1-16-7091/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7091 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.O (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. juuli 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. J.O tunnistati süüdi Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 1 järgi. Kohtuotsusega mõisteti J.O-lt välja menetluskulud, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus
7. novembril
10. juunil 2018 saatis J.O Harju Maakohtule taotluse menetluskulude ajatamiseks. Kohtualluvuse järgi edastati taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule.
11. Viru Maakohus jättis oma
12. juuli
13. a määrusega J.O taotluse rahuldamata. J.O soovib ajatada kohtuotsuse nr 1-16-7091 alusel välja mõistetud menetluskulude ajatamist kuni karistusaja lõpuni. Ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma ning kardab, et tema ema jääb elukohata. Kohus tuvastas, et J.O karistusaja lõpp saabub
14. jaanuaril
16. Vastavalt KrMS § 424 tuleb menetluskulude ajatamise taotlemisel esitada mõjuvad põhjused. Isiku raske majanduslik olukord, maksejõuetus ega kinnipidamisasutuses viibimine ei ole menetluskulude ajatamiseks mõjuv põhjus. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sissenõudmise ajatamata või peatamata jätmine ohustaks põhjendamatult võlgniku olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda süüdimõistetult välja menetluskulud. Vastavalt kohtuotsusele on J.O-lt mõistetud menetluskulud välja 1 aasta jooksul. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama, et karistus ja menetluskulud kuuluvad kandmisele. Kaasomandi lõppemine ei võta teiselt kaasomanikult õigust tema varale. Isikul on vastavalt vangistusseaduse § 37 lg-le 1 kohustus asuda vangistuses tööle, et teenida rahalisi vahendeid oma kohustuste vähendamiseks riigi ees.
17. J.O taotleb vabastada tema konto aresti alt ja anda talle veel üks aasta menetluskulude tasumiseks või jätta tema konto aresti alla, kuid vabastada aresti alt J.O-le kuuluv vara, s.o pool korterit. J.O kinnitab, et on juba kord taotlenud enda menetluskulude ajatamist seoses maksevõimetusega, mis tekkis kinnipidamisasutuses viibimisega. Ta oli just pere abiga kinni maksnud 1600 eurot menetluskulusid, mistõttu ei olnud ta võimeline maksma ära viimast trahvi. Ta on 2 kuuga tasunud ära 400 eurot menetluskulude summast ja kui kohus annaks aega ja pikendaks menetluskulude tasumist 1 aasta võrra, maksaks ta ka selle võla kinni. J.O äheb kohe avavanglasse, kus tal on võimalik käia tööl ning saada suuremat töötasu kui 0,67 senti, s.o 50 eurot kuus. Selle palga eest kuluks kohtukulude kandmiseks 3 aastat. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
18. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta (KrMS § 423). Rahalise karistuse tasumise ajatamise menetlusliku aluse sätestab KrMS §
19. Vajadus kriminaalmenetluse kulude ajatamiseks võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, kuid kohtulahendi tegemise käigus on ilmnenud muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud asjaolud, mis tingivad menetluskulude tasumise korra ülevaatamise. Maakohus on asjakohaselt viidanud, et J.O menetluskulude tasumist on ajatatud 12 kuu peale. Harju Maakohtu
20. septembri
21. a otsusest nähtub, et menetluskulusid on võimaldatud J.O-lt asuda osade kaupa igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest (KoTo lk 16 pöördel). Kuivõrd maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei selgu lahendist menetluskulude ajatamise põhjused. Küll aga on J.O kokkuleppe allkirjastamisega ja sellega nõustumisega võtnud ka kohustuse menetluskulude tasumiseks. Taotlusest ega määruskaebusest ei nähtu, et J.O majanduslikus olukorras oleks võrreldes kohtulahendi tegemise aja seisuga toimunud muudatusi.
22. Ringkonnakohus leiab, et J.O määruskaebus ei anna alust tema taotluse – pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra, rahuldamiseks. Ei maakohtule esitatud taotluses ega määruskaebuses ei ole asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude tasumise korra ülevaatamise. Isegi kui käesolevaks ajaks on J.O osaliselt menetluskulud tasunud, ei ole tema põhjendused (vanglas viibimine) käsitatavad mõjuvatena kohtupraktika kontekstis. Ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja sel ajal on tema rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. J.O ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. J.O kaebusest nähtub, et ta on 2 kuuga ära tasunud 400 eurot, mis viitab sellele, et süüdlasel siiski on vahendeid, millest tasuda võlanõudeid, ehkki tema sissetulek vangistuses on kasin. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et alust maakohtu määruse muutmiseks ei ole ja see tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
23. J.O taotlust konto või poole korteri aresti alt vabastamiseks ei saa kohus rahuldada, kuivõrd tegemist on täitemenetluse tagamise vahendiga. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 2