-12-3447 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 26.04.2012 kohtuotsusega tunnistati B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 28.11.2011 ja lõpp 08.02.
12. Viru Maakohtu 18.02.2013 määrusega jäeti B.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu hinnangul oleks B.S-iennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.
14. Maakohtu määruse kohaselt on B.S-ikaks korda kriminaalkorras karistatud ning ta kannab vanglakaristust teist korda. Kõik B.S-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, omastamine). B.S vabanes 27.09.2011 ennetähtaegselt vanglast ning pani katseajal 05.10.2011 toime uue varavastase kuriteo esimese episoodi. Tartu Maakohtu 26.04.2012 otsuse kohaselt oli tegemist 18 episoodilise kuriteoga, millega tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud karistus ja määratud kriminaalhooldus ei ole B.S-i puhul eesmärki täitnud ning võimaluse tekkimisel eirab B.S kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 3.
15. Maakohus võttis arvesse, et vangla iseloomustuse kohaselt on B.S-i vangistuse jooksul 9 korda distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on enamjaolt määratud vangla vara rikkumise ja keelatud esemete omamise eest. Maakohtu hinnangul näitab rikkumiste arv ja iseloom seda, et vangistuse ajal ei ole B.S oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. 3.
16. Maakohtu hinnangul on positiivne, et B.S on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning õpib
17. klassis. Maakohtu määruse kohaselt puudub B.S kehtiv isikuttõendav dokument. Vabanedes on süüdimõistetul võimalus elama asuda oma ema ja tema abikaasa juurde, kuid kinnipeetaval ei ole kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kinnipeetava ema ja tema abikaasa töötavad ja nad on valmis B.S-i vabanemise korral materiaalselt toetama. Vähene haridus (8 klassi) ning eriala ja töökogemuse puudumine raskendavad maakohtu hinnangul B.S töö leidmist ja suurendavad uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Maakohus märkis, et B.S-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslased ja perekonnaliikmed), kelle poolt on ta mõjutatav. Ka narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3.
18. Maakohus leidis, et arvestades B.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (süstemaatilised teise astme varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued varavastased kuriteod katseajal), tema käitumist -2- vangistuses viibides (9 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (sissetuleku puudumine), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel – elukoha omamine ja lähedaste toetus – ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohus märkis, et ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohtu määruse kohaselt on B.S-i karistusaja lõpuni jäänud veel ligi 1 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Maakohtu hinnangul on oluline, et kinnipeetav omandaks vangistuses viibides põhihariduse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
19. B.S-ikaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja B.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet ja kohustades teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. 4.
20. Määruskaebuse kohaselt on B.S nõus vabanema elektroonilise valve kohustusega. Kaitsja hinnangul distsiplineeriks elektroonilise järelevalve all olemine süüdimõistetut ning järelevalveseadme jälgimisraadiuse väikseks muutmisega oleks võimalik takistada B.S uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et B.S-i vabastamisel pikaajalise elektroonilise järelevalve alla, näiteks terveks aastaks, oleks ühiskondlik kontroll tema üle oluliselt tugevam kui 08.02.2014 vabanemisel ilma elektroonilise järelevalveta. Kaitsja leiab, et B.S-i varasem kriminaalkorras karistatus ei ennusta tema tulevast käitumist ette ning süüdimõistetu võib olla nüüdseks õppust võtnud. 4.
21. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kui põhiõigusi vähemintensiivselt riivava alternatiivi kohaldamine on põhjendatud. Kaitsja juhib tähelepanu Eesti liiga karmile karistuspoliitikale ja suurele vangide arvule ning leiab, et B.S-i vabastamine oleks selles valguses õigustatud. Vastus määruskaebusele
22. Ringkonnakohus tegi 11.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ja määruskaebemenetluse pooltel on õigus ringkonnakohtule seisukohti esitada kuni 18.03.
23. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et B.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on B.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et B.S-i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja B.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda B.S-i varasem elukäik ja õigusvastane käitumise karistuse kandmise ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et B.S-i korduv kriminaalkorras karistatus varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ennetähtaegse vabastamise järel katseajal aktiivne uute varavastaste kuritegude toimepanemine ning 9 kehtiva -3- distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses näitavad seda, et mõistetud karistused ei ole B.S-ile mõju avaldanud ning ta ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et B.S-i puhul suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski ka kriminaalkorras karistatud tuttavad, varasem narkootikumide tarvitamine ning madalast haridustasemest ja töökoha puudumisest tingitud halb majanduslik olukord. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodut hinnates põhjendatult leidnud, et B.S-i poolt vanglas läbitud sotsiaalprogramm ja hariduse omandamine ning vabanemisel elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja elektroonilise valve kohaldamine ei suudaks tema õiguskuulekust tagada ning B.S-i varasem elukäik ja reegleid rikkuv käitumine karistuse kandmise ajal viitavad kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile.
26. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et elektroonilise valve kui põhiõigusi vähem riivava alternatiivi kohaldamine oleks B.S-i puhul tõhus meede süüdimõistetu õiguskuulekuse tagamiseks ning B.S-i vabastamine oleks kooskõlas riigi eesmärkidega vangide arvu vähendada ja karistuspoliitikat leebemaks muuta. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud vaid juhul, kui kohtul tekib süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid hinnates veendumus, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. B.S-i puhul aga nii maakohtul kui ka ringkonnakohtul eelnevalt analüüsitud asjaolude tõttu sellist veendumust ei tekkinud. Asjaolu, et B.S pani eelmisest mõistetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise järel toime 18 uut varavastaste kuritegude episoodi, tingis tema puhul karistuseesmärkide täitmiseks vangistuse kohaldamise. Kuna B.S-i varasem elukäik viitab kõrgele varavastaste kuritegude toimepanemise riskile ning B.S-ile ka käesoleva vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristused on veel kehtivad, oleks ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vabastamine praegu ennatlik, kuna puudub alus arvata, et süüdimõistetu oleks oma käitumist ja hoiakuid püsivalt muutnud. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et süüdimõistetul puudub subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegset vabastamist ning B.S-ile karistuse mõistmisel on juba võetud arvesse nii tema süü suurust ja võimalust mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul vaid vangide vähendamise ja karistuspoliitikat leebemaks muutmise eesmärk ühegi süüdimõistetu vabastamiseks alust ei anna, kuna see ei ole ilmselgelt kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega.
27. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et B.S tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
28. B.S-ikaitsja vandeadvokaat T. Liiva on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt B.S-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat T. Liivale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, B.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu B.S-ilt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk