1-15-7645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-7645 (14231700260) Kohtukoosseis kohtunik

§ 120lg 1) ja Kar

S § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 2) järgi kokkuleppemenetluses J.M , isikukood XXX, elukoht XXX, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht AS XXX 05.12.2014 elukohast lahkumise keeld Süüdistatav Tõkend Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. J.M süüdi tunnistada KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. J.M süüdi tunnistada KarS § 120 (alates 01.01.

§ 120lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kar

S § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista J.M-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et J.M ei pane temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.M-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.10.

1. a. J.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
3. J.M-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 24.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.
4. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 609.00 eurot tasuda 4 (neli) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 152.25 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Esitatud süüdistus J.M süüdistatakse selles, et tema 04.10.2014 kella 20:00 kuni 21:00, viibides Keilas aadressil XXX asuvas korteris, tekkinud suulise konflikti käigus, lõi parema käega oma endist elukaaslast XXX vastu vasakut põske, mistõttu kannatanu hakkas helistama politseisse, peale seda väänas XXX paremat kätt, mille tõttu kukkus kannatanul käest maha mobiiltelefon ning seejärel haaras kätega kinni kannatanu kõri piirkonnast ja lõi jalaga XXX paremale poole ribide piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja verevalumid kätel. Seega J.M, pani toime teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.t pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi (Vastab al 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes) Samuti tema, 05.10.2014 kella 9:46 ajal, ähvardas oma endist elukaaslast XXXtapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, saatis XXX telefoninumbrile oma kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX tekstisõnumi: „Karda! Oota hommikut“, kannatanu XXX tajus ähvardust reaalselt, kuivõrd eelmisel päeval enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne XXX suhtes ja 2 löönud ning kägistanud XXX, s.t kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXX võttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, 06.10.2014 kella 05:33 ajal paiku, ähvardas oma endist elukaaslast XXX tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, saatis XXX telefoninumbrile XXX oma kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX tekstisõnumi: „Ära vii mind endast välja, muidu teen hullemat!“, kannatanu XXX tajus ähvardust reaalselt, kuivõrd eelnevat enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne XXXX suhtes ja kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXX võttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, 07.10.2014 kella 16:36 ajal, ähvardas oma endist elukaaslast XXX tapmisega, viibides Keila rongijaama lähistel, lubas XXX maha lüüa, hoides samal ajal paremat kätt selja taga, kannatanu XXX tajus ähvardust reaalselt, kuivõrd eelnevat enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne XXX suhtes ja kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXX võttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, mistõttu XXX pöördus politsei poole. Seega J.M, pani toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-le 120 lg
8. s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.) Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav J.M ja tema kaitsja Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 (al. 01.01.

§ 121

lg 2 p 2) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud. KarS § 120 (al. 01.01.

§ 120

lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest teeb prokuröri abi kohtus ettepaneku süüdistatava karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta mõistetav vangistus – 6 kuud - tingimisi täitmisele pööramata, kui J.M ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et J.M kuulub KarS § 120 (alates 01.01.

§ 120lg 1) ja Kar

S § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 2) ettenähtud 3 kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 24.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd ei suuda tasuda menetluskulusid ühe kuu jooksul. Süüdistatava sõnul on tema igakuine sissetulek 600.00 eurot. Elab koos vanematega, kellele maksab igakuiselt toidu ja eluaseme kulude katteks 150.00 eurot. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Menetluskulu summas 609.00 eurot tasuda 4 (neli) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 152.25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 4 ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 5