← Eesti

4-20-2760/5

4-20-2760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2020. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-2760 (2317,20,004578) Kohtunik Märt Toming N.J kaebus Pol

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: N.J, ik: XXX, elukoht xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada N.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp IV patrullpolitseiniku K P 03.06.2020 kiirmenetluse otsusele nr 2317,20,004578 N.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp IV patrullpolitseiniku K P 03.06.2020 kiirmenetluse otsus nr 2317,20,004578 N.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot osaliselt, s.o süüteo kvalifikatsiooni ja määratud karistuse osas.

  1. Teha uus otsus ja tunnistada N.J süüdi LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.
  2. Rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  3. 1
  4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  5. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 14.08.
  6. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 14.09.
  7. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 15.09.
  8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp IV patrullpolitseiniku K P 03.06.2020 kiirmenetluse otsusega nr 2317,20,004578 karistati N.J LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, selles, et N.J juhtis 03.06.2020 kella 14:58 paiku Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel Selja ja Paljandi tänavate vahel suunaga Paljandi tänava poole mootorsõidukit kiirusega 65 +/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 40 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Soovin vaidlustada vastavalt Väärteomenetluse seadustiku paragrahv 114

(1)1) kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveamet kiirmenetluse otsuse nr. 10220172700639, 03.06.2020, osaliselt ( lähtuvalt Väärteo- menetluse seadustiku paragrahv 132 2 ) selles osas, mis puudutab lubatud sõidukiiruse ületamist 40 km/h kiirusepiirangu kehtivusalal, kuna väärtegu ei ole õigesti kvalifitseeritud ja palun kohtul tühistada eeltoodud otsus osaliselt. Merirahu elamurajoonis asub T OÜ töömaa, kuna pärast seda, kui tuvastasin, et sellel alal, kus minul roolis olles mõõdeti lubatud sõidukiiruse ületamine, ei olnud liiklusmärki, mis oleks kehtestanud 40 km/h kiirusepiirangu, vaid kehtis asulasisene kiirusepiirang 50 km/h, võtsin telefoni teel ühendust kohtuvälise menetlejaga, kes nõustus minu seisukohaga ja selgitas, et pean esitama otsuse peale kaebuse kohtusse. Juhul, kui kohus peab vajalikuks, siis palun kohtul välja nõuda avalikel teedel liiklusmärkide paigaldamist ning kiirusepiirangute kehtestamist korraldavalt ametkonnalt (Maanteeamet) kinnitus selle kohta, kas kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuses märgitud Vabaõhumuuseumi teel Selja/Paljandi tänavate vahelisel lõigul kehtib kiirusepiirang 50 km/h või 40 km/h. Mina isiklikult 10.06.
  1. teostatud visuaalse vaatluse käigus 40 km/h sõidukiiruse piirangut kehtestavat liiklusmärki mainitud teelõigul ei tuvastanud. Lisatud tõendid : koopia Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusest nr. 10220172700639 03.06.
  2. ( 2 lk ). Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, juhul kui kohus ei pea seda vajalikuks. Kaebuse esitaja ei soovi kaitsja osalemist menetluses, juhul kui kohus ei pea seda vajalikuks. 2 Kaebuse esitajal lisaks ülalmainitud kiirmenetluse otsuse koopiatele muid tõendeid esitada ei ole, samuti ei taotle kaebuse esitaja tunnistajate ülekuulamist, juhul kui kohus ei pea seda vajalikuks. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht N.J on pöördunud kaebusega Harju Maakohtusse, kuivõrd temale on kiirmenetluse otsuses nr 10220172700639 ette heidetud, et juhtides mootorsõidukit ületas ta 03.06.2020 kella 14.58 paiku Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee, Selja ja Paljandi tn vahelisel teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra ning liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistati teda rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 120 eurot. Pärast kiirmenetluse otsuse tegemist selgus, et teelõigul, millel menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, mitte 40 km/h, nagu kiirmenetluse otsusele on märgitud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas kohtuvälises menetluses kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks, et N.J poolt juhitud mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx sõidukiirusena fikseeriti Tallinnas, Vabaõhumuuseumi teel, Selja ja Paljandi tn vahelisel teelõigul 65 km/h. Ehkki käesolevas väärteoasjas puudub ametlik päring liikluspiirangu suuruse kohta, ei sea kohtuväline menetleja kaebaja poolt esitatud väidet kahtluse alla. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu sellele, et Vabaõhumuuseumi teel Selja ja Paljandi tänavate vahelisel teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Väljumata kiirmenetluse otsuse raamidest, on tuvastatav N.J käitumises LS § 227 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseis, millise eest on ette nähtud kergem karistus kui sama paragrahvi teises lõikes sätestatud teo puhul. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas asjas VTMS §-s 150 lg 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised puuduvad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtuväline menetleja viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt toonitanud, et maakohus peab väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-st 2 tulenevalt arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alus käsitleda mitte apellatsioonimenetluse analoogina vaid väärteoasjas esmakordse kohtuliku arutamisena. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd kohus arutab kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust nagu väärteoasja esmakordset arutamist, on maakohtul õigus kõrvaldada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses tehtud eksimus, lugeda parandusega õigeks suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kergendades menetlusealuse isiku olukorda kvalifitseerida N.J tegu ümber LS § 227 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h ning vastavalt vähendada menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuses nr 10220172700639 määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 alusel. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. 3 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Esmalt peab kohus vajalikuks puudutada menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni küsimust ning seejärel karistuse liigi ja määra valikut. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja N.J juhitud sõiduki xxxx reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 03.06.2020 kella 14:58 ajal kiirusmõõturit LaserCam 4 LE0024 (salvestuse ID 015551). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 65 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning kiirmenetluse otsuses rikkumise kirjelduses märgitu kohaselt oli menetlusalusele isikule lubatud suurim sõidukiirus 40 km/h. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses asunud teisele seisukohale ning märkinud, et alas, kus temal mõõdeti lubatud sõidukiiruse ületamine, ei olnud liiklusmärki, mis oleks kehtestanud 40 km/h kiirusepiirangu ning seega kehtis tema sõnul teelõigul asulasisene kiirusepiirang 50 km/h. Enda sõnul võttis ta ühendust ka kohtuvälise menetlejaga, kes nõustus temaga selles osas. Ka kohtuväline menetleja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas öelnud, et kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks, et N.J poolt juhitud mootorsõiduk xxxx reg.nr xxxx sõidukiirusena fikseeriti Tallinnas, Vabaõhumuuseumi teel, Selja ja Paljandi tn vahelisel teelõigul 65 km/h. Ehkki väärteoasjas puudub ametlik päring liikluspiirangu suuruse kohta, ei sea kohtuväline menetleja kaebaja poolt esitatud väidet kahtluse alla, et teelõigul, millel menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, mitte 40 km/h. Kuna kogutud tõendite hulgas ei ole materjale, mis kinnitaks, et tegemist oli teelõiguga, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 40 km/h nagu on märgitud kiirmenetluse otsuses ning nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on samal seisukohal, et tegemist oli 50 km/h alaga, siis puudub kohtul alus asuda selles osas teistsugusele seisukohale. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustumine kaebuse etteheitega sisaldab endas kaebuse õigeksvõttu, mis on asjaoluks, mis takistaks kohtu poolt edasist asja menetlemist. Samas on tegemist kaebuse õigeksvõtuga vaid kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo kvalifikatsiooni ja määratud karistuse osas, mistõttu peab kohus siiski lahendama kõik muud VTMS § 133 nimetatud küsimused, s.h tuvastama kas kaebuse esitaja teos sisalduvad mõne muu süüteo tunnused. Seega tuleb käesoleval juhul teha faktilistes asjaoludes korrektuure ning asuda seisukohale, et menetlusalune isik juhtis sõidukit lubatust kiiremini (kiirusega 65 km/h) teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, mitte aga 40 km/h nagu 4 kiirmenetluse otsuses ette heideti. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks , mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 62 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 12 km/h, mitte 22 km/h nagu on kirjas kiirmenetluse otsuses. Olenemata sellest, et algselt võeti aluseks vale kiirusepiirang, on mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja S Ki, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit (TTRS-20/00012), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus usaldusväärne, kuid suurima lubatud piirkiiruse ületamise määr mitte. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kuivõrd oma kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja kaebuse esitaja etteheitega nõustunud selles, et menetlusalune isik ületas sõidukiirust teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, mitte 40 km/h, siis oli sõidukiiruse ületamise määraks mitte vähem kui 12 km/h. See omakorda tingib menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo kvalifitseerimise LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteona. Eeltoodut arvesse võttes on seega tuvastamist leidnud LS § 227 lg 1 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida LS § 227 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 1 ettenähtud teo toimepanemises leiab kohus, et süü suurus sõltub lubatud suurima sõidukiiruse puhul kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 12 km/h kiiremini kui lubatud, on tegemist üsna väikese suurima lubatud piirkiiruse ületamisega. Samuti ei ole isik, kes sellises määras piirkiirust ületab, liikluses väga ohtlik. Taoline sõidukiiruse ületamine ei pruugi esmapilgul tuntav olla ning samuti ei kujuta selline kiiruse ületamine endas mitte just eriti suurt ohtu, kuna sellisel sõidukiirusel on mootorsõidukijuht võimeline ootamatu takistuse teele ilmumisel peatuma või sellest mööda põikama. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et tegemist oli juhusliku kiiruseületamisega. Samuti nähtub menetlusealuse isiku karistusregistrist, et isikul puuduvad kehtivad karistused, mis välistab selle, et isik teadlikult ning järjepidevalt rikub liikluseeskirju ning on ohuks nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. See ja eelnimetatud asjaolud annavad alust arvata, et tegemist oli juhusliku episoodiga menetlusaluse isiku elus. 5 Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse kohaselt ei ole isik liiklusalaseid rikkumisi varasemalt toime pannud ja sellele saab kinnitust ka karistusregistri andmetest, mille kohaselt kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kuna vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning ümber kvalifitseerida vähemohtlikuks väärteoks, tingib see õigustatult ka menetlusalusele isikule määratud karistuse kergendamise, millise ettepaneku on teinud ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning ka kaebuses osutatud argumentidele tuginemine toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise. Seega on olemas õiguslik alus kohtuvälise menetleja otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks ning esitatud kaebus tuleb rahuldada. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/s 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.