Obsah (4)

§ 199§ 74§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-10144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10144 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.06.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4379 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud vangistust, võrra. R.V-le mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati R.V-le mõistetud vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 20.04.

1. a määrusega pöörati täitmisele R.V-le Tartu Maakohtu 21.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.
3. a ja lõppeb 29.03.
4. a. Vangla toetab R.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha R.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab R.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu R.V selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult R.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära R.V ja tema kaitsja, leiab, et R.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. R.V kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused R.V tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 R.V on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral (millest kaksteist karistust on arhiveeritud). Käesoleval ajal kannab R.V karistust kuriteo toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud, s.o varavastase süüteo eest. Kusjuures kuriteo, mille toimepanemise eest R.V käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. R.V-le on korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Nii vabastati R.V Tartu Maakohtu 11.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4379 tingimuslikult karistuse kandmiselt 1 aasta 8-kuulise katseajaga. Kuna R.V pani katseajal toime uue kuriteo, mõisteti talle karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuigi R.V-le anti taaskord võimalus kanda karistust vabaduses, oli R.V suuteline tegema määratud üldkasuliku töö tundidest üksnes 24 tundi (kokku oli 330 tundi). Kuna R.V rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust, tuli kohtul pöörata R.V ärakandmata karistus täitmisele. Seega ei ole R.V ilmselgelt teinud varasemalt mõistetud karistustest vajalikke järeldusi ja on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi ja nõudeid. Sellest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et R.V-le on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et R.V on vabanemise korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt. 3.2 R.V-le ei ole koostatud individuaalset täitmiskava tulenevalt lühikesest karistusajast. R.V käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Seda kinnitab ka ajaolu, et vangistuse jooksul puuduvad R.V distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib R.V asuda elama aadressile Kampri 1, Kurelaane küla, Elva vald, Tartu maakond. Kinnistusregistri kohaselt on nimetatud elukoha omanikeks kolmandad isikud, s.o R.V elukaaslase pärijad, kellega ei ole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud ühendust võtta. Seega ei ole käesoleval ajal tuvastatud, et vabanemise korral oleks R.V olemas kindel elukoht. Sellest tulenevalt ei ole aga R.V suhtes võimalik karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kriminaalhooldust teostada. Samuti puudub R.V vabanemise korral töökoht ja enda sõnul on tal terviseprobleemid, mis takistavad tal tööd teha. Seda kinnitab ka asjaolu, et R.V ei olnud võimeline tegema nõuetekohaselt üldkasuliku tööd, tuues põhjuseks just terviseprobleemid. R.V on mitmeid terviseprobleeme, kuid ta ei ole ilmselgelt motiveeritud enda tervise eest hoolitsema ja andma omapoolset panust tervisliku seisundi stabiliseerimiseks. R.V on nõudeid 1024 eurot, vabanemisfondis 5 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et R.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et R.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks R.V mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. R.V tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud R.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa advokaat Heiki Kuningas Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 97,44 eurot (koos käibemaksuga). 3 Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 97,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel R.V-lt välja mõista. Raina Pärn Kohtunik 4