← Eesti

4-18-6350/7

Obsah (6)§ 12§ 15§ 18§ 2§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6350 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Z.Z-i väärteoasi LS

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Z.Z-i poolt mootorsõiduki juhtimine LS § 69 lg-s 3 nimetatud alkoholi piirmäära ületades. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 17) on tõendatud, et 03.11.2018 ajavahemikul kell 12.59-13.04, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00141, kontrolliti Ida prefektuuri Tapa politseijaoskonnas, Pikk 18a, alkoholisisaldust Z.Z-i väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,26 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,21 mg/l. Tunnistaja R M 03.11.2018 antud omakäeliste ütlustega (tl 19-20) on tõendatud, et 03.11.2018 oli ta patrullis koos patrullpolitseinik Kaire Kiviloga Tapa linnas, kui kella 11.46 ajal märkasid nad Tapa Maxima poe parklas invaliidi kohal parkivat sõiduautot BMW. Nad otsustasid autot kontrollida, et kas juhil on invaliidi kaart. Kontrollimise käigus selgus, et juhil antud kaart puudus. Nad andsid juhile korralduse sõiduk ümber parkida. Andmebaasist andmeid kontrollides selgus, et sõidukil xxxx reg märk xxxx puudub tehnoülevaatus. Nad kutsusid juhi pärast sõiduki ümberparkimist oma autosse, et antud teemal vestelda. Sõiduki juht oli Z.Z , isikukood XXX. Autos oli tunda sõidukijuhi juures alkoholi lõhna. Nad teostasid indikaatorvahendiga alkoholi puhumise kontrolli, mille tulemuseks oli 0,26 mg/l. Rikkumine toimus Tapa linnas Pikk tn 33 Maxima poe parklas. Nad läksid Z.Z-iga Tapa politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga puhumist tegema. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem jäi 0,21 mg/l. Isik tunnistas oma süüd. Menetlusaluse isiku Z.Z-i 03.11.2018 antud ütlustega (tl 21) on tõendatud, et täna, 03.11.2018, umbes kella 11.45 paiku oli ta Tapal Maxima poe juures, kus parkis enda juhitud sõiduautot xxxx numbriga xxxx invaliidi kohal, kuna temaga autos olnud naisterahval oli kiire apteeki. Temaga tuli rääkima politsei, kes küsis invaliidikaarti. Tal sellist asja ei olnud ja ta lubas auto mujale parkida. Ta juhtis auto Maxima eest läbi tagapool olevasse parklasse. Politsei järgnes talle. Seal kontrolliti tema andmeid ja paluti autosse istuda. Autos tundsid politseinikud alkoholilõhna ja palusid tal puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas 0,26 mg/l. Z.Z tunnistas, et eile õhtust kuni 03 või 04-ni öösel tarbis ta koos 3 sõbraga tekiilat. Mitme peale üks 0,7 l pudel. Hommikul oli veidi paha, kuid ta ei tundnud, et oleks joobes. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, millise on 03.11.2018 Tapal Pikk 33 juures koostanud patrullpolitseinik Kaire Kivilo (tl 18) nähtub, et Z.Z kõrvaldati sõiduki xxxx reg märgiga xxxx juhtimiselt 03.11.2018 kell 11.51 kuni kainenemiseni LS § 91 5 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik Z.Z rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani menetlusalune isik Z.Z toime hooletusest. Menetlusalune isik Z.Z tunnistas, et tarvitas koos sõpradega eelmisest õhtust kuni öösel kella 03.00 või 04.00-ni alkoholi ja hommikul oli tal veidi paha olla, kuid ta ei tundnud, et oleks joobes. Seega nähtub eelnevatest asjaoludest, et isik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral tagajärge ette nägema ja mitte asuma sõidukit juhtima, sest ta eelnevalt ei kontrollinud ega veendunud selles, kas ta võib sõidukit juhtima asuda. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.Z .

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Z.Z-i puhul on tuvastatud.

Kuna seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga, siis on Z.Z-i süü temale esitatud süüdistuses LS § 224 lg 1 järgi keskmisest suurem, kuna ta juhtis mootorsõidukit ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 milligrammi. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 224 lg 1 alusel karistanud menetlusalust isikut Z.Z-i sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Z.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine.

Kohus märgib, et ka väiksem kogus alkoholi organismis võib halvendada sõidukijuhi tähelepanu- ja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära ületamise korral ei ole sõiduki juhtimine lubatud. Karistuse määramisel tuleb lisaks arvestada võimalusega, et karistus sunniks 6 isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (tl 1214) nähtub, et menetlusalusel isikul Z.Z on 18 kehtivat väärteokaristust, sealjuures enne nimetatud väärteo toimepanemist oli tal 17 kehtivat väärteokaristust. Valdavalt on isikut karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Viimase väärteo LS § 207 lg 1 järgi on ta toime pannud 08.11.2018, s.o 5 päeva hiljem. Väärib märkimist, et samalaadse, s.o LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo pani Z.Z toime 18.01.2018 ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 08.02.2018 otsusega määrati talle karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot (tl 22-23). LS § 224 lõikega 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule oli võimalik kohaldada karistusena nii rahatrahvi kuni 100 trahviühikut kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kuna menetlusalust isikut Z.Z-i on korduvalt väärteokorras LS alusel karistatud, sealhulgas on tal kehtiv karistus samalaadse väärteo, s.o LS § 224 lg 2 järgi ning kõik määratud rahatrahvid on tal tasumata, siis on kohtuväline menetleja Z.Z-ile karistusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest. Puutuvalt Z.Z-i kaebuses toodud väitesse, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab ka võimaluse tal tööl käia, millest tulenevalt ei ole tal võimalik raha teenida ja tänu sellele ei saaks ta ka trahve maksta, märgib kohus, et Z.Z ei ole ka senini temale määratud rahatrahve tasunud. Seega karistuseks rahatrahvi määramine isikule ei oleks olnud millegagi põhjendatud, kuna see oleks jäänud suure tõenäosusega tasumata nii nagu eelmisedki temale määratud rahatrahvid. Asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei välista temalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Z.Z on ennast ise oma käitumisega sellisesse olukorda asetanud, kus talle määratava karistusega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule Z.Z-ile LS § 224 lg 1 alusel määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks – vastab isiku süü suurusele, on proportsionaalne ega kuulu muutmisele. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 23.11.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2590,18,005909 muutmata ja Z.Z-i kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.