Obsah (5)

§ 274§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-15-8881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8881 (15249000322) Kohtunik

§ 274

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Z.E Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; invaliidsuspensionär 80 %; Kriminaalkorras karistamata; V äärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Advokaat Katrin Jennsen RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.E

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Z.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.09.

1. a kell 03.20 kuni 22.09.
2. a kell 09.59, s.o 1 päev. Z.E ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Z.E-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.E ei pane 1 -(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Z.E käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis (viha juhtimist käsitlev). Käitumi skontrolli teostamiseks määrata Z.E elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 17.11.2015. a. Kr

MS § 180 lg 1 ,3 alusel Z.E-lt välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena sundraha katteks 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Z.E on õigus menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Z.E on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Sel gitusse tuleb märkida „1-15-8881, menetluskulud, Z.E“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-R plaat videosalvestisega 22.09.
3. a sündmuse kohta Õuna külas, Jõgeva vallas, Jõgeva maakonnas. 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuv CD-plaat 22.09.
4. a häirekeskuse kõnesalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuots use peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Z.E-le on esitatud süüdistus

§ 274lg 1 järgi selles, et tema 22.09.2015.

a kella 02.41 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Õuna külas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 47. kilomeetril ründas teenistuskohustusi täitvat Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna välijuhti s.o politseiametnikkuxxxxxxxxxxxxxxxx mis seisnes selles, et politseikohustusi täitev politseivormiriietuses olev xxxxxxxxxxxxx filmis mobiiltelefoniga õigusrikkumist toime panevat Z.E ning seejärel püüdis Z.E haarata oma kasutusse politseiametniku mobiiltelefoni, millise tegevuse käigus kriimustas ning pigistas politseiametniku xxxxxxxxxxxxxx kätt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja nahamarrastusi vasakule küünarvarre sisepinnale.

§ 274

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.09.15.

a, s.o 1 päev lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 kuu 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.E 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 8 kohustada Z.E käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on sõlmitud kokkulepe ja selle sisu arusaadav, kokkulepe vastab tema t ahtele ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Z.E süüdi

§ 274lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3 III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 109,20 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 109,20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 218,40 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist 201
2. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 803,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Z.E ja tema kaitsja esitasid taotluse menetluskulude vähendamiseks ja välja mõista menetluskulude katteks 240 eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et Z.E on invaliidsuspensionär 80% ja ta ei tööta. Z. E ainsaks sissetulekuks on saadav pension 240 eurot, millest tehakse kinnipidamisi võlgnevuste katteks. Z.E kättejääv sissetulek on 216 eurot kuus. Z.E on 3 alaealist last, kes on tema ülalpidamisel. Z.E elukaaslane teeb juhutöid, kuid on samuti invaliidsuspensionit saav isik. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, Z. E sissetulekuid ja kohustusi (laste ülalpidamiskohustus, elamiskulud, kulud ravimitele ja muudele kohustustele), on seisukohal, et Z.E-le on ilmselgelt ülejõukäiv kõikide menetluskulude tasumine. Z.E sõnul on ta suuteline vabatahtlikult tasuma igakuiselt 20 -25 eurot. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulude katteks välja 240 eurot, mis tuleb määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul. V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-R plaat videosalvestisega 22.09.
3. a toimunud sündmuse kohta (tl 20) ja CD-plaat 22.09.
4. a häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 15). KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõendiks olev CD-R plaat videosalvestisega 22.09.
5. a toimunud sündmuse kohta ja CD -plaat 22.09.
6. a häirekeskuse kõnesalvestisega. Raina Pärn Kohtunik 4