4-17-6349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6349 (930017001367) Kohtunik Astrid Asi Sekretär J

) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-109 ning § 111 kohtus otsustas: Tunnistada S.O süüdi14.11.2017 ja 19.11.2017 deklareeritava kauba deklareerimata jättes üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamises, s.o TS § 69 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises. Mõista S.O-le karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti.

§ 205lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks S.O arestimajja saabumise aeg.

Vastavalt

§ 205

lg-le 2 on S.O kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 4-17-6349 Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. TS § 78 lg 1, KarS § 83 lg 2 ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja kohtuots use jõustumisel hävitada S.O-lt äravõetud Venemaa Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 400 sigaretti Arktika Svetlõje (väärteoasi nr 930017001367) ja 400 sigaretti Bayron Exclusive Tobacco (väärteoasi nr 930017001386), mis asuvad hoiul Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Ida tollipunkti laos. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 01.märtsist

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst maakohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA S.O-le on väärteoasjas nr 930017001386 esitatud TS § 69 lg 1 järgi süüdistus selles, et 19.11.2017 ke11 11:21 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori reisija S.O . Valides rohelise koridori andis isik mõista, et ta1 on kaasas kaupa, mis еi kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. lsikut teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. S.O esitas Eesti välismaalase passi nr VD
2. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt o1i see reisijale seitsmekümnes

§ 63

lg- st 1 ja 3 ühendas kohtuväline menetleja nimetatud väärteoasjad ühiseks menetluseks ning edastas vastavalt

§ 71lg -le 2 väärteoasja Viru Maakohtule.

28.12.2017 ja 10.01.2018 kohtuistungite kutseid ei õnnestunud S.O-le kätte anda. Kohus määras uueks istungi ajaks 27.02.2018 ning selle kutse sai S.O kätte. Hoolimata sellest ta kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist. Tuginedes

§ 90lg-le 1 arutas kohus väärteoasja ilma S.O osalemiseta.

TS § 69 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 300 trahviühikut) või arestiga karistatav deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. S.O-le heidetakse ette 14.11.2017 ja 19.11.2017 liiduvälisest riigist sigarettide toimetamist Eestisse jättes kaup deklareerimata. Kohtuistungil uuritud 14.11.2017 läbivaatuse akti pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et 14.11.2017 teostati Narvas, Peterburi mnt 1 asuvas piiripunktis S.O läbivaatus. Kontrollimisel leiti tema sokkidest 20 pakki ehk 400 sigaretti „Arktika Svetlõje“. Sigarettidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. (tl 12 -13). Teine, 19.11.2017 koostatud läbivaatuse akt tõendab, et S.O suhtes teostati kontrolli ka 19.11.2017 ning läbivaatusel tuvastati, et S.O seljale (üleriie te alla) oli teibitud 20 pakki ehk 400 sigaretti „Byron Exclusive Tobacco“. Sigarettidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. (tl 70 -71). Mõlemast läbivaatuse aktist nähtuvalt kasutas S.O Eestisse sisenemisel rohelist koridori. S.O pi iriületuste arv perioodidel 1-14.11.2017 ja 1-19.11.2017 on tuvastatud väljatrükkidega MTA andmebaasist. Väljatrükkidest nähtuvalt oli S.O ajavahemikul 114.11.2017 (kell 15.14) sisenenud Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 57-l korral. Ajavahemikul 1-19.11.2017 (kell 11.20) oli ta sisenenud Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 70-l korral (tl 16-51; 74-117). Läbivaatuse aktidega ning piiriületuste andmetega haakuvad ka S.O enda ütlused, mida kohus tegi teatavaks vastavalt

§ 98lg- le 5 .

S.O märkis kohtuvälise menetluse raames toimunud ülekuulamisel, et ta tõi 19.11.2017 deklareerimata 400 sigaretti enda tarbeks. Normidest oli teadlik ja teadis, et rikub seadust. Tunnistas oma süüd ning selgitas, et kuna tal ei jätku raha, peab tooma sigarette Venemaalt enda tarbeks. (tl 127). Teise väärteoprotokolli kohaselt on S.O ülekuulamisel öelnud, et toimetas sigaretid Venemaalt Eestisse enda isiklikuks tarbimiseks. Maksuvaba normidest tubaka toodetele kalendrikuus oli teadlik ning teadis, et rikkus seadust. (tl 62) Seega on S.O tunnistanud piiri ületamisi ning Venemaa Föderatsioonist sigarettide Eestisse toomist ilma, et oleks neid deklareerinud. ATKEAS § 1 lg-st 1 tulenevalt on tubakatooted aktsiisikaup ning kuuluvad aktsiisiga maksustamisele. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekib füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Sama seaduse § -s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. 3 4-17-6349 Nii 2017.a novembris kui ka alates 01.01.2018 kehtiva ATKEAS redaktsiooni § 57 lg 1 p 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti. Kuivõrd S.O ületas riigipiiri jalgsi, saaks antud juhul tulla kõne alla sätte esimene alternatiiv – luba tuua aktsiisivabalt 40 sigaretti esmakordsel ja teistkordsel Eesti Vabariiki sisenemisel. Arvestades, et S.O läbivaatused toimusid 14.11.2017 ja 19.11.2017 ning need olid MTA andmebaasi väljatrükkidest nähtuvalt tema jaoks Venemaa Föderatsioonist vastavalt 57-s ja 70-s sisenemise 2017.a novembrikuu jooksul, siis ATKEAS § 57 lg 1 p -s 1 sätestatud 40 sigareti aktsiisivabastus neil juhtudel ei kehtinud. S.O tekkis sigarettide üle piiri toimetamisel kohustus deklareerida kõik kaasas olevad sigaretid ning tasuda aktsiisimaks. EL määruse nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) art 158 lg 1 sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. EL määruse 2015/2446 art 141 lg 1 p a kohaselt loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa” koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori. Tulenevalt eelpool viidatud läbivaatuse aktidest valis S.O mõlemal korral piiripunkti läbides rohelise koridori deklareerides sellega, et tal ei ole kaasas deklareeritavat kaupa. Samade läbivaatuse aktidega ning S.O enda ütlustega on tuvastatud, et mõlemal juhul oli S.O kaasas 400 sigaretti, mida pidanuks deklareerima ja millelt pidanuks ATKEAS § 57 lg 1 p 1 kohaselt tasuma aktsiisimaksu. Kuivõrd S.O peitis Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki tulles kaasas olnud sigaretid riiete alla, ei deklareerinud neid ega tasunud sigarettidelt aktsiisimaksu, on tema tegevus vastav TS § 69 lg 1 objektiivsetele tunnustele so deklareeritava kauba toimetamine Eestisse liiduvälisest riigist kaupa deklareerimata jättes. S.O ei eitanud deklareerimata jättes sigarettide üle piiri toomist ning põhjendas kõnealuste rikkumiste toimepanemist sellega, et tal on vähe raha ja tõi sigarette enda tarbeks . Oma sõnul oli ta teadlik sigarettide Eestisse toimetamisel kehtivatest maksuvabastuse piirangutest. Asjaolu, et S.O pidi olema teadlik ja ka oli teadlik normidest, mille kohaselt võib kalendrikuus tuua aktsiisivabalt liiduvälisest riigist Eestisse üksnes 40 sigaretti, kinnitab ka tõik, et teda on samasisuliste rikkumiste eest varasemalt korduvalt karistatud. Lisaks näitab rikkumisele suunatud teadlikku ja kavatsetud käitumist ka fakt, et mõlemal korral olid üle piiri toodavad sigaretid peidetud. Ühel juhul olid sigaretid sokkide sees ning teisel juhul teibiga seljale kinnitatud. Mõlemad on sigarettide hoidmiseks tavapäratud viisid ja selgelt kauba varjamisele suunatud. Taoline käitumisviis näitab üheselt S.O soovi vältida sigarettide avastamist tolliametnike poolt ning eirata deklareerimiskohustuse täitmist. Vastasel juhul puudunuks vajadus sigarette peita. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et S.O tegevuses on tuvastatud TS § 69 lg-s 1 sätestatud väärte o objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Karistus TS § 69 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 4 4-17-6349 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valimisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel oli S.O seisuga 18.12.2017 22 kehtivat väärteokaristust ning neist enamus tolliseaduse rikkumise eest. Sealjuures on talle ka ristuseks mõistetud nii aresti kui ka rahatrahvi. Hoolimata selles on ta aga jätkanud tolliseaduse rikkumist. Neil põhjustel leiab kohus, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Väga kõrget retsidiivsust arvestades vääriks S.O tegevus maksimaalsele lähedases määras karistust. Kuid teisalt ei saa jätta tähelepanuta, et deklareerimata jäetud kaup a oli TS § 69 lg 1 süüteopiiride kontekstis väga väikeses koguses. Kuigi S.O ei ilmunud ise KarS § 57 lg 1 p 3 täenduses süü ülestunnistamisele, vaid ta tabati süüteo toimepanemiselt tolliametnike poolt, arvestab kohus KarS § 57 lg 2 alusel süü tunnistamist siiski karistust kergendava asjaoluna, mis annab käesoleval juhul aluse mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks ning üld - ja eripreventiivseid karistuse eesmärke täitvaks karistuseks 1 5-päevast aresti.

§ 205

lg 3 kohaselt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda S.O arestimajja saabumise aeg.

§ 205

lg 2 alusel kohustab kohus S.O ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimine TS § 78 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada sama seaduse § -des 69-72 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt KarS § -le

1. KarS § 83 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. S.O poolt Eestisse toimetatud ja deklareerimata jäetud sigaretid olid TS § 69 lg-s 1 ette nähtud süüteo vahetuks objektiks ning seega TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2 tähenduses konfiskeeritavad esemed. Kuivõrd S.O tegevus sigarette deklareerimata jättes Eestisse toimetamisel on olnud süsteemne ja S. O ei ole avaldanud valmisolekut tasuda kohustuslikku aktsiisi ka tagantjärele, peab kohus vajalikuks konfiskeerida süütegude objektiks olnud Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega 400 sigaretti Arktika Svetlõje ja 400 sigaretti Bayron Exclusive Tobacco. Konfiskeeritud sigaretid kuuluvad h ävitamisele vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le
2. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5