1-15-7753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7753 (15233001278) Kohtunik Innokenti Menšikov K

§ 424

järgi, Elukoht xxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 14.09.2015. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada E.F süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 73

ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui E.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja algus - 16.11.2015. E.F-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada E.F-ile lisakaristusena sõiduki juhtimis e õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama 1 1-15-7753 oma juhiloa Maanteeametile. Mõista E.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, määratud kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja kaitsja Igor Belugini poolt 16.11.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata, E.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700077455 ning selgitus „E.F , 1-15-7753 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas E.F süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 12.09.2015.a kella 00.10 paiku Narva linnas Rakvere tn 15 maja juures juhtis mootorsõidukit Seat Ibiza registrimärgiga xxx E.F väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 0,94 +/-0,09 mg/l, st vähemalt 0,85 mg/l. Sellise käitumisega rikkus E.F Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus E.F sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani E.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§ 424järgi.

Kooskõlas E.F , tema kaitsja Eduard Bulattšiku ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Pavel Gordijevski vahel 21.09.2015 sõlmitud kokkuleppega

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks 2 1-15-7753 aastat.

§ 50

lg 1 alusel võtta E.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks. Kohtuistungil E.F avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Abiprokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Innokenti Menšikov Kohtunik 3