← Eesti

1-15-3891/26

1 Kriminaalasi nr 1-15-3891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3891 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 2 määrata K.O elektroonilise valve tähtajaks 6 ( kuus) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata K.O-le katseaeg alates käesoleva k ohtumääruse jõustumisest kuni 21.01.2019. Kohustada K.O katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada K.O katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilise le valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata K.O kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada K.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.03.2017 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava K.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.O kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 05.06.2015 kohtuotsusega nr 1-153891 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.11.2013 otsusega mõistetud karistuse, 9 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.03.

  1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise eest grupis. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varguste eest, ta on toime pannud ka kelmuse ning haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla kuritegu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning mõjutatavus grupi poolt. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Corrigo tugigrupis. Ta on läbinud riigikeele A1-taseme kursuse ning hetkel osaleb A2-taseme kursusel. 3 Isik on töötanud majandustöödel ja köögitöölisena ning 20.06.2016 omandas ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav köögitöölisena ning alates 06.04.2016 paikneb ta Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos endise elukaaslasega aadressil xxxx. Vabanemisel on talle elukoht tagatud xxxx poolt, aadressile xxxx. Xxxx juhataja poolt on antud suuline kinnitus elektroon ilise valve kohaldamiseks. Isik on põhihariduseta, kuna Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis enam
  2. klassi ei avatud. Varasemalt on kinnipeetav töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Ta on t öötanud firmas xxxx ning teinud juhutöid ehitusel. Töö käigus on ta omandanud tööoskused ehitus - ning metallitöödel. Majanduslik olukord, võrreldes varasemaga, on paranenud. Isik on toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid. 03.03.2017 seisuga on kinnipeetaval K-raha andmetel tasumata ra halisi võlgnevusi 3082,72 eurot. Vabanedes kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Kinnipeetava l ähivõrgustiku moodustavad ema J T, kes elab xxxx ning kasuisa I K, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on varasematest suhetest 2 alaealist last: xxxx poeg N V ning xxxx tütar V L. Poeg elab emaga xxxx ning tütar xxxx. Varasemalt on isik suhelnud ainult pojaga, nüüd suhtleb ka tütrega. Varasemad paarisuhted on olnud lühikese kestvusega. Endise elukaaslase J A kestis suhe 5 aastat. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Isik võib olla teiste poolt mõjutatav, mida näitab ka käesolevalt toimepandud kuritegu. Esinenud on riskivat ja hoolimatut käitumist. Alkoholis õltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholijoobes on esinenud v ägivaldset käitumist ning katseajal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on diagnoositud narko sõltuvus. Ta on tarvitanud heroiini. Enda sõnul ei tarvitanud ta narkootikume 5 aastat enne vangistust. Narkojoobes vägivaldset käitumist ei esine. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, et saada raha narkootikumide hankimiseks. Kinnipeetav on sõltuvusest väsinud ning on jõudnud järelduseni, et kõik tema elus esinevad probleemid leiavad lahenduse siis, kui ta ei tarvita enam narkootikume. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Isik kordab vigu, ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Ta keskendub pigem lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Tuleviku osas on isik püstitanud kindlad eesmärgid - leida töökoht, muuta suhtlusringkonda ning parandada suhteid perekonnaga. Arvesse võttes kinnipeetava senist käitumist, ei pruugi see tõenäoline olla. Isikut on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteo korras. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid - rikkunud registreerimiskohustust, vahetanud luba küsimata töökohta ning lahkunud elukohast ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetav m õistab, et ühiskonna liikmeks olemine sisaldab nii õigusi kui vastutust ja soovib muutuda. Uue kuriteo toime panemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastam ist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata K.O-le katseaeg kuni 21.01.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata K.O-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 6 kuud. 4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel sündis K.O 29.10.1982 Moldovas Kišinjovi linnas, ta on Eesti Vabariigi kodanik, vallaline, laste ja teiste lähedaste isikute olemasolu kohta andmeid ei ole. Taotluses on K.O lähedaste isikutena märgitud xxxx elav ema J T ja elukaaslane J A. Elektroonilisel teel andis kontaktisik teada, et K.O lähedaseks isikuks on ka kasuisa I K. Kokkusaamisel K.O-ga käis J A viimati 24.11.
  3. Lühiajalisel kokkusaamisel K.O-ga käis 17.01.2017 tema tuttav J J. Karistusregistri andmetel ei ole J J karistusregistrisse kantud – seega võib teha järelduse, et J J eluviis on seaduskuulekas. K.O poolt kasuisaks nimetatud isik I K on kriminaalse taustaga. Kriminaalhoolduse infosüsteemis on viidatud laste olemasolule K. O, kuid rahvastikuregistri andmed laste olemasolu ei kinnita. Kinnipeetava suhtlusringis on kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt ta on mõjutatav eriti just alkoholi tarvitanuna. Taotluse andmetel tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt kavatseb K.O elama asuda aadressile xxxx . K.O on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks enese suhtes tollel aadressil. Elektroonilise teavituse põhjal selgus, et K. O vabanemise järgseks elukohaks on xxxx, mis asub xxxx. Xxxx edastas elektroonilisel teel kinnituse selle kohta, et K.O-le on broneeritud koht majutusüksuses xxxx. Telefonivestluses aktiveerimiskeskuse juhataja küll kinnitas, et nad lubavad elektroonilise valve seadme paigaldamist K.O-le antavasse eluruumi, kuid kirjalikku kinnitust selle kohta senini saabunud ei ole. Kodukülastuse ajal 08.02.2017 selgus, et tollel hetkel ühtegi vaba tuba ei olnud, kõikides tubades olid elanikud, mõnede elanike suhtes peagi majutusleping lõpetatakse, mille tulemusena peaks vabanema mitu tuba. Näidati ühte tuba, kuhu kavatsetakse elama paigutada K.O juhul, kui ta vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt. Eluruumi vaatlusel selgus, et tingimused tolles toas võimaldavad elektroonilise valve seadet paigaldada, keskuse töötaja väitel nad on valmis vanad pistikud vahetama europistikute vastu, kuid siiski eeldavad nad, et K.O vabastamisest teatatakse neile kohe, kui vastav kohtulahend on tehtud. Taotluse andmetel vabanemise järgselt K.O töökoht puudub. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks K.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 21.01.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata K.O-le 1 KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8, 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. K.O kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Selle aja jooksul, mis ta vangis on olnud, on ta omandanud eriala ja tasapisi võlgu tagasi maksnud. Tuba on tal olemas xxxx. Ta helistas sinna ja siis öeldi, et tuba on olemas, et üks inimene vabastas toa. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Algul võtaks ta ennast Töötukassas arvele. Tal on juba mõned variandid, kuhu tööle minna. Ta läbis rehabilitatsiooni ja enam ei ole tal isegi sellist mõtet, et tarvitaks narkootikume. Vanadele tuttavatele ta isegi ei helista. Sellest on ta aru saanud, et kui kohus ta vabastab, siis katseaeg on karistusaja lõpuni. Ta on selleks valmis ja suuteline vastu pidama. Ta tahab paluda anda võimalus vabaneda, et suhelda oma lastega ja minna tööle. Ta tahab hakata oma võlgadega tegelema. Antud hetkel on temale lähedane isik J J , kes käis kokkusaamisel. Ta suhtleb tihti oma t ütrega ja ka tütre emaga, samuti suhtleb ta oma emaga. Ema toetas teda rahaliselt vangis oleku ajal ja aitab teda rahaliselt ka siis, kui ta vabaneb ja endale tööd otsib. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa K.O tingimisi enne tähtaega 5 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 03.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Abiprokurör Ain Tali ning kriminaalasja menetlenud prokurör toetavad K.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav K. O vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, majandustöödel tööhõives osalemine, kohusetundlik suhtumine töökohustustesse, abikoka eriala omandamine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, riigikeele A1 -taseme kursuse läbimine ja eksami sooritamine, riigikeele A2-taseme kursusel osalemine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on K. O olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et K.O omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.01.
  4. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada K.O uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse ning katseajaks määratud kohustuste valikuga. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, K.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, ku ulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.O võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on kinnipeetav vangistuse jooksul olnud hõivatud majandustöödel, omandanud abikoka eriala, läbinud riigikeele A1-taseme kursuse ning asunud omandama riigikeele A2-taset. Hetkel töötab kinnipeetav Viru Vanglas köögitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, samas on kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud Corrigo tugigrupis ning paikneb alates 06.04.2016 Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kohtu hinnangul näitab see, et kinnipeetav on motiveeritud sõltuvusest vabanema ning on teinud selleks jõupingutusi. Vabanemisel on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht xxxx. Kinnipeetav soovib taastada suhted oma lastega ning olla neile toeks ja abiks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad K.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.01.
  5. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vladimir 6 K.O viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega ning talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustuste panemisega . Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava K.O elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et K.O-le tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõude id ja talle määratud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.