lg 1 ja 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, milles tunnistati isik süüdi ja karistati
S § 63 lg 1 kohaldamisega rahatrahviga 20 trahviühikut summas 80 eurot Menetlusalune isik G.T , isikukood XXX, eesti kodamik, elukoht xxx, töökoht xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, 132 p 1, § 133-135, 155, 156 kohus, OTSUSTAS: Jätta G.T kaebus vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 06.03.2019 väärteoasjas 244019000407 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. otsuse peale Rahatrahv 80 eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 244019000407. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaadavusest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politseipraktikant I. P. koostas 16.01.2019 otsuse lühimenetluses 244019000407, millega määras G.T-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mõjutustrahvi summas 20 eurot. otsusest nähtub, et tegu seisnes liiklusmärgi „222“ ( „stop“) nõude eiramises. Menetlusalune isik esitas 28.01.2019 kaebuse lühimenetluse otsuse peale. Juhtivkorrakaitseametnik E. N. uuendas väärteomenetluse 26.02.2019 määrusega. Vanemväärteomenetleja M. K. koostas 06.03.2019 kiirmenetluse otsuse, millega tunnistas isiku süüdi
lg 1 ja 207 lg 1 järgi ettenähtud väärtegudes, nimelt selles, et 16.01.2019 kl 11.35 juhtis menetlusalune isik sõidukit Kohtla-Järvel Toome pst 12 asuva maja juures, liikudes Maleva tn suunas, eirates liiklusmärgi „222“ „ peatu ja anna teed“ nõuet, samas sõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud tegevusega rikkus isik
Karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud isiku kahetsus. Karistuseks on määratud rahatrahv 20 trahviühikut summas 80 eurot. Menetlusalune isik esitas 07.03.2019 kiirmenetluse otsuse peale kaebuse, milles palub tühistada rahatrahv summas 80 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Menetlusaluse isiku kaebuse põhjendused on järgmised. Ta tunnistab, et sõitis 16.01.2019 Kohtla-Järve läbi stopmärgi. Kohapeal ei olnud tal ega vaielda politseiga, sest tal oli vaja asju Ramirenti ära viia. Peale seda tuli ta tagasi sündmus kohale ja nägi, et tegelikult oli liiklusmärk lumega kaetud ja loetamatu. Tal puudus tehnoülevaatus ja esimene aed remondiks minna oli 16.01.2019, aga kuna tal on tööobjekt seal, kasutas ta juhust viia auti remonti lõunaajal. Remont oli tehtud ja tehnoülevaatus läbitud 18.01.2019. Trahvi tühistamine on tema arvates põhjendatud, sest 16.01.2019 oli tal autoga sõit remondi kohast koju. Isik esitas kohtule 18.03.2019 avalduse, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 20.03.2019 kirjaliku seisukohta isiku kaebuse põhjendatuse kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
õ 207 lg 1 järgi on isik katristatud selle eest, et ta juhtis sõidukit, millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, ehk rikutud oli
lg 2, mille kohaselt liikluses kasutatav sõiduk peab olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 7-4 säte ei ole antud juhul kohaldatav, sest sõidukil ei olnud tehnoülevaatuse või muu kontrolli käigus tuvastatud ühtegi olulist riket ega puudust, mille tõttu oleks liikumine lubatud üksnes remondikohta. Sõidukil lõppes tehnoülevaatuse tähtaeg 30.11.2018 ja kuni 16.01.2019 ei olnud sõiduk ülevaatusele esitatud. Seega ei ole isiku põhjendused, et 16.01.2019 sõitis ta 2 remondikohta, asjakohased. Isiku kaebusest ja fotodest nähtub, et 16.01.2019 liikus isik seoses tööasjadega Ramirenti, sõidukil oli taga pukseeritav seade.
lg 1 rikkumisesse puutuvalt märgib kohtuväline menetleja, et isiku esitatud foto, kus liiklusmärk „222“ on lumine, eksitav, sest selline näib liiklusmärk Maleva tänava poolt. Isiku sõidusuund oli vastupidine - Estonia pst poolt Maleva tänava suunas. Seega ei vasta isiku esitatud väide tegelikkusele. Karistus on määratud vastavalt tegude asjaoludele ja isikule. Karistuse mõistmisel arvestati, et isik tunnistas tegusid ja kahetses toimepandut. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 rikkumine
lg 1 sätestab: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
lg 2 sätestab, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtub, et ta ei mäleta stopliiklusmärgi rikkumisega seotud asjaolusid. 06.03.2019 ülekuulamisel tlk 12 andis menetlusalune isik ütlusi, et ta juhtis sõidukit 16.01.2019 Kohtla-Järvel Toome pst 12 juurest Grossi poe suunas, mis asub parkla juures. Seal peatas teda politsei ja ütles, et ta olevat rikkunud stopmärgi nõuet. Ta ei näinud stopmärki, kuigi liikus aeglaselt. Tunnistajana ülekuulatud politseinik N. G. andis ütlusi tlk 17, et 10(?).01.2019 oli ta patrullis koos praktikant I. P. Toomes pst Kohtla-Järvel. Patrullauto liiku Maleva tn 6 juurest Toome pst 18 maja suunas, Kl 11.35 nägi ta, kuidas Toomes pst 12 maja poolt sõitis sõiduk Kia Sorento, mille juhiks osutus G.T, sõiduk liikus Maleva 6 suunas. Ta ei peatanud stopliiklusmärgi ees. Vaid läbis selle tee, ei peatunud. Patrull järgnes sõidukile ja andis peatamismärguande, sõiduk peatud Toome pst 6 ja Maleva 23 majade vahel. Lühimenetluse otsuse peale kaebuse tlk 21 juurde lisatud fotodest tlk 22 -23 nähtub, et mitme maja vahel on teel paigaldatud ümmargune punast värvi liiklusmärk ja selle all on jalakäijaraja tähistav liiklusmärk. Fotol ei ole punast värvi liiklusmärgi tähendus selge, nagu ka seda, kas märk on kaetud lumega või tegemist on halba kvaliteedi fotoga. Nimetatud liiklusmärkide asukoht ei ole foto alusel tuvastatav, nagu ka sedagi, millal on foto tegelikult tehtud. Isiku kaebus lühimenetluse otsuse peale on esitatud 26.01.2019, sellist kuupäeva kannab kaebus tlk
S §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav ka ettevaatamatusest toimepandud väärteokoosseisule vastav tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei teadnud, et sõites kiirmenetluse otsuses näidatud kohas rikub ta liiklusmärgi „222“ nõuet, sest tema ütluste järgi ta ei näinud liiklusmärki mainitud kohas, kuigi sõitis aeglaselt. Samas, kui menetlusalune isik oleks tähelepanelik ja kohusetundlik, oleks ta aeglase liikumise korral liiklusmärki asukohta näinud ja oleks pidanud sellega kehtestatud täitma. Menetlusaluse isiku ebapiisav tähelepanelikkus osutab sellele, et isik tegutses väärteo toimepanemisel ettevaatamatusest selle hooletuse vormis. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi kui mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine.
lg 1 rikkumine
lg 1 sätestab: Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Nüüd kontrollib kohus, kas isiku toodud faktiline asjaolu, et ta toimetas auto remonti samal kuupäeval 16.01.2019 ja 18.01.2019 läbis sõiduk tehnoülevaatuse, välistab isiku vastutust
Ühestki õigusaktist ei tulene, et tehnoülevaatuseta sõidukiga liiklemine on lubatud samal päeval, millal auto toimetatakse remonti. Seega ei tugine menetlusaluse isiku väide seadusele. Kohus ühineb kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud seisukohaga, et isiku teo õigusvastasuse välistamiseks ei ole
lg 7-4 kohaldatav, mille kohaselt on lubatud liiklemine, kui rike ei ole oluline või ohtlik, seda aga „ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.“ Kohtu arvates, punase märgutule olemasolu autol ei tähenda automaatselt tehnonõuetele mittevastavust, vaid on hoiatus juhile, et autot tuleb kontrollida tehnonõuetele vastavuse osas.
lg 3 ja 4 sätestavad, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Maanteeamet. Mootorsõiduki ja selle haagise kellega Maanteeamet on sõlminud halduslepingu. Sellest nähtub, et
lg 7 -4 säte, mis välistaks juhi vastutust
lg 1 alusel, tuleb kohaldamisele siis, kui sõiduki tehnonõuetele mittevastavus on tuvastatud seaduse alusel, Maanteeameti või volitatud äriühingu poolt, kellega maanteeametil on vastav haldusleping. Menetlusaluse isiku sõiduki puhul ei olnud tehnonõuetele mittevastavus tuvastatud
lg 3 ja 4 mõttes, et ta saaks liikuda üksnes mööda lühemat teed lähimasse remondikohta. Rääkimata ka sellest, et isik ei liikunud mööda lühemat teed lähimasse remondikohta, vaid otsustas algul tegelema tööasjadega, toimetada autoga asju Ramirenti. 5 Seega menetlusaluse isiku väide, et tema vastutust on välistatud, sest samal päeval 16.01.2019 oli tehnoülevaatusega sõiduk toimetatud remonti ja 18.01.l2019 oli tehnoülevaatus läbitud, ei ole põhjendatud. Kohus leiab tõendatuks menetlusaluse isiku, tunnistaja Golovini ütlustega, samuti maanteeameti välvavõttega, et 16.01.2019 kl 11.35 juhtis menetlusalune isik sõidukit Kohtla-Järvel Toome pst 12 asuva maja juures, liikudes Maleva tn suunas, sõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud tegevusega rikkus isik
S § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tema sõidukil puudub tehnoülevaatus, mis lõppes 30.11.2018, ja vaatamata sellele liikus sõidukiga tööasjus. Isik soovis juhtida sõidukit, millel puudub tehnoülevaatus, sest ta käsitas seda oma, otsustades korraldada autoga tööasju. Ta juhtis autot kuni oli peatatud politsei poolt ja jätkas seda ka pärast, kuna kaebuses on märgitud, ei ta pidi sõitma remondikohast ka koju. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
S
S § 57 alusel arvestab kohus kergendavaks asjaoluks kahetsust, sest väljendanud selgelt kahetsust ja lubas olla tähelepanelik liikluses. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. ütlustes on isik Kohus leiab, et isiku süü on raskeima sanktsiooni alla keskmise. Isik on rikkumise lõpetanud 16.01.2019 ja 18.01.2019 läbinud tehnoülevaatuse. Kohtul ei ole andmeid, et isik oleks tehnoülevaatuseta autoga liikunud veel mingil päeval, välja arvatud 16.01.2019.
Menetlusalusel isikul on töökoht, seega ka sissetulek. Isik on varasemalt kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ( kiiruse ületamine), rahatrahvidega. Karistused on täidetud. Viimane rikkumine leidis aset augustis 2018. rahatrahvi summas ei ole suured, mis tähendab, et rikkumised olid kergemat laadi. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et isiku puhul ei saa öelda, et ta on tõsine süstemaatiline liiklusrikkuja, kes on ohtlik liikluses ja kelle puhul tuleks kohaldada rangemat karistuse määra. Isikule on karistuseks määratud 20 trahviühikut summas 80 eurot kahe rikkumise eest, mis on raskeima sanktsiooni keskmisest määrast ( 50 trahviühikut 200 eurot) vähem kui pool. Karistuse määra näitab, et kohtuväline menetleja on igati arvestanud isiku kahetsust, süüd alla keskmise määra ja menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid ja karistuse määra valinud õigesti. Karistuse kergendamiseks aluseid ei ole. Karistuse määr on selline, et isegi alampalga juures on sellise rahatrahvi toitmine reaalne ega koorma isikut ebaproportsionaalselt. KOHTU MEETMED Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et G.T kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vanemväärteomenetleja 06.093.2019 otsus väärteoasjas 244019000407 muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.