) § 4 tollialaste õigusaktide rakendamisel on Maksu- ja Tolliameti ülesanne kaitsta ühiskonda ja majandust maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust.
sätestab, et riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.
lg-te 1 ja 3 kohaselt tolliametnik võib läbi vaadata Eesti ja liiduvälise riigi vahelist piiri ületava reisija pagasi ning kontrollitav isik peab tolliametnikule oma pagasi ette näitama ja lahti pakkima.
lg-te 1 ja 2 kohaselt enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik reisijat ja tema riideid väliselt kombata ning tema riided läbi valgustada, et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva, kuid tollile esitamata, samuti keeldude või piirangutega seotud kauba olemasolu ja tolliametnik võib reisija läbi vaadata korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud alusel ja korras. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani N.R toime riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, st KarS § 279 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et N.R pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik N.R lahkudes omavoliliselt terminalist ilma tolliametniku loata olles eelnevalt jõuga avanud tolli poolt blokeeritud välisukse, teadis, et takistas riikliku järelevalve teostamist ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Seega, N.R on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel ei kuulu N.R-i kaebus rahuldamisele. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistusseadustiku § 279 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Menetlusalusele isikule KarS § 279 lg 1 alusel määratud rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses on veidi üle keskmise määra, aga kohus on seisukohal, et N.R, olles põgenenud tolliametniku eest, on rikkunud seadust nii jõhkralt ja väljakutsuvalt, et üle keskmise määra karistuse kohaldamine on antud juhul igati põhjendatud ning N.R-ile määratud karistus vähendamisele ei kuulu, seda enam, et menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 6 4-17-5750 Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku, tolliseaduse ja karistusseadustiku sätteid. N.R-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Samal ajal, arvestades määratud trahvi suurust, on võimalik ja otstarbekohane anda menetlusalusele isikule võimaluse tasuda trahvi ositi. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.