KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4185 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14. oktoober 2013, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi N.A (N.A) süüdistuses KarS § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. juuni 2013 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja Kersti Põld Prokurör Anneli Lumiste , isikukood: XXX, elukoht: XXX XX, N.A XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, XXX XXX OÜ tööline, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Harju Maakohtu 08.09.2011 otsusega KarS § 169 järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel, liitkaristusena vangistusega 7 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 02.08.2012. Süüdistatav Kaitsja Adv Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2013 otsus osaliselt, nimelt N.A -lt menetluskuluna riigi tuludesse väljamõistetud sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu suuruse osas. 2. Mõista uue otsusega KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 lg 1 alusel N.A-lt riigi tuludesse välja sundraha 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.Riigi õigusabi korras 1 osalenud määratud kaitsjale makstud tasu 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot ja 40 senti, jätta riigi kanda. Muus osas, sealhulgas menetluskulude maksmise tähtaja ja korra osas, jätta kohtuotsus muutmata. 3. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 4.Määrata Advokaadibüroo Kersti Põld Tallinna osakonnale N.A -le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 112 (ükssada kaksteist) eurot 80 senti, sh käibemaks 18 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 28. oktoobril 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 11.juuni 2013 otsusega lühimenetluses tunnistati N.A süüdi KarS § 169 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise aeg. N.A-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 237,40 eurot ja koopiate kulu 0,45 eurot, mis tulevad tasuda 12 kuu jooksul. 2. N.A süüdistati KarS § 169 järgi selles, et tema, olles vastavalt Harju Maakohtu 30.01.2008 otsusele (nr 2-07-7375) kohustatud alates 8. märtsist 2006 maksma igakuiselt V. S kasuks elatusraha 148,15 eurot (2318 krooni) oma poja J-I. B (sünd. 18.10.1997) ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni, alates 2011 septembrist kuni käesoleva ajani hoidub kuritahtlikult kõrvale temale kohtu poolt pandud elatusraha maksmise kohustusest. N.A on nimetatud perioodi jooksul maksnud elatusraha 2012 aastal ühel korral, mistõttu elatusraha võlgnevus 2013 märtsi seisuga on 14 742,46 eurot. 3. Maakohus leidis, et arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust, puuduvad N.A teos teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja ta on toime pannud KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Olukorras, kus temalt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei olnud nõuetekohaselt tasunud, pidanuks N.A ka osa kasvõi mitteametlikest sissetulekutest kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja, kes palub süüdimõistev otsus N.A suhtes tühistada ja süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada süüdimõistev otsus osaliselt N.A-le karistuse mõistmise ja kriminaalmenetluse kulu riigi tuludesse väljamõistmise osas, muuta mõistetud karistust, asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga ja vähendada riigi tuludesse välja mõistetavat sundraha, mõistes N.A-lt riigituludesse sundraha 160 eurot. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses osalenud kaitsja tasu riigi kanda. Kaitsja leiab erinevalt maakohtust, et käesolevas asjas ei ole täidetud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. N.A puudub tahtlus lapse ülalpidamiseks elatist kuritahtlikult mitte maksta. Ajal, 2 kui tal on olnud töö ja sissetulek, on ta elatise tasumise kohustust jõudumööda täitnud. 2011 jaanuarist - aprillini sai N.A töötasu XXX XXX OÜ-st ja sel perioodil on ta elatist lapse ülalpidamiseks maksnud kohtutäituri vahendusel 5-l korral, kokku 661 eurot. Tema arvelduskontol ei ole raha, tal puuduvad väärtpaberid ja kinnisvara. Kuna N.A puudub vara, mille arvel elatist maksta, ei ole süüdistatav kuritahtlikult hoidunud ülalpidamiskohustuse täitmisest. Isik ei kuulu karistamisele, kui on tõendatud, et temal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta (Riigikohtu lahend 3-1-1-92-01, p 5.1.). Maakohus ei ole andnud hinnangut tõenditele, mis tõendavad N.A vara puudumist ega ole ka põhjendanud, miks kohus neid tõendeid asja lahendamisel ei arvesta. Kaitsja leiab, et süüdistus etteheidetava kuriteo ajaliste piiride osas on ebaselge. Kui süüdistuses on sisustatud elatise maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus kohustuse täitmata jätmise pikema ajaga, tuleks süüdistuses ära näidata konkreetne ajavahemik. Kannatanu on esitanud kuriteoteate ajal, kui N.A oli arvel registreeritud töötuna. Registreeritud töötule, kes ei saa mingeid toetusi, ei ole alust ette heita elatise kuritahtlikku mittemaksmist. Maakohus on KrMS § 305¹ lg 2 nõudeid rikkudes lahendit põhjendanud Töötukassa kodulehel (www.tootukassa.
- ee)avaldatud andmetega, mida ei ole kriminaaltoimikus kajastatud, mis ei olnud kohtuliku uurimise esemeks ja mille kohta pooltel ei olnud võimalik oma arvamust avaldada. Alternatiivselt märgib kaitsja, et N.A karistamine reaalse vangistusega pigem vähendab suutlikkust lapse ülalpidamiskohustust täita. N.A avaldas maakohtu istungil, et kui kohus leiab tema süü tõendatud ja karistamise õigustatud olevat ning mõistab temale karistuseks vangistuse, on ta nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. N.A karistamine reaalse vangistusega on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Kriminaaltoimikus olevate tõendite järgi on N.A varatu. N.A 2011 deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2890 eurot aastas ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamisi 4,02 eurot. Süüdistatava suhtes toimub elatise nõude alusel sundtäitmine. Kaitsja palub ringkonnakohtul uurida apellatsioonis märgitud N.A vara ja sissetuleku puudumist tõendavaid dokumentaalseid tõendeid. 5. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus N.A süüditunnistamise ja temale mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1. Küll kuulub otsus osaliselt tühistamisele süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistetud sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu suuruse osas. 7. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt. Vaidlus puudub selles, et N.A ei ole temalt Harju Maakohtu 30.01.2008 otsusega oma poja J.-I. B ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 148,15 eurot (2318 krooni) igakuiselt maksnud ja alates 2011 septembrist kuni käesoleva ajani hoidub kõrvale temale kohtu poolt pandud elatusraha maksmise kohustusest, mistõttu on elatusraha võlgnevus seisuga 2013 märts 14 742,46 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud perioodi jooksul on N.A maksnud elatusraha ühel korral ning lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest on teda kriminaalkorras karistatud 2-l korral - 10.02.2010 ja 8.09.2011. 3 Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. KarS § 169 kahjustatav õigushüve on lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist. Kohtupraktikast ja konkreetse kriminaalasja tõenditest tulenevalt on kohtu tuvastada kas lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine on kuritahtlik. Käesolevas asjas on N.A süüdistuse kohaselt jätnud kohustuse oma last ülal pidada täitmata ajavahemikul alates 2011 septembrist kuni käesoleva ajani, so kohtuotsuse tegemiseni. Seega on kohtuotsusega pandud kohustuse mittetäitmine kestnud aastaid, elatusraha võlgnevus on tekkinud pikema aja vältel ning vaidlust ei ole selles, et süüdistatav nagu maakohus õigesti leidis, pidanuks ka kasvõi osa oma mitteametlikest sissetulekutest, ajal kui tal need olid, kasutama poja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nr 3-1-1-92-01, 3-1-1-9503) selgitanud, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatusraha ei maksta pikema aja jooksul, mis võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Objektiivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine ja seega on tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga. 8. Kuigi kohtupraktika tõlgendab elatise maksmisest kuritahtlikuks kõrvalehoidumiseks lapsele elatise maksmise kohustuse süstemaatilist täitmata jätmist ka juhul, kui vanemal on vara, mille arvelt lapsele elatist maksta, ei saa nõustuda apellandiga selles, et N.A on varatu. Süüdistatav on andud kohtuistungil ütlusi, et mingi sissetulek on tal olemas ning et suvel saaks ta maksta kindlasti 140 eurot kuus ja saaks ka seda võlgnevust maksma hakata (tl 87). Süüdistatava kontoväljavõttelt nähtub sedagi, et 2011-2012 on N.A sissetulekut saanud. Et süüdistuses märgitud perioodil on kohtutäituri vahendusel makstud sissenõudjale 5-l korral kokku 661 eurot, on etteheidetava teo ajalised piirid konkreetselt määratletud ja otsuses analüüsitud tõendid võimaldavad järeldada üksnes süüdistataval soovi ja tahtmise puudumist sissetulekutest kas või osa tasuda lapse ülalpidamiseks. Kuritahtlikku käitumist lapsele elatise mittemaksmisel ei vähenda kohtukolleegiumi arvates süüdistatava kesine sotsiaalne toimetuleku oskus. Tõendeid selle kohta, et N.A ei saaks töötada või et ta vajaks seoses tervisega mingit ravi, kohtule esitatud ei ole. Seega oli süüdistataval võimalus lapse ülalpidamiseks, kuid ta ei teinud vajalikke muudatusi elukorralduses, ei seadnud esikohale lapsele elatise maksmist, ei otsinud endale püsivat töökohta ega sissetulekut ega kasutanud ära kõiki seadusega ettenähtud võimalusi raha saamiseks. Väljamõistetud elatise vähendamiseks süüdistatav kohtu poole pöördunud ei ole. 9. Kohtukolleegium ei pea Töötukassa kodulehel (www.tootukassa.
- ee)avaldatud andmete kajastamist vaidlustatud otsuses oluliseks menetluseõiguse normi rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua otsuse apellatsiooni korras tühistamise. Kuigi KrMS § 237 lg 4 kohustab kohtulikul arutamisel tuginema üksnes kriminaaltoimiku materjalile ja KrMS § 3051 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada, ei ole eelnimetatud andmed ainukeseks, N.A süüstavaks tõendiks. Töötukassa kodulehel ( www.tootukassa.
- ee)avaldatud andmed on üldteada kõigile menetlusosalistele avalikult kättesaadavad. 10. Puutuvalt N.A-le mõistetud karistusse, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. N.A süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Arvestades sissetulekute minimaalsust ning elatusrahade väga suurt võlgnevust, samuti seda, et N.A-le 4 varasemad KarS § 169 järgi mõistetud karistused ei ole tulemusi andnud, on tema karistamine lühiajalise vangistusega põhjendatud. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Vastuseks kaitsja alternatiivsele taotlusele N.A-le mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-99-06 selgitanud, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et N.A puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesolevas asjas kaitsja poolt taotletud KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena isikule, keda on varem samalaadse kuriteo eest karistatud, sealhulgas nii reaalse vangistusega kui ka üldkasuliku tööga. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Varasematest kohtuotsustest (tl 4-6, 11-12) nähtub, et N.A on teadlik oma poja igakuisest ülalpidamise kohustusest kuni tema täiealiseks saamiseni, kuid vaatamata sellele ei täida jätkuvalt temale kohtuotsusega pandud kohustust lapse ülalpidamiseks. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas süüdistatava isikuandmed, samuti ei ilmnenud ringkonnakohtu istungil asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada N.A suhtes KarS §-s 69 sätestatut. 11. Kuigi kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse N.A KarS § 169 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas muutmata, tuleb kohtuotsus osaliselt tühistada N.A-lt menetluskuluna riigi tuludesse väljamõistetud sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu suuruse osas. Menetluskulude osalist jätmist riigi kanda on kaitsja taotlenud ka kohtuistungil maakohtus. Maakohus on N.A-lt menetluskuludena mõistnud riigi tuludesse välja sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 237,40 eurot ja koopiate kulu 0,45 eurot, mis tulevad tasuda 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Samuti või kohus määrata kriminaalmenetluse kulude ositi hüvitamise, nagu maakohus käesolevas asjas määras. Vaatamata asjaolule, et alates 1.10.2013 omab N.A töökohta XXX XXX OÜ-s ja seega ka püsivat sissetulekut, käib kohtukolleegiumi arvates temalt vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu, arvestades siinjuures ka tekkinud elatusraha võlgnevust 14742,46 eurot. Kohtukolleegiumi arvates on seega põhjendatud vähendada süüdistatavalt süüdimõistva kohtuotsusega riigi tuludesse välja mõistetavat sundraha. Menetluskulude osaline jätmine riigi kanda on põhjendatud ka N.A maksustatava tulu tõendi ja isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta koostatud teatisest, mille kohaselt oli tema 2011 deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2890 eurot ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamisi 4,02 eurot. Kohtukolleegium rahuldab seega kaitsja taotluse N.A-lt välja mõistetava sundraha vähendamises apellatsioonis esitatud suuruseni, so 160 eurot ja rahuldab ka kaitsja taotluse maakohtus riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu 237,40 eurot riigi kanda 5 jätmises. Et kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse osaliselt süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise osas ja teeb uue otsuse, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud KrMS § 185 lg 1 järgi riigi kanda. 12. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohtukolleegium leiab et N.A kaitsja, vandeadvokaat K. Põllu taotlus apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks on põhimõtteliselt kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades kaitsja osalemist kriminaalasja menetluses, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. 14.10.2013 taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonkaebuse koostamisele ja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamisele kokku 2 tundi ja ringkonnakohtu istungil osalemisele 1 tund, mille eest kaitsja taotleb kokku 136,80 eurot. Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 14.10.2013 ringkonnakohtus 0,5 tundi (istung avati kell 14.00, istung lõppes kell 14.29). Vastavalt „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja kord“ (kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega, muudetud juhatuse 18.06.2013 otsusega) p-le 18 on alates 1.09.2013 määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 19 sätestab, et tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Et ringkonnakohtu istung kestis 1 pooltunni, kuulub määratud kaitsja tasu vähendamisele 1 pooltunni eest, so 20 eurot. Kaitsjatasu taotlus kuulub seega rahuldamisele 112,80 euro ulatuses (sh käibemaks 18 eurot 80 senti). 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab kohtukolleegium otsuse osaliselt N.A-lt menetluskuluna riigi tuludesse väljamõistetud sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu suuruse osas ning teeb selles osas uue otsuse. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali 6 7