Obsah (14)

§ 175§ 180§ 63§ 105§ 123§ 109§ 268§ 306§ 38§ 310§ 75§ 179§ 30§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3721 (14240102909) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu kohtumenetluses v.adv. Kristjan Nõgese poolt osutatud õigusabi eest summas 1 128 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 1 272 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700076883. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 180lg 3 alusel jätta sundraha B.F-ilt välja mõistmata.

Jätta kannatanu H T esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 1 128 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Kristjan Nõgese poolt süüdistatava B.F kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. oktoobrist 2015 (seega hiljemalt
2. novembriks 2015). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
3. novembril
4. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt
5. detsember
6. 2 Süüdistus Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse B.F selles, et tema korraldas
7. aasta oktoobris-novembris xxxx H T kuuluval xxxx kinnistul (kadastritunnus 27301:002:0228) lageraie, mille tulemusena raiuti metsa kokku 130,7 tm (87,1% kuuske, 11,5% mändi ning 1,4% lehtpuid. Raiutud puidust ca 24,5% oli tuuleheide) koguväärtusega 5179 eurot. Nimetatud puidu müüs B.F omavoliliselt, kannatanu tahte vastaselt maha ning saadud raha eest soetas endale sõiduauto. Seega B.F, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse B.F selles, et tema tungis 26.02.2015 kella 23.30 paiku xxxx korteris kallale oma endisele elukaaslasele R P, lõi kannatanule käega näkku ja rindkeresse, surus käega vastu kõri ja väänas käsi, tekitades oma tegevusega kannatanule valu. Seega B.F, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades valu lähi - või sõltuvussuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi (varguse episood) Tõendid
8. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil raha omastamist ning kahetses. Lisaks nähtub süüdistatava B.F ütlustest (I kd, tl 31-35), et aastal 2007 alustas ta Xxxx kinnistul ehitustegevust, sh teostas võsa lõikuse, mäetüki ettevalmistamise jne. Kinnistule maja ehitamiseks andis loa kinnistu omanik ja elukaaslase isa H T, tegemist oli suuliselt väljendatud loaga kinnistul vajalike ehitustööde teostamiseks maja ehitamisel. Kõik projektid on kinnistu omaniku nimel.
9. aasta sügisel tekkis kinnistul tuulemurd ning ühiselt elukaaslasega otsustati tuulemurd ära koristada ning kokkuleppe kohaselt pidi metsamaterjal minema küttepuudeks. Sai informatsiooni firma kohta, kes puude raiet teostab ning võttis ühendust M P, kes puud maha võttis. Süüdistatav kinnitas, et elukaaslane ei olnud nõus teiste puude maha võtmisega, kuid kuna firma, kes raiet teostas, soovitas ka teised puud maha võtta, mis võivad olla ohtlikud, otsustas süüdistatav omavoliliselt ka need maha raiuda lasta. Sai metsamaterjali müümise eest M P 2400 eurot. Omanikuga oli kokkulepe, et puit jääb küttepuudeks, kuid kuna samal ajal läks tema auto katki ning küttepuude järele reaalset vajadust ei olnud, siis müüs metsamaterjali ja saadud raha eest ostis endale auto.
10. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi andmetest nähtub, et katastriüksused xxxx ja xxxx, aadressiga xxxx, on kannatanu H Tu ainuomandis (II kd, tl 8).
11. Kannatanu H Tu ütlustest (I kd, tl 26 -29) nähtub, et H T andis tütrele loa kinnistule maja ehitamiseks ja sellega seonduvate toimingute tegemiseks.
12. aasta sügisel oli tuulemurd. Kannatanu tütar R T ja ka süüdistatav B.F helistasid talle seoses tuulemurru olemasolu ja selle likvideerimisega. Mõlemaga lepiti suuliselt kokku selles, et murdunud puud tuleb maha võtta ja kõlbulikust puidust tuleb teha ehitusmaterjal, ülejäänud puit aga läheb küttematerjaliks. Kõlbulikku ehitusmaterjali tuli kasutada kas Xxxx kinnistul olevale majale voodri panemiseks või tema xxxx asuva maja voodri vahetamiseks. Puude mahamüümisest juttu ei olnud ning tuulemurrust puutumata puude maha võtmiseks H T luba ei andnud. Kannatanule teadaolevalt müüs B.F metsamaterjali maha ja saadud rahaga ostis endale auto.
13. Tunnistaja M P ütlustest (I kd, tl 29-31) nähtub, et temaga võttis 2013-2014 aastavahetuse paiku ühendust B.F, kes tahtis, et tuulemurd ja kõik ohtlikud puud (maja peale langenud puud) ära koristatakse. M P hinnangul tuli peale tormi Xxxx kinnistul olevatest 3 puudest eemaldada peaaegu kõik, hinnanguliselt 70% oli murdu ja heidet. Kohe algselt lepiti kokku, et võetakse maha kõik puud ning et M P ostab kogu maha võetud puidu ära. Küttepuude vastusaamisest juttu ei olnud. Ettepaneku langetada ka need puud, mis ei olnud tuulemurd, kuid mis tunnistaja hinnangul olid samuti koheselt murdumas ja seetõttu ohtlikud, tegi samuti M P, millega süüdistatav ka nõustus. Metsa vedas M P kokku välja hinnanguliselt 100-120 tihumeetrit. Maksmine toimus siis, kui puitmaterjal oli välja veetud ning kogused teada. Umbkaudses tasus lepiti kokku juba enne tööde teostamist. M P maksis enda sõnul puude eest 1000 eurot sularahas ning ülekande veel paarsada eurot.
14. Tunnistaja R T kohtus oma laste isa vastu ütlusi anda ei soovinud, kohus avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlu sed. Tunnistaja R Tu kohtueelsel menetluses antud ütlustest (II kd, tl 45-47) nähtub, et Xxxx kinnistule lubas tunnistaja isa ehitada talle ja tema perele (sh süüdistatav B.F ja nende ühised lapsed) maja, ehitustöödega alustati
15. aastal ning sisse kolisid nad
16. aastal. Samuti nähtub ütlustest, et kinnistu koosneb majast, kõrvalhoonest ja ca 1,2 hektari suurusest maatükist, kus oli kasvav mets.
17. aasta sügisel hakkas tuul Xxxx kinnistul puid murdma, kuna naaber tegi oma kinnistul lageraiet. Murdunud puid oli tunnistaja hinnangul umbes 1/3 metsast ja üheskoos B.F-iga otsustati, et tuulemurd tuleb ära koristada ning saadud puitmaterjal läheb kas küttepuudeks või jääb isale, kes otsustab ise, mis sellega teeb. Kinnistu omanik H T oli sellega nõus. Esialgu oli kokkulepitud tuulemurd maha võetud. Siis teatas B.F , et firma, kes tuulemurru ära koristas, hindas ka teiste puude olukorda ohtlikuks ja soovitas needki maha võtta. Tunnistaja sellega nõus ei olnud ja teavitas sellest ka oma vanemaid ehk kinnistu omanikku. B.F sõnul viis firma puidu ära ja pidi asemele tooma kuivi küttepuid.
18. aasta aprillikuus näitas B.F tunnistajale 2400 eurot, mille oli enda sõnul saanud puude müümise eest. Mingeid puid tunnistaja siiani näinud ei ole, küll aga nägi autot, mille B.F eeldatavasti puude eest saadud rahaga ostis. Elukaaslasega ja tema isaga (kinnistu omanikuga) sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi B.F maha võtma vaid tuulemurru ning puit pidi jääma küttepuudeks.
19. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et prokuröri tõendina esitatud Metsabüroo ekspertiisiakti nr TH-14/47 (II kd, tl 9-32) ei saa pidada kohtukõlblikuks tõendiks tsiviilhagi tõendamisel.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Kuivõrd tegemist ei ole menetleja poolt korraldatud ekspertiisi läbiviimisega ja selle tulemusel ekspertiisimääruse alusel koostatud ekspertiisiaktiga, ei saa Metsabüroo koostatud dokumenti, mis on pealkirjastatud kui Ekspertiisiakt, lugeda ekspertiisiaktiks kriminaalmenetluse seadustik u tähenduses. Kohtu hinnangul ei vasta ekspertiisiaktiks nimetatud kirjutis ka

§ 123tingimustele ja pole seega lubatud tõendiks ka muu dokumendina.

Tegemist on pigem asjatundja selgitusega, kuid kuna see pole vormistatud asjatundja institutsiooni käsitleva

§ 109-1 sätestatud korras, siis pole võimalik seda tõendina arvestada. Kohtu põhjendused 7. Kohus leiab, et Kar

S § 199 lg 1 objektiivne süüteokoosseis ei ole täidetud. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseisutegu seisneb võõra valduse lõpetamises, uue valduse kehtestamises ja valduse ülekandumises, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. 4 Kannatanu H Tu ütlustest (I kd, tl 26 -28) nähtub, et H T, kui Xxxx kinnistu omanik, on andnud Xxxx kinnistu alates

1. aastast oma tütre ja tema elukaaslase B.F valdusesse, et tütar saaks koos oma perega kinnistule ehitada maja ning sinna elama asuda. Seega on Xxxx kinnistu omanik ise kinnitanud, et kinnistu, kus puude maha raiumine toimus, oli süüdistatava B.F valduses, mistõttu oli süüdistatavale etteheidetava teo toimepanemise ajal
2. aastal B.F Xxxx kinnistu üle nii tegelik võim kui ka soov sellist võimu teostada, mis seisnes muuhulgas ka selles, et süüdistatav kinnistul juba ulatuslikke ehitustöid varasemalt oli teostanud. Tegeliku võimu teostamine toimus samuti kannatanu nõusolekul, kuivõrd H T on andnud oma nõusoleku oma tütrel ja tema elukaaslasel sinna maja ehitamiseks, sh ehitamisele kaasa aitavate toimingute tegemiseks. Seega oli süüdistatavale etteheidetava teo esemeks olnud metsamaterjal B.F valduses, iseendale kuuluvat valdust ei ole aga võimalik murda. 8.

§ 268

lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. 9. Riigikohus on oma lahendi nr 3-1-1-55-09 punktis 20 märkinud, et „

§ 306

lg 1 p 3 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Seega ei piirdu kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. See tähendab, et juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida. Juhul, kui kohus kaalub süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu andmist, tuleb süüdistatavale tagada tõhus võimalus end sellise õiguskäsitluse vastu kaitsta“. 10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab omastamise koosseisutunnustele KarS § 201 lg 1 järgi. Kohus märgib, et nii süüdistatavale kui tema kaitsjale on antud võimalus end omastamise kvalifikatsiooni eest kaitsta. Kohus jättis küll prokuröri taotluse süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 201 lg 1 järgi kohtuistungil rahuldamata ja süüdistuse muutmata, kuid andis mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad süüdistuse võimaliku ümberkvalifitseerimise kohta kohtu omal algatusel

§ 268alusel.

11.Omastamise objektiivne koosseis eeldab, et valduses olev või isikule usaldatud võõras vallasasi või muu vara pööratakse enda või kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikult. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et vaidluse all oleva kinnistu ja selle oluliste osade, sh metsa omanikuks on kannatanu H T. Kinnistusregistri andmetel kuulub Xxxx kinnistu H Tule, kinnistusraamat ei näita, et kinnistule oleks seatud kasutusõigust või kasutusvaldust kellegi kolmanda isiku nimele. Kinnistu kasutamine iseenesest ei muuda kinnistul olevat B.F omaks, st kinnistul kasvav mets ja tuulemurd olid B.F-ile KarS § 201 lg 1 mõttes samuti võõrad. TsÜS § 54 lg 1 loeb kasvava metsa kinnisasja oluliseks osaks. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-46-08 punktis 19 leidnud, et asi on isiku jaoks võõras, kui see ei ole tema omandis AÕS § 68 tähenduses. Kinnisasja omand tekib AÕS § 119 lg 1 alusel notariaalselt tõendatud tehingu alusel ja siis, kui vastav kanne on nõuetekohaselt kantud kinnistusregistrisse. AÕS § 56 lg 1 5 alusel kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Seega isegi asjaolu, et H T oli lubanud B.F kinnistut kasutada ning sinna maja ehitada, ei muuda kinnistul asuvaid hooneid, maavara, sealhulgas ka kasvavat metsa B.F omaks, need kõik olid küll B.F otseses valduses, kuid õiguslikult on tegemist isikule võõraste asjadega ning seetõttu puudub B.F õiguslik alus kinnistul oleva käsutamiseks.

1. Omastamine on ehtne eridelikt, mille täideviija saab olla üksnes isik, kes on asja valdaja või kellele on vara usaldatud. Seega saab omastada vaid isiku valduses olevat asja. Käesoleval juhul on eelnevalt tõendamist leidnud asjaolu, et B.F oli Xxxx kinnistu ja selle oluliste osade valdaja alates
2. aastast ning B.F kasutas kinnistut, ehitades sinna hooneid, samuti kasutab B.F nimetatud kinnistut oma elukohana.
3. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale kuuluvaks, mis võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, äratarvitamises, raiskamises, võõrandamises, pantimises jne. Piisab, kui süüdlane peab või muudab asja endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Omastamistahte manifesteerimine võib ilmneda väliselt tajutavas teos, mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab lasta seda teha kolmandal isikul. Omastamistahet manifesteerib muuhulgas asja müümine ja äratarvitamine. Tunnistaja M P ütlustest nähtub, et B.F leppis temaga koheselt puude mahamüümise osas kokku, seega väljendas B.F sellega otseselt tahtlust kogu puit enda kasuks pöörata. Puude mahamüümisega jättis B.F kannatanu jäädavalt puidust ilma ning seega käitudes kui puidu omanik manifesteeris omastamistahte. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-46-08 punktis 21 selgitanud, et valduses oleva asja müümine kujutab endas ühtlasi nii asja enda kasuks pööramist kui omastamistahte manifesteerimist.
4. Kannatanu H Tu ja tunnistaja R Tu ütlustest nähtub, et peale tuulemurru kasvama jäänud puude osas ei olnud kannatanu sõnul tal üldse kokkulepet ei oma tütre ega ka B.F-iga, seega kogu krundil tehtud lageraie ja puude müük oli talle üllatuseks ja tema tahte vastane. Ka süüdistatav B.F tunnistas, et tegutses omanikuga kooskõlastamata. Seega pööras B.F kannatanule kuuluva metsamaterjali müümisest saadud raha enda kasuks ebaseaduslikult ehk kinnistu omaniku tahte vastaselt.
5. KarS § 218 lg 1 ja 4 kohaselt on v aravastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, väärtegu. Väheväärtuslikuks asjaks loetakse asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega peab süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi olema tõendatud, et süütegu ei ole toimepandud väheväärtusliku asja suhtes, vaid asja väärtus peab ületama 200 eurot.
6. Tunnistajana üle kuulatud M P sõnul on tema poolt ostetud puidu koguseks hinnanguliselt 100-120 tihumeetrit, kannatanu on nimetanud puidu koguseks 130 tihumeetrit. M P, kinnitas, et maksis saadud puidu eest B.F-ile pisut üle 1000 euro, B.F ise selgitas, et sai puude müügist 2400 eurot. Seega on tõendid maha raiutud metsamaterjali väärtuse ja seega ka tekitatud kahju suuruse osas vastuolulised. Arvestades metsamaterjali kogust ja asjaolu, et selle eest tasuti vähemalt 1000 eurot, siis pole kahtlust, et vara väärtus ületab KarS § 218 lgtes 1 ja 4 sätestatud väheväärtusliku asja piirmäära, mistõttu on käesoleval juhul täidetud koosseis ka omastatu väärtuse osas.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 201 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused on täidetud ja tõendatud kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega, samuti 6 kinnisturegistri väljavõttega – B.F-ile oli mahavõetud puit võõras, selle käsutamise õigus tal puudus, nii tuulemurd kui ka ülejäänud puit pidi jääma kinnistule ning kannatanu väljendas kohtus selgelt, et puidu müümise osas ta kellegagi kokkuleppeid ei sõlminud. Kannatanu ja tunnistaja R Tu ütlustest saab aga järeldada, et puit oli B.F valduses, seega puitu omaniku loata müües ja selle eest saadud raha eest autot soetades pani ta toime omastamise.
8. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust, koosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et B.F pani omastamise toime kavatsetult, ta sai aru oma tegevuse keelatusest ja soovis just sellist tagajärge, mis tema tegevuse tagajärjel saabus. M P ütluste kohaselt leppisid nad töid alustades B.F-iga koheselt kokku puidu ostus-müügis. Ka süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et otsustas vastupidiselt kannatanu tahtele puud müüa ja ta sai aru, et omastas kannatanule kuuluva vara. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, toimepandud tegu on õigusvastane ning süüdistatav B.F on süüdiv ja võimeline karistust kandma. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (kehalise väärkohtlemise episood) Tõendid.
9. Süüdistatava B.F ütlustest (I kd, tl 43-44) nähtub, et 26.02.2015 sõitis ta oma lapse ema R P korterisse xxxx , et viimast üllatada ja oma last näha. Korterisse jõudis ta kella 11-12 vahel õhtul. Minnes oli positiivselt meelestatud, kuid ärritus korteris selle peale, et seal oli rahvast palju ning kui B.F soovis rääkida R Pga omavahel, siis kannatanu ei soovinud ning see viis B.F endast välja. Tunnistab, et tahtis kannatanut köögist teiste juurest ära tirida ja haaras viimasel käest, kannatanu hakkas vastu. B.F möönab, et tirimise hetkel võis haare olla tugev ning kuna tal on palju jõudu, siis võis ta tirimisega R P randmele valu tekitada. B.F mäletab veel seda, et lõhkus viha hoos ära köögikapi, mille ta ise sinna varasemalt toonud oli. Tunnistab, et oli väga purjus ja ei mäleta, et oleks kannatanut löönud.
10. Isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega (II kd, tl 48-50) nähtub, et kannatanul R Pl esineb vasakul pool silma all põsel punakas marrastus.
11. Isiku turvakontolli protokolli koopiast (II kd, tl 51-52) nähtub, et 27.02.2015 algusega kell 00.45 kohalda patrullpolitseinik A A B.F suhtes aadressil xxxx vahetut sundi kasutades füüsilist vägivalda ning erivahenditena käeraudu, kuna isik muutus politsei autos agressiivseks ja hakkas kätega vehkima. Järelevalve meetme kohaldamise vajadusega kaasnes vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse. Meetme kohaldamise lõpu aeg oli 27.02.2015 kell 02.
13. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 53-55) nähtub, et B.F peeti sündmuskohal kahtlustatavana kinni ja ta oli agressiivne.
14. Tunnistaja S M ütlustest (I kd, tl 37-39) nähtub, et B.F on talle sõbranna R P kaudu sõber. Oli koos R Pga, R P, S P ja H S R P korteris xxxx, kuhu umbes poolteist tundi hiljem tuli B.F , kes oli purjus. B.F hakkas R Pd sõimama, peale mida lõi B.F teda vaba käega kõhu ja rinna piirkonda ühe korra ning R P hakkas nutma. Enne löömist tiris B.F R P kätt, et ta diivani istuma tõmmata, kui R tahtis lahkuda.
15. Tunnistaja S P ütlustest (I kd, tl 39-41) nähtub, et B.F on tema sõbranna R P lapse isa.
16. aasta veebruaris oli koos R P, R Pga, S Mga ja H T R juures külas. Sinna tuli ka purjus B.F, kes läks R Ple kallele – surus R pea vastu nurgadiivani äärt ja lõi Rt käega näkku, peale mida tuli Rl näost verd ning käega kõhtu. R hakkas nutma. B.F lõhkus ära ka kapi köögis, lammutas selle käte ja jalgade abil laiali. 7
17. Tunnistaja R P ütlustest (I kd, tl 41-43) nähtub, et B.F on tema õe R P laste isa.
18. aasta alguse poole õhtul umbes kella 10-11 ajal oli tunnistaja koos R Pga, S Mga, S P ja H T R juures, kuhu tuli ka purjus B.F , kes lõi Rt vaba käega näkku ja väänas käsi. Õde hakkas nutma. Hiljem nägi R P õe põsel väikest kriimu. B.F lõhkus ära ka köögikapi käte ja jalgade abil. Kohtu põhjendused.
19. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis, mille objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist.
20. Tervise kahjustamise all peetakse silmas tegu, mis iseloomult oleks selline, mis tekitab kehalise tervisekahjustuse või koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Tagajärje saabumine iseenesest ei oma tähtsust, oluline on teo iseloom. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et tervisekahjustuse võivad suure tõenäosusega tekitada tugevad või korduvad rusikahoobid, eriti kui need on suunatud pähe, kõhtu, rindkeresse või selga. Kehaline väärkohtlemine seevastu on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käte väänamine kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-1-1-48-04).
21. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selle kohta, et prokuröri tõendina esitatud kannatanu läbivaatuse protokollist ei nähtu, et kannatanul oleks tekkinud tervisekahjustus. Isiku läbivaatuse protokollile lisatud fotodelt nähtub, et R Pl on näol rohkem kui üks punane laik ja ükski neist ei viita sellele, et tegu on marrastusega. Väidetav marrastus ei ole eristatav teistest, kohati veelgi punasematest laikudest kannatanu näol, mistõttu ei loe kohus tõendatuks R Pl tervisekahjustuse esinemist.
22. Kontrollides kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.F tegevuses leiab kohus, kehalise väärkohtlemise tunnused B.F tegevuses on tuvastatud tunnistajate S M, R P ja S P ütlustega, samuti süüdistatava B.F enda ütlustega. Tunnistajate sõnul lõi B.F R P käega kõhtu ja näkku ja tiris kannatanut käest. Süüdistatav ise tunnistas, et ta tiris R Pd käest, mööndes, et võis põhjustada kannatanule valu.
23. Kehaline väärkohtlemine moodustab KarS § 121 lg 2 p 2 kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohus on oma lahendis nr 3 -1-1-29-15 märkinud, et .
24. Käesoleval juhul on kannatanu R P 09.09.2015 toimunud kriminaalmenetluse istungil keeldunud ütluste andmisest.

§ 38

lg 1 p 3 ja § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kannatanul õigus keelduda ütluste andmisest, kui süüdistatav on kannatanu abikaasa, püsivas kooselus olev isik ja tema vanem, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Kohus keeldus ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisest, kuna kohtueelses menetluses 8 toimunud kannatanu ülekuulamise asjaolud ei ole selged, ülekuulamise protokollis ei ole konkreetselt kirjas, et lähedaste puhul on isikul õigus keelduda ütluste andmisest ning kannatanu väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta, et talle sellist õigust oleks ka selgitatud.

1. Seega puuduvad tõendikogumis kannatanu üt lused selle kohta, kas ta tundis B.F teo tagajärjel valu või mitte. Vaatamata sellele, et süüdistatav ise on tunnistanud, et võis kannatanule valu tekitada ja tunnistajad nägid süüdistatava poolt kannatanu löömist viisil, mis tavaolukordades valu põhjustab, leiab kohus kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendades et valu tundmine kannatanu poolt on usaldusväärselt tõendamata.
2. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-55-09 märkinud, et
3. Järgnevalt kontrollib kohus, kas B.F toimepandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kehalise väärkohtlemise katsena. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab esmalt kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse koosseisu peamine subjektiivne tunnus on tahtlus. Süüteokatse subjektiivseks küljeks piisab, kui isik pidas kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda süüteokoosseis. Nagu eelpool viidatud, tunnistas B.F ise, et võis kannatanule valu tekitada, hinnates oma haaret tugevaks. Seega teades oma jõudu ning ikkagi haarates kannatanult käest ning teda ka lüües on KarS § 121 subjektiivne koosseis täidetud ja seetõttu saab väita, et B.F tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Otsesed löögid ja jõuline käest rebimine viitavad asjaolule, et B.F pidas võimalikuks valu tekitamise kannatanule. Eelnevast nähtub, et B.F tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ja täitis kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu tunnused. Ta pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud kuriteo toimepanemisele, tegi kõik endast oleneva süüteokoosseisu realiseerimiseks. Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed süüteo tagajärje saabumise osas, siis tuleb tema tegevus kvalifitseerida kehalise väärkohtlemise katsena.
4. B.F-ile etteheidetav tegu on spetsiifiline oma teokirjelduse poolest ning eeldab lisaks kehalise väärkohtlemise toimepanemisele ka eritunnuste esinemist, milleks konkreetsel juhul on lähisuhe. R P kinnitas kohtus, et B.F on tema lapse isa ja nad elasid koos, samuti viitavad lähisuhte tunnustele B.F ütlused, mille kohaselt läks ta 26.02.2015 R P juurde oma last vaatama. Isikute emotsionaalsele seotusele viitab ka kannatanu kohtuistungil väljendatud otsus ütluste andmisest keelduda, kuna ta peab B.F endaga lähisuhtes olevaks isikuiks. Seega Kars § 121 lg 2 p 2 sätestatud lähisuhe on nimetatud kriminaalasjas tõendatud, mistõttu on õigustatud B.F tegu kvalifitseerimine KarS § 121 lg 2 p 2-§ 25 lg 2 järgi.
5. B.F tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
6. KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9 Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna eelmise kriminaalkaristusega mõisteti talle rahaline karistus, mis on küll praeguseks hetkeks tasutud, kuid peale mida on süüdistatav jätkuvalt toime pannud kuritegusid. Samuti tuleb rahalise karistuse mõistmisel selgitada välja, kas süüdlasel selle tasumine on võimalik. Kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda. Käesoleval juhul on Viru Maakohtu 16.04.2014 määrusega nr 2-14-238 kuulutatud välja füüsilisest isikust võlgniku B.F pankrot. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole rahalise karistuse mõistmine otstarbekas ja kohaldada tuleb vangistust. B.F on kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, s.o Viru Maakohtu 11.02.2014 otsusega KarS § 329 alusel rahalise karistusega summ as 480 eurot, mis on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks täielikult tasutud. Lisaks on B.F käesoleval hetkel 5 kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, et nii omastamise kui ka kehalise väärkohtlemise süüdistuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et B.F süü suurus toimepandud kuritegude puhul ei ole suur, kuritegude toimepanemise tagajärjel ei ole tekkinud raskeid tagajärgi, kehalise väärkohtlemise episoodis jäi kuritegu katsestaadiumisse. Arvestades kuritegude tehiolusid, B.F süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik tema karistamisega sanktsioonide miinimumilähedase vangistusega, mis tuleb KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata jätta. Kuna süüdistatav on toime pannud kaks tegu, mis vastavad eri kuriteokoosseisudele, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel. Tsiviilhagi
7. 07.07.2015 toimunud eelistungil jättis kohus H T tsiviilhagi menetlusse võtmata, mistõttu tsiviilhagi jäeti kohtumenetluses läbi vaatamata. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud sellesisuline alus. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, tuleb maakohtul tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel lähtuda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, eeskätt § -s 423 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alustest. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on Viru Maakohtu 16.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-238 kuulutatud välja füüsilisest isikust võlgniku B.F pankrot. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning kannatanul kui võimalikul võlausaldajal on õigus esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas läbi vaatamata ning juhindudes

§ 310

lg 3 selgitab kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras pankrotiseaduses sätestatud alustel. 10 Menetluskulud 38.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-14-14 märkinud, et „Süüdistatava teo ümberkvalifitseerimine ei mõjuta

§ 180

lg-st 1 tulenevat menetluskulude jaotust.“ Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 75

lg 1 p-de 4 ja 9 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 144 eurot, kohtulikus menetluses määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teiste astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 kuutasu alammääraks 390 eurot. Seega moodustab süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot.

§ 180

lg 11 kohaselt arvestab kohus

§ 175

lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. RÕS § 21 lg 1 ja 3 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Süüdistatava B.F-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Nõges on kohtule edastanud tasutaotluse, millest nähtuvalt taotleb kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kokku 6 pooltunni eest summas 120 eurot, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks kokku 27 pooltunni eest summas 540 eurot ning kohtuliku üldmenetluse istungil osalemise eest kokku 20 pooltunni eest summas 400 eurot, kokku 1060 eurot, millele lisandub käibemaks summas 212 eurot, kokku 1272 eurot. Lisaks taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude hüvitamist sõidukulude eest 07.07.2015, 09.09.2015, 30.09.2015 ja 30.10.2015 marsruudil Tartu-Rakvere-Tartu summas 300 eurot (250 km x 0,3 x 4), millele lisandub käibemaks summas 60 eurot, seega kokku 360 eurot. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kantud kulude hüvitamist kogusummas 1632 eurot (tasu 1272 eurot + kulud 360 eurot). Kohus leiab, et tasutaotluses toodud kõik kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kaitsja toodud ulatuses. Alates 01.10.2015 kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks maakohtus, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistamise eest (sh kaitseakti koostamine) 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot igas astmes. Kaitsja taotleb kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses osalemise eest tasu kokku 27 pooltunni eest, Kord võimaldab tasu maksta vaid 12 pooltunni eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-58-15 märkinud, et „Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist“. Eeltoodud piirangust tulenevalt kuulub kaitsjale hüvitamisele tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamisel 12 pooltunni eest summas 240 eurot. Korra punkti 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil 11 osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. Seega on põhjendatud kaitsja tasu üldmenetluse istungitel osalemise eest kokku 20 pooltunni eest summas 400 eurot. Tasutaotluses toodud kohtueelses menetluses osalemise toimingutega kohus ei nõustu.

§ 30lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur.

Kohtueelne menetlus lõpeb prokuröri poolt süüdistusakti kohtule esitamisega. Süüdistusakt jõudis kohtusse 07.05.2015. Seega tasutaotluses tehtud toimingud, liidetud kriminaalasja materjalidega tutvumine, toimiku kahtlustatavale tutvustamine 23.06.2015 ja nõupidamised kahtlustatavaga, suhtlemine prokuröriga kokkuleppemenetluse ja oportuniteedi küsimustes 01.07.2015, mis on sooritatud peale kohtueelse menetluse lõppu (s.o peale süüdistusakti kohtule esitamist) ei kuulu tasustamisele kohtueelse menetluse sätete järgi maakohtu poolt. Käesoleval juhul ei annaks soovitud tulemust ka nimetatud toimingute ümbernimetamine kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks, kuna selles kategoorias sätestatud piirang 240 eurot esimese astme kohta on saavutatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaitsja esitatud tasutaotluse osaliselt summas 1128 eurot, sh kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest üldmenetluses 12 pooltunni eest summas 240 eurot, kohtulikus üldmenetluses osalemise eest kokku 20 pooltunni eest summas 400 eurot ning sõidukulude hüvitamiseks summas 300 eurot. Tasu ja kulud kokku kuuluvad hüvitamisele summas 940 eurot, millele lisandub käibemaks summas 188 eurot, seega kogusummas 1128 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu 16.04.2014 kell 16.00 määrusega tsiviilasjas nr 2-14238 kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku B.F pankrot, jätab kohus kriminaalasja menetluskulud osaliselt, s.o sundraha summas 585 eurot, riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub B.F-ilt

§ 180

lg 1 ja 3 alusel välja mõistmisele menetluskulud summas 1272 eurot, s.o kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 144 eurot ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses summas 1128 eurot. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu
2. oktoobri 2015 otsus jätta muutmata.
3. Süüdistatav B.F kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Nõgese apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 40 (nelikümmend) eurot, vandeadvokaadi abi Kristjan Nõgesele süüdistatav B.F-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 4.

§ 185lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja B.F-ilt.

B.F tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700076883 ja selgitus „B.F, 1-15-3721, kohtukulud“. 12 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 02.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta B.F kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Nõgese kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus
2. mail
3. a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 13