1-10-15308/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15308 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu T.A kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.A kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 120,00 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt T.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 120,00 eurot riigituludesse. T.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.A 110-15308 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. T.A tunnistati Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 ja § 274 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka T.A eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse alguseks loeti 01.05.
6. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.08.
7. T.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 01.09.
9. Tartu Maakohtu 23.09.2013 määrusega jäeti T.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Maakohus hindas positiivseks T.A puhul vabanedes lähedaste toetuse olemasolu, vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise, majandusabitöödel osalemise ning toetavate vestluste läbiviimise T.A-ga teadvustamaks alkoholi ja kuritegeliku käitumise seost ning vajadust loobuda kuritegelikest hoiakutest. Kohus märkis, et T.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolevalt kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo eest ja ka tema poolt varem toime pandud kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Varasemalt on teda mitmel korral karistatud reaalse vangistusega, talle on vangistust mõistetud tingimisi ning samuti on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Eeltoodust hoolimata on ta õigusvastast tegevust jätkanud ja ei ole suutnud järgida ka temale katseajaks kehtestatud reegleid ega täita kohustusi. Arvestades, et ka käesoleva vangistuse ajal ei ole T.A suutnud reeglitele alluda, pannes toime korduvaid distsipliinirikkumisi, siis ei tekkinud kohtul veendumust, et piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka praeguseks ärakantud vangistus ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekana ja järgima ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Kohus märkis, et T.A peamiseks kuritegeliku käitumise mõjutajaks võib pidada alkoholi tarvitamist ja diagnoositud isiksusehäiret, mis raskendab ühiskonnas aktsepteeritud käitumisviiside mõistmist ja nende järgimist. T.A iseloomustusest nähtuvalt on tema üldine suhtumine ühiskonnanormidesse hoolimatu, ta kiitleb oma tegude ja saavutustega, kaldub end õigustama ja teisi süüdistama ega suuda leida oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusi. Kuigi kuritegude toimepanemisel on ta olnud alkoholijoobes, siis ise ta vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholis otsesest probleemi ei näe. Ta jätkas hoolimata keelust alkoholi tarvitamist ka varasema ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Kuigi selle vangistuse ajal on T.A läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning enda sõnul kavatseb vabanemisel elada kainelt, on kohtul siiski alust kahelda, kas isik, kes on varasemalt alkoholi liigtarvitanud, on tõsiselt motiveeritud sellest täielikult loobuma. T.A motivatsiooni eluviise muuta ja kuriteoriske maandada seab kahtluse alla ka asjaolu, et hoolimata probleemidest agressiivsusega, ei soovinud ta osaleda agressiivse käitumise muutmisele suunatud sotsiaalabiprogrammis ega osanud loobumist kohtuistungil motiveerida. Ka hariduse saamiseks õppe jätkamisel sai talle takistuseks tema impulsiivne ja mõtlematu käitumine, mis pani aluse kooliõppe katkestamisele. Kohtunik leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on küll vabaduses olemas toetavad lähedased, kuid andmed kindla elukoha kohta puuduvad. Samuti ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta, mida tuleb pidada kuriteoriskiks, eriti arvestades seda, et varasemalt on ta pannud toime ka varavastaseid kuritegusid. T.A ootused koheselt sobiva töökoha leidmiseks on liialt ebarealistlikud ning ühiskonna ja tema enda reaalseid võimalusi mittearvestavad. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et T.A ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et mõistetud karistus oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks oma eesmärgi täitnud, ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. 2 Samuti leidis kohtunik, et T.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal rikuks ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet, arvestades nii kuriteo asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka süüdimõistetu jätkuvat negatiivset korduvat käitumist vangistuses. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning võimalusel läbida siiski ka kuriteoriske maandav sotsiaalabiprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“. Samuti tuleks tal enesele mõtestada ühiskonnas kehtestatud reeglite ja nende järgmise vajalikkust, et edaspidiselt ühiskonnanormidest hälbivat käitumist vältida ja elada seadusekuulekalt.
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T.A vangistusest tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus leiab, et T.A määruskaebuse esitamise tähtaeg on ületatud, palub kaitsja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 T.A on kohtuistungil kinnitanud, et ta on karistust kandes lõpuks aru saanud, et tema eluvaated on olnud valed. Teda on küll vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, kuid kohtus on jäänud tähelepanuta, et 17.06.2013 karistus on praeguseks tühistatud. Ka on oluline, et viimased distsiplinaarkaristused on jäetud tingimuslikult kohaldamata või on tegemist kergema karistusliigi, s.o noomitusega. Praeguseks on tühistatud ka 16.08.2013 määratud distsiplinaarkaristus. Seega on T.A käesoleval aastal karistatud distsiplinaarkorras vaid ühel korral. T.A on läbinud programmi “Eluviisitreening” ning olnud igati valmis osalema läbiviidavates toetavates vestlustes. T.A ei ole saanud asuda õppima, kuna tal tekkis teise kinnipeetavaga konflikt ja ta pidas vajalikuks kooliskäimisest loobuda. T.A oli huvi osaleda sotsiaalprogrammis “Agressiivsuse asendamise treening,” kuid tal tuli sellest loobuda, kuna samal perioodil pidi ta alustama kroonilise haiguse ravi. T.A on olemas vabanedes raha, et üürida korter. Oluline on, et Tartu Vangla on lisanud tema iseloomustusele 20.09.2013 õiendi, millest nähtub, et iseloomustuses sisalduv väide, et T.A õhutab vaenu vanglaametnike ja teise nahavärviga kinnipeetavate vastu, on tühistatud. Tartu Maakohus on välja toonud, et T.A suured lootused koheselt sobiva töökoha leidmiseks on liiga ebarealistlikud ja ühiskonna ning tema enda reaalseid võimalusi mittearvestavad. Kaitsja on veendunud, et T.A on tööturul küllaltki konkurentsivõimeline, kuna ta on töötanud vabaduses tislerina, ka on viimasel ajal tööleasumise võimalused suuresti paranenud. Samuti on T.A valmis võtma lisakohustuse asuda kohtu määratud tähtajaks tööle või võtta ennast töötuna arvele. T.A on vabaduses toetavad perekonnaliikmed – Soomes elav ema ning Eestis elavad õed. T.A on kohtuistungil kinnitanud, et ta on andnud õe kätte 2000 eurot, mida tal on võimalik kasutada. Tal ei ole plaanis suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja ta on valmis võtma ka sellekohase lisakohustuse. T.A tunnistab ka oma alkoholiprobleemi ning on valmis võtma vabanedes lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 3.2 Kaitsja märgib, et Tartu Maakohtu määrus on koostatud 23.09.2013, T.A taotles riigi õigusabi 01.10.2013 ja tema võttis riigi õigusabi ülesande vastu 28.10.
11. Juhul, kui kohus on seisukohal, et määruskaebus on esitatud tähtaega ületades, taotleb määruskaebuse esitaja tähtaja ennistamist, kuna T.A-le riigi õigusabi määramine ja riigi õigusabi osutaja nimetamine viibis T.A-st mitteolenevatel põhjustel.
12. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2013 määrusega määrati süüdimõistetu T.A kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.11.
14. 08.11.2013 esitas T.A ringkonnakohtule oma seisukohad, selgitades järgmist. T.A rõhutab, et temale 17.06.2013 ja 16.08.2013 mõistetud distsiplinaarkaristused on tunnistatud kehtetuks. Vangla poolt esitatud iseloomustus oli koostatud ja mainitud 3 distsiplinaarkaristused olid talle määratud tema kontaktisiku poolt, kes käitus meelevaldselt ja kättemaksu ajendil, kuna ta avalikustas kontaktisiku valetamised ja ebapädevuse vanglaametnikuna. T.A selgitab lisaks, et ta loobus Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimisest julgeoleku kaalutlustel. Sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“ keeldus ta aga tervislikel põhjustel, kuna talle oli oktoobrist määratud ravi, mis on väga raske kuluga. Oktoobris lükkus ravi jälle edasi, kuna justiitsministeerium ei eralda ressursside puudumisel raha. Vabanedes saaks ta arsti sõnade järgi koheselt hädavajalikku ravi. Vabanedes läheks T.A oma lubaduste kohaselt elama üürikorterisse ja ennetähtaegselt vabanemisel otsiksid talle korteri tema lähedased. Ta usub, et töökoha leiaks ta nädalaga. Samuti on T.A nõus kõikide kohtu poolt vajalikuks peetavate lisakohustustega. Ta ei kuritarvita temale antud võimalust ning elab edaspidi seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 390 lg 1 ja § 319 lg 41 alusel peatub kaebetähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale. Käesoleval juhul peatus kaebetähtaeg Tartu Maakohtu 23.09.2013 kohtumäärusele seega 01.10.2013 ja hakkas uuesti kulgema 28.10.
16. Kaitsja poolt 28.10.2013 elektrooniliselt kohtusse saadetud kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt.
17. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse, määruskaebuse ja T.A seisukohtadega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning kaitsja määruskaebus ega T.A seisukohad ei sisalda väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetav T.A tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.
18. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et T.A puhul ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema varasemat elukäiku, tema poolt toime pandud raske kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut arvestades põhjendatud. T.A on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, korduvalt on ta kandnud reaalset vangistust, tema suhtes on kohaldatud vangistust ka tingimisi ning samuti on teda varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Käesolevalt kannab ta karistust tapmiskatse ja avalikku korda kaitsvate isikute (turvatöötajate) suhtes vägivalla toimepanemise eest. Eeltoodust võib järeldada, et T.A ei ole varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabastades ta käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt, ei paneks ta toime uusi kuritegusid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vabastades ennetähtaegselt korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kes on ka varem toime pannud vägivalla tarvitamisega seotud kuritegusid, kelle süüteod on muutunud raskemaks ja kes on toime pannud nii raske isikuvastase kuriteo, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning see ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
19. Ringkonnakohus kordab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Isiku vastavust nendele tingimustele näitab muuhulgas tema käitumine 4 vanglas karistuse kandmise ajal. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et T.A on toime pannud korduvaid distsipliinirikkumisi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T.A-le distsiplinaarkaristused mõistetud järgnevalt: 10.01.2012, 16.03.2012, 18.04.2012, 05.06.2012, 04.09.2012, 12.12.2012, 17.06.2013, 19.06.2013, 16.08.
20. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ja T.A kirjalikest seisukohtadest ning täiendavatest materjalidest selguvalt on tänaseks kehtetuks tunnistatud 17.06.2013 ja 16.08.2013 määratud karistused. Kaitsja on kaebuses oluliseks pidanud T.A karistamist distsipliinirikkumise eest ühel korral just kergemaliigilise karistusega, s.o noomitusega ning samuti rõhutanud asjaolu, et viimased distsiplinaarkaristused on jäetud tingimisi kohaldamata. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja selline väide ei muuda fakti, et T.A on rikkumised toime pannud ning tema senine käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Kinnipeetav ei ole isegi vangla range järelevalve tingimustes suutnud reeglitest kinni pidada ja seega oleks tema ennetähtaegne vabastamine ja vangistuse asemel kriminaalhoolduse teostamine ilmselgelt tulemusetu.
21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult arvestanud asjaolu, et vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis varasemalt viis ka kuritegude toimepanemiseni. T.A on küll oma sõnade kohaselt motiveeritud elama kainelt, kuid kuna senise elu käigus pole see tal õnnestunud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev vangistus selles osas midagi muutis. Kuivõrd kõik T.A kuriteod olid toime pandud alkoholijoobe seisundis, siis tuleb tema poolt joovastavate jookide pruukimist lugeda täiendavaks ohuteguriks uute kuritegude sooritamisel.
22. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et T.A poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt kõrge ning isikule mõistetud karistus ei ole käesolevaks ajaks veel oma eesmärki täitnud. Kaitsja määruskaebuses ja kinnipeetava enda seisukohtades välja toodud argumendid T.A vabanemisel ees ootavates lähedastest, töö- ja elukoha otsimise soovist ning leidmise tõenäosusest, vangistuses sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimisest ei anna alust isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Kohtu sellist arvamust ei muuda ka T.A viited temale hädapärase ravi kohta ning tema ja kaitsja põhjendused sellest, miks ei olnud kinnipeetaval võimalik asuda õppima ning osaleda agressiivsuse vähendamise koolitusel. Ringkonnakohus märgib, et vajalik ravi võimaldatakse kinnipeetavale vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt ka vangistuse tingimustes. T.A mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma on vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ning vangla poolt pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine.
23. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
24. T.A kaitsja advokaat A. Vissak on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt T.A-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2,50 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 120,00 eurot, sh käibemaks 20,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat A. Vissakule Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 120,00 eurot, sh käibemaks 20,00 eurot, T.A-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu T.A-lt välja. Paavo Randma Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas