1-15-7352/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7352 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Alla Lašmanova Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu N.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu N.S isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:
3. Jätta N.S temale Tartu Maakohtu 23.10.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7352 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 1 Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas N.S-i 23.10.
5. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud 27 päeva vangistust. Kohus võttis KrMS § 130 lg 41 alusel N.S kohtusaalist vahi alla. Kohtuotsus jõustus 10.11.
6. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.10.
7. a ja lõppeb 19.06.
8. a. N.S avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 23.02.
9. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta N.S-i tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on N.S vabanemisel olemas kindel elukoht ema juures. Töökoht puudub, kuid varasemalt saaanud ta invaliidsuspensioni (XXXX). N.S-i ema on nõus teda toetama sotsiaalselt ja võimaluste piires ka majanduslikult. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo ei nõustu N.S-i ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu N.S selgitas, et vabanemisel asub ta elama ema juurde. Ta soovib leida tööd ja võtta tugiisiku. Ta on XXXX. Tervis halvenes amfetamiini ja sudafedi tarvitamise tõttu. Kohtu seisukoht N.S kannab karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. N.S on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.S-i on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Varem on teda on karistatud süstemaatiliste varguste, omastamise ning
10. a ka suures koguses narkootilise aine amfetamiini ja MDMA tablettide omandamise ja edasiandmise eest. Praegu kannab ta karistust varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt. Tegemist on kolmanda reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse on Tartu Vangla hinnanud kõrgeks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%. N.S on vabanemisel olemas kindel elukoht, töökoht puudub. Tal on XXXX Varasemalt sai ta töövõimetuspensionit. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama, kuid tema 2 hinnangul on majanduslik olukord alla keskmise. Kindla sissetuleku olemasolu on N.S-ile oluline, kuna vargused pani ta toime varalise kasu saamise eesmärgil. Positiivne on asjaolu, et N.S-i ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. N.S on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 02.04.
11. a otsuse alusel, kuid kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo, pöörati karistus täitmisele. 15.06.
12. a määrusega vabastati ta Tartu Maakohtu 06.12.
13. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Samuti viibis N.S kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 10.02.
14. a otsuse alusel. See karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 20.03.
15. a otsusega, kuna ta pani katseajal taas toime uue kuriteo. Seega ei ole N.S suutnud õiguskuulekalt elada, kuigi kohus andis talle selleks korduvalt võimalusi. Kuigi N.S on olemas kindel elukoht, toetav ema ning ta on vangistuses käitunud korralikult, ei ole põhjendatud tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kogu vangistuse ärakandmine on reegliks ning ennetähtaegne vabastamine erandiks. Kohus on seisukohal, et ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse N.S-i vabastamiseks. Teda on varasemalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega ning ta on viibinud kriminaalhooldusel, kuid kõik see ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Viimased varguse katsed on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul, mis näitab kuritegelikku aktiivsust. Kuigi N.S on tunnistanud tervisekahjustuse tekkimist narkootiliste ainete pikaajalise tarvitamise tõttu, ei ole ta vangla hinnangul nende tarvitamises probleemi näinud. Selline suhtumine tõstab uute kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et N.S tuleb jätta Tartu Maakohtu 23.10.
16. a otsusega nr 1-15-7352 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ingeri Tamm kohtunik 3