lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik K.U (ik XXX; elukoht: XXXX; telefon XXXXX; e-post: XXXXX; töökoht: XXXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 48, § 56, § 66 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.U
lg 5 p 2 alusel võtta lisakaristusena K.U-lt ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja K.U-le ning jõustumisel teadmiseks Maanteeametile. Kohtuotsus lõpposa kuulutatud ja tutvumiseks kättesaadav: 21.06.2018.a. Edasikaebamise kord VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud 1
) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
07.06.2018.a edastas kohtuväline menetleja K.U väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb K.U süüdimõistmist
lg 3 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning karistamist arestiga ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 21.06.2018.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus määrata K.U-le karistuseks 25 ööpäeva aresti ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusalune isik K.U tunnistas, et on antud väärteo toime pannud ning palus aresti mõista väiksemas määras, kui taotles seda kohtuväline menetleja. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärteo toimepanemine K.U poolt on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud. K.U-le pannakse süüks
lg 1 p 2 nõude rikkumist ning sellega
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.
lg 3 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et K.U on täitnud
18.05.2018.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et K.U juhtis 18.05.2018.a kella 19.23 ajal XXXXX mootorsõidukit XXXX (reg märk XXXX) kiirusega 107 km/h, ±5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad lisaks K.U enda ütlustele ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja kiirusmõõteseadme videosalvestis. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 18.05.2018.a kell 19.23 mõõdeti XXXX tänavale liikunud K.U juhitud mootorsõiduki XXXX (reg märk XXXX) sõidukiiruseks 107 km/h +/- 5 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Seega ületas K.U lubatud sõidukiirust vähemalt 52 km/h võrra. Sealjuures on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et mootorsõiduk, mille kiirust mõõdeti, liikus pärisuunavööndi patrullsõidukiga samas suunas, eemaldus mõõtjast, sooritas möödasõitu ja kiirendas. Ka kiirusmõõteseadme videosalvestiselt on näha mootorsõiduki XXXX (reg märk XXXX) kiiruse mõõtmine ja peatamine. 2
lg 3 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kerg emeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.U pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. K.U andis kohtuistungi ütlusi selle kohta, et ta ületas kiirust, kuna oli hajameelne ja sõitis teisele autole järgi. Menetlusalune isik teadis, et sillal võib sõita kuni 50 km/h. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka K.U, kes omab B kategooria juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli K.U teadlik, et tulenevalt
lg 1 p -st 2 on asulasisesel teelõigul lubatud suurim sõidukiiru s 50 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Kohus K.U ütlusi selle kohta, et ta ületas kiirust hajameelsusest, usaldusväärseks ei pea. Nimelt ei ole eluliselt usutav, et juht ei saa aru, kas sõidab 50 km/h või 102 km/h. Tegemist on olulise kiiruse vahega, mis ei saanud jääda juhile märkamata. Kohus leiab, et K.U teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.U pani
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult, see tähendab, et kiiruse ületamine oli tema eesmärk. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduk kiirendas, seega ei olnud tegemis juhusliku kiiruse ületamisega, kus isik ei pane tähele kiirusepiirangu märki. Gaasipedaali vajutades seadis K.U KarS § 16 lg 2 mõttes eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ehk lubatud sõidukiiruse ületamise. Sõidukiirust suurendades, pidas ta KarS § 16 lg 2 mõttes vähemalt võimalikuks, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Isiku tahtlust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudus objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. Seega on K.U täitnud KarS § 227 lg 3 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.U-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on seaduses ette nähtud kolm 3
lg 3 rikkumise ülemmäära lähedane, seega ei saa antud süüteokoosseisu arvestades enam rääkida keskmisest süüst. Käesoleval juhul on suurimat lubatud sõidukiirust ületatud üle poole võrra, seega on tegemist suure süüga ja isiku käitumises on sedastatav teadlik liikluses ohu tekitamise eesmärk. Kohus leiab, et K.U puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka isiku hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes (vt RKKK 3-1-1-18-14, p 11). Kuigi kohtuistungil K.U avaldas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Olukorras, kus isikut on korduvalt karistatud
sätestatud rikkumise eest ning ta jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist ning need rikkumised muutuvad järjest raskemateks, ei saa pidada kahetsust siiraks. K.U käitumine viitavad sellele, et tegemist on harjumussüüteoga ja tema kahetsus on olnud seotud üksnes väärteo toimepanemisega endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. Seega kohus ei arvesta K.U väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus karistuse mõistmisel mh arvestab, et isik, kes paneb korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Ka Riigikohus on seda seisukohta toetanud. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele raskema karistuse, kui eelmine samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus. Eeltoodust nähtuvalt arvestades K.U süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et K.U süü on suur, mistõttu tuleks talle mõista karistuseks arest 15 ööpäeva. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd üldkasuliku töö tegemine ei ole mõjutanud isikut uusi süütegusid mitte toime panema ning isiku mõjutamine saab toimuda vaid K.U aresti määramisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik K.U mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal arvestab kohus asjaoluga, et K.U on varasemalt karistatud
lg 3 rikkumise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et K.U edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine
Kohus hinnangul vastab K.U-le mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et K.U süüline käitumine
lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti leiab kohus, et mõistes isikule 15 päeva aresti ja võttes ära temal juhtimise õigus 6 kuuks on võimalik isikut mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetlusalune isik on kohustatud asuma aresti kandma Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestimajja (aadressil Pikk 18, Pärnu) 16. juulil 2018.a kell 10.00. Anu Tammeniit Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.