Obsah (8)

§ 180§ 189§ 317§ 248§ 175§ 179§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5560 (16284000193) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada T.S süüdi karistusseadustiku (KarS) 423 karistusena vangistus 6 (kuus) kuud. 1 järgi ja mõista talle KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käes oleva kohtuotsusega T.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. veebruari 2016 otsusega T.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista T.S-ile liitkaristus vangistusena 11 (üksteist) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-18.05.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda T.S kandmata karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada T.S-ile mõistetud vangistus 10 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kaks kümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. juuli
4. KarS § 69 lg 4 alusel on T.S kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx x-xx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T.S järelevalve alla. kriminaalhooldusametniku Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
5. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista T.S-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks . Määrata kriminaalmenetluse kulud 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. a augustikuust igakuise menetluskulu osa 57 (viiskümmend seitse) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.S toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis 2 seisnes selles, et tema olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.02.2016.a. otsusega karistatud KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 17.05.2016 kella 14.55 ajal Viljandi maakonnas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel Õisu ristmikul mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 423¹ järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.02.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa 5 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.S 17.05.2016. a kuni 18.05.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus mis

§ 179lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.

o 645 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189lg 2).

3

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 693 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. T.S on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.05.2016, seega on T.S viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4