← Eesti

1-16-1549/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-1549 Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Roman Hartšenko, Jevgeni Mettuse, Sergei Martõnovi, Edvin Kulinitši, O.A ja Angelina Guštšina süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja s üüdistatav Roman Hartšenko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdis tatava Roman Hartšenko (ik 39003110289) kaebus Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati teiste hulgas Roman Hartšenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti R. Hartšenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.02.
  9. a. Menetluskuludena mõisteti R. Hartšenkolt välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 480 eurot, seega menetluskulud kokku summas 1125 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  10. R. Hartšenko tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi süüdi selles, et tema 01.08.2014 kella 19.30 paiku, viibides Tallinnas, aadressil X XX asuvas restoranis XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laual lebavast kannatanule JŠ´le kuuluvast seljakotist mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 IMEI koodiga 353687064160523 , väärtusega 600 eurot. Samuti tema, 21.10.2015 kella 19.00 ajal, viibides aadressil Tartu, X XX asuvas kaupluses X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlas tatult grupis koos Sergei Martõnov`iga , võtsid kaupluse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks kampsunit, koguväärtusega 299.80 eurot. Võetud kampsunid panid nad kaasasolnud kinkekotti ning väljusid kauplusest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, tekitades oma sellise tegevusega varalist kahju X XX OÜ-le kokku summas 299.80 eurot. Samuti tema, 24.10.2015 ajavahemikul kella 03.45 kuni kell 04.10, viibides Tallinnas, aadressil XXX asuvas toitlustuskohas X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Martõnov`iga võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AN käekotist viimasele kuuluva valget värvi mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 IMEI koodiga 8806086140331 koos kummist kaantega, koguväärtusega 330 eurot. Samuti tema, 16.12.2015 kella 21.26 paiku, viibides aadressil X XX, Tallinn asuvas kaupluses X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Martõnoviga, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist AS -le X XX kuuluvat kaupa koguväärtuses 364,58 eurot ja nimelt: kolm pudelit viskit Laphroaig koguväärtusega 167,70 eurot, ühe pudeli viskit J.Walkers väärtusega 39,49 eurot, kaks pudelit konjakit Martell VSOP Medaillon, koguväärtusega 111,80 eurot, ühe pudeli konjakit Remy Martyn karbis, väärtusega 45,59 eurot. Võetud kauba panid nad neil kaasas olnud kinkekottidesse ja seejärel möödusid nad kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Sergei Martõnov peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X XX, Tallinn asuvas ööklubikohvikus X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A ja Edvin Kulinitšiga, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil PK`ile kuuluva mobiiltelefoni One Plus One väärtusega 300 eurot, tekitades oma sellise käitumisega kannatanule varalist kahju summas 300 eurot. Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X XX, Tallinn asuvas ööklubikohvikus X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A ja Edvin Kulinitšiga, üritasid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta NM´ ale kuuluvat mobiiltelefoni IPhone 6S, väärtusega 840 eurot, kuid kuritegu jäi neil lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna Edvin Kulinitš, kellele varastatud telefon edasi anti, peeti kinni kohapeal turvatöötaja poolt. Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X XX, Tallinn asuvas ööklubikohvikus X XX üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta MA- le kuuluvat mobiiltelefoni Sony Xperia Z, väärtusega 100 eurot, kuid kuritegu jäi tal lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, ku na kannatanu taskust telefoni võttes pillas Roman Hartšenko selle maha ning kannatanu märkas seda ja takistas varguse toimepanemist. Samuti tema, 02.02.2016 kella 19.50 ajal, viibides aadressil X XX, Tallinn asuvas kaupluses X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A -ga , võtsid kaupluse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Apple iPhone 6 Plus, IMEI koodiga 353283072761336, väärtusega 859.99 eurot, tekitades oma sellise tegevusega varalist kahju AS-le X XX. Samuti tema, 18.02.2016 ajavahemikul kell 18.44 kuni kella 18.46, viibides aadressil Pärnu, X XX X XX keskuses asuvas kaupluses X XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A-ga võtsid kaupluse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2

(4)mobiiltelefoni IPhone 6S, IMEI koodiga 353308071077360 , väärtusega 737 eurot, tekitades varalist kahju AS-ile XXX. Seega Roman Hartšenko, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav R. Hartšenko, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, sest ta pole neid võimeline maksma. Nimelt pole tal ei eriala ega ka lähedasi, kes saaks aidata menetluskulude tasumisel ja eluaseme leidmisel. Pärast vabanemist peab lahendama elukoha probleemi ja õppima eriala, et raha teenida. Samuti on tal elukaaslane, kes on rase ja vabanemisel peab tagama talle ja lapsele ülalpidamise. Teeb kõik selleks, et leida tööd õppimisest vabal ajal, et teenida raha, kuid sellest ei piisa, et ära elada, rääkimata se llises summas menetlusku lude tasumisest. Peab edaspidi hakkama tasuma kommunaalkulusid ja perekonda ülal pidama. Seetõttu palub jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja ülejäänu osas edasi lükata nende täitmine kuni vabanemiseni ning seejärel ajatada need üheks aastaks, et saaks osade kaupa tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud, kuivõrd KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Nii nähtub KrMS § 318 lg -st 4, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Kuivõrd apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust menetluskulude väljamõistmise osas, siis ei ole käesoleval juhul võimalik jaatada kaebuse esitamise lubatavust kokkuleppemenetluses tehtud otsusele ja seetõttu tuleb apellatsioon jätta apellatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Nimelt kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg- s 1 sätestatud tingimustes, s.h süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude osas. Nimelt, alates
  5. märtsist 2015 . a jõustunud KrMS-i redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg- t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohus on
  6. aprilli
  7. a otsuses nr 3-1-1-25- 09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega 3
(4)või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
  1. juunil
  2. a prokurör N. Lebed , süüdistatava R. Hartšenko ja kaitsja L. Viil vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et R. Hartšenko peab hüvitama sundraha summas 645 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot (kd I II, tl 566-569). Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud – kohtueelses menetluses kogusummas 765 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on sõlmitud kokkulepet ja selles esinevaid tingimusi oma allkirjaga kinnitanud. Seega on R. Hartšenko ise nõustunud kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega täies ulatuses ning ei ole taganenud kokkuleppest menetluskulusid puudutavas küsimuses, kuigi isikul oli võimalus prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ka taganeda.
  3. juunil
  4. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et R. Hartšenko on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Ka kaitsja L. Viil jäi kokkuleppe juurde, märkides, et on jõutud kõiki rahuldava kokkuleppeni ning takistused puuduvad. Apelleeritud kohtuotsusega ongi R. Hartšenko kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Apellatsioonis on R. Hartšenko taotlenud men etluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, ülejäänu osas nende tasumise edasilükkamist vangistusest vabanemiseni ning seejärel nende ajatamist üheks aastaks. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt men etluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega täies ulatuses ning ei ole tõstatanud küsimust enda maksejõuetusest. Samuti on juba kokku lepitud menetluskulude tasumises maksimaalse tähtaja – 12 kuu jooksul – alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-
  5. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p- st 4 ja lg- st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava R. Hartšenko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Urmas Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.