KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2018, Võru Väärteoasi E.A süüdistus liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades Väärteoasja number 4-17-6479 Menetlusalune isik E.A . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töötu Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Tarmo Tammesoo Kohtuistungi kuupäev
- jaanuar 2018 RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus E.A süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades ning anda väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse tegemisest. PÕHIOSA Menetluse käik
- Politsei- ja Piriivalveameti (PPA; kohtuväline menetleja) Lõuna prefektuur koostas
- novembril 2017 E.A suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik
- novembril 2017 kell 16.06 Võrumaal Setomaa vallas Toomasmäe külas Toomasmäe-Suure-Veerksu tee
- kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit, olles purjus: tema välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,7 mg/l kohta.
- PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks E.A-le mõistmise ja sõiduki juhtimise õiguse ära võtmise. aresti
- Kohtuistungil palus PPA esindaja karistada E.A LS § 224 lg 2 järgi 15 päevase arestiga ja asendada arest üldkasuliku tööga. Lisaks palus kohtuvälise menetleja esindaja võtta E.A-lt ära kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse.
- E.A vabandas teo eest ja palus endale mõista pikk üldkasulik töö, aga jätta juhtimisõigus alles. Faktilised asjaolud
- Kohus tuvastab, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset: E.A juhtis
- novembril 2017 kell 16.06 Võrumaal Setomaa vallas Toomasmäe külas Toomasmäe-SuureVeerksu tee
- kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit ja sel ajal oli tema välja hingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,7 mg/l kohta. Seda tõendavad alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistajate T. R. ja C. S. ning menetlusaluse isiku enda ütlused, aga ka videosalvestis. Õiguslik hinnang
- KarS § 3 lg 5 ls 1 sätestab, et k ui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo - ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. VTMS § 29 lg 1 p 4 aga määrab, et kui teos on kuriteo tunnused, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohus leiab, et menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 4 eeldab võrdlemisi tõsist kahtlust selle osas, et menetlusalune isik on pannud toime teo, mis vastab karistusseadustiku eriosa mõne kuriteokoosseisu kõigile tunnustele; teo õigusvastasuse või süülisuse puudumine võivad VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaldamise välistada vaid juhul, kui õigusvastasuse või süülisuse puudumine on ilmne. See tähendab esiteks seda, et VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ei saa menetlust lõpetada, kui kuriteokahtlus on väga teoreetiline: tõenäosus, et aset on leidnud kuritegu, peab olema võrdlemisi suur. Teisalt aga ei tähenda see seda, et kohus peab kuriteo toimumises olema veendunud n-ö sajaprotsendiliselt: kas kuritegu on aset leidnud, peab välja selgitama kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetluse kestel ilmneb, et kuriteoga tegemist ei olnud, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada; väärteomenetlusega on aga võimalik edasi minna.
- Kohus leiab, et E.A teos võivad olla kuriteo tunnused. Seetõttu ei võta ta seisukohta E.A-le ette heidetud väärteo osas.
- Võimaliku kuriteona tuleb kõne alla karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 mõttes. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis
- Auto juhtimine joobeseisundis on karistatav seetõttu, et (piisavalt suures) joobes olev inimene on võimetu autot juhtides vajalikku ohutust tagama. Joobe tagajärjel tekkinud juhtimisvõimetuse olemasolu sõltub eeskätt alkoholi hulgast inimese kehas. Nn absoluutne juhtimisvõimetus on sätestatud LS § 69 lg 2 p -s 1: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks sellele on aga olemas nn relatiivne juhtimisvõimetus, mida reguleerib LS § 69 lg 2 p-s 2: juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised 2
(4)funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
- Kohtule teada olevalt ei kasutata Eesti süüteomenetluses LS § 69 lg 2 p 2 kuigivõrd tihti (kui üldse). Ilmselt on see seletatav töökoormusega: roolijoodikuid on niikuinii palju ja kui LS § 69 lg 2 p 1 eeldused täidetud ei ole, ei soovi keegi kriminaalmenetlusega tegelema hakata. Lisaks on joobeseisundi tuvastamine LS § 69 lg 2 p 2 alusel (märksa) keerulisem kui LS § 69 lg 2 p 1 järgi: kui viimasel juhul piisab teojärgselt piisavalt suure joobe mõõtmisest, tuleb LS § 69 lg 2 p 2 korral koguda täiendavaid tõendeid (vt käesoleva määruse p 13 jj.).
- Siiski ei saa LS § 69 lg 2 p 2 sisuliselt rakendamata jätmist kuidagi heaks kiita. Esiteks paneb PS § 3 lg 1 ls 1 riigivõimu teostajatele kohustuse seadusi täita ning ainuüksi seepärast on tarvis LS § 69 lg 2 p 2 rakendada. Teiseks on aga ka sisuline põhjus suhtuda LS § 69 lg 2 p 2 nõuetele vastavatesse juhtidesse karmilt (st karistada neid kriminaal-, mitte pelgalt väärteokorras). Nimelt võivad ka alla 1,5 promillises joobes olevad sõidukijuhid olla sama ohtlikud kui seda määra ületavad isikud. Olgu märgitud, et nt Saksamaal lähtutakse samasugusest kahetisest liigitusest (st absoluutne ja relatiivne juhtimisvõimetus) (kui isikul esineb alkoholijoove, aga mitte endaga juhtimisvõimetust kaasa tooval määral, on Saksamaal sarnaselt Eestiga nähtud ette vastutus väärteokorras (vt Saksa liiklusseaduse ( ) § 24a)). Küll aga ei ole Saksamaal sätestatud absoluutse ja relatiivse juhtimisvõimetuse määrasid seaduses: seal paneb piirmäärad paika teaduslikele uuringutele tuginev kohtupraktika (ja mõningal määral ka õiguskirjandus). Nii lähtuti palju aastaid tagasi pikka aega sellest, et absoluutne juhtimisvõimetus algab 1,5 ‰-st (nagu Eestis praegu). Seejärel leiti uuemate teadusuuringute alusel, et absoluutselt juhtimisvõimetu on inimene juba alates 1,3 ‰-sest joobest. Tänapäevane – juba aastaid kestnud – kohtupraktika on aga kõige uuemate uuringute alusel jõudnud järeldusele, et absoluutselt juhtimisvõimetu on mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on 1,1 ‰ alkoholi. Relatiivne juhtimisvõimetus aga võib juba alata mitte alles 0,5 promillist, nagu Eestis, vaid juba 0,3 ‰-st. (SternbergLieben/Hecker – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch (StGB).
- Auflage, § 316/7, 8 ja 12). See tähendab, et Saksamaal loetaks 0,7 mg/l joobes (mis peaks seaduses sätestatud presumptsiooni kohaselt tähendama 1,4 ‰-st joovet) olevat inimest (nagu seda E.A praegu oli) absoluutselt juhtimisvõimetuks ehk kurjategijaks. Pole põhjust eeldada, et Saksa kohtupraktika aluseks olevad teadusuuringud ei ole pädevad. Siiski on Eesti õiguse kohaselt absoluutse juhtimisvõimetuse lävi 1,5 ‰, mistõttu peab iseenesestmõistetavalt lähtuma sellest. Küll aga on käesolevas punktis märgitu valguses väga tugevasti alust kahelda selles, kas 0,7 mg/l joobes olev inimene on juhtimisvõimeline (ehk kõne alla tuleb relatiivsest juhtimisvõimetusest rääkimine).
- Lisaks saab üksnes nõustuda Saksamaal omaks võetud arusaamaga, et mida lähemal on joobe suurus absoluutse juhtimisvõimetuse määrale, seda väiksemad peavad olema juhi ebakindlusele viitavad näitajad: Sternberg-Lieben/Hecker – Schönke/Schröder zum StGB.
- Auflage, § 316/12; Zieschang – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen zum StGB, § 316/
- See tähendab seda, et 0,7 mg/l joobes oleva inimese puhul pole KarS § 424 lg 1 tuvastamiseks vaja kuigivõrd palju (muid) viiteid inimese juhtimisvõimetusele.
- LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt peavad juhtimisvõimetusest kõnelemiseks lisaks piisava suurusega joobele olema väliselt tajutavad juhi tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Juhtimisvõimetusele võivad viidata nt koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak, ebaselge kõne või ebamõistlik käitumine 3
(4)politseinikega suheldes (Zieschang – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen zum StGB, § 316/35; Sternberg-Lieben/Hecker – Schönke/Schröder zum StGB.
- Auflage, § 316/12). Samuti võib juhtimisvõimetuse tuvastada sõiduki juhtimise viisi abil: nt n -ö sinka-vinka sõitmine, oma sõidurealt kõrvale kaldumine, mitmete liiklusmärkide järgimata jätmine, muretu ja kergemeelne liiklemine, kurvis otse sõitmine jms ( Zieschang – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen zum StGB, § 316/32–33; Sternberg-Lieben/Hecker – Schönke/Schröder zum StGB.
- Auflage, § 316/12). Ka on Saksmaal leitud, et mida keerulisemad on liiklustingimused, seda lihtsam on juhtimisvõimetust jaatada: nii on see nt halbade tee- või ilmaolude või tiheda liikluse korral ja öisel (halva nähtavusega) ajal (Zieschang – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen zum StGB, § 316/37).
- Eelöeldu pinnalt on käesoleva asja raames tarvis tähele panna järgmisi asjaolusid.
- Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on E.A kohta muu hulgas järgmine info: sidekestad punetasid; reaktsioon oli häiritud; sõidustiil oli ebakindel; esinesid kerged koordinatsioonihäired; kõnnak oli kergelt taaruv (tl 4 pöördel). Lisaks on seal märgitud, et väljas oli hämar.
- Tunnistajad T. R. ja C. S. selgitasid, et E.A autol põlesid hoolimata politseiauto talle vastu sõitmisest täistuled, E.A ootas vasakpööret pikka aega, pööret sooritades kaldus ta vastassuunavööndisse, sõites kasutas menetlusalune isik pidevalt pidureid, tema diktsioon oli mõneti häiritud, E.A nägu oli punane, autost väljudes ta taarus ja tema reaktsioonid olid aeglustunud.
- Kohtu hinnangul viitab eelöeldu väga tugevasti sellele, et E.A oli autot juhtides joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 2 ja seega ka KarS § 424 lg 1 tähenduses. Esiteks oli ta joove väga suur (alkoholi 0,7 mg/l kohta). Niivõrd suure joobe puhul saab LS § 69 lg 2 p 2 eitamine tulla kohtu hinnangul kõne alla vaid siis, kui mingeid joobele viitavaid väliseid tunnuseid üldse ei ole või on neid väga vähe (vt ka käesoleva määruse p 12). E.A puhul paistab aga ilmnevat terve rida asjaolusid, mis tema juhtimisvõimetusele viitavad. Seetõttu leiab kohus, et esineb piisav kahtlus, et E.A pani toime kuriteo.
- Viimaks mainib kohus seda, et käesolev asi viitab suurele LS § 69 lg 2 p 2 puudutavale teadmiste (või tahtmise) lüngale menetlejate hulgas. Eriti akuutne on see probleem politseid silmas pidades, sest ilmselt saavad üldjuhul just politseinike ütlused olema 0,5–1,49 promillise joobe puhul otsustavaks teo lahterdamisel kas väär- või kuriteoks. Kindlasti ei luba praegune seadus piirduda politseinikel pelgalt mõõteseadme tabloole vaatamise ja näidu üles märkimisega – seda eriti siis, kui joove on alla 1,5 promilli, aga sellele määrale küllaltki lähedal.
- Eeltoodut kokku võttes lõpetab kohus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetluse. On tõenäoline, et E.A pani toime kuriteo. Et selle hüpoteesi paikapidavust kontrollida, tuleb väärteoasja materjalid saata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 4
(4)