Obsah (6)
§ 2§ 123§ 132§ 133§ 29§ 38KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019.a Pärnu kohtumajas, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-371 Kohtunik Rubo Kikerpil
§ 2
, § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi vanempiirivalvur Eduard Lukka 20.01.2019.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,19,000127 mõistetud karistuse osas. Mõista Z.I-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 35 (kolmekümne viie) trahviühiku ulatuses, so 140 (ükssad a nelikümmend) eurot. Rahatrahv 140 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 SEB pangas või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber 10220172367946). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul 1
(6)alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 11.02.2019.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi vanempiirivalvur Eduard Lukka tegi 20.01.2019.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2670,19,000127, millega määras liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 1 alusel Z.I-le rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Rikkumise asjaolud olid selged, isik rikkumisele vastu ei vaielnud. Z.I-le selgitati tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse erisusi ja tal võimaldati anda ütlusi väärteo kohta. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et Z.I oli kiirmenetlusega nõus ja andis selle kohta ka allkirja. Rahatrahvi määramise põhjuseks oli see, et Z.I, 20.01.2019, kell 10:44, xxx, 139km, parem pärisuunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,10mg/l kohta. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav § 224 lg 1 järgi. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kiirmenetluse otsuse juures olevas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis Z.I andnud omakäeliselt järgmised ütlused: Juhtisin sõidukit jääknähtudega, kuna ei teadnud, et mul on jääknähud. Kaebuse sisu Z.I esitas 23.01.2019 Pärnu Maakohtule ülalpool kirjeldatud otsusele. Kaebuse kohaselt politseireidil tehtud alkotest näitas 0,10 promilli joovet, aga seda ei saanud kaebajal olla. Kaebaja jõi eelmisel õhtul 3 õlut (ca 10-11 tundi tagasi). Kohe peale kiirmenetlust politsei autos umbes 15 minutit hiljem näitas 0 promilli. Auto sisekaamerad saavad seda tõestada. Kaebaja küsis ka, et kui kaua läheb 10-15 promill verest välja. Konstaabel ütles, et 2-3 tundi, siis kaebajal ei saanud see minna ära 15 minutiga. Kaebaja usub, et siin on mingi eksitus, sest kohe peale politsei sõidukist väljumist sai ta sealt ära sõita. Seda näitab ka politsei bussi välikaamera. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud kiirmenetluse korras. Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetluse läbiviimisega Kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Menetleja, tutvunud väärteoasjas 2670,19,000127 materjalidega on seisukohal, et Z.I on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF 0003 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-18/00179) oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ning joovet mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Isikule on tutvustatud menetlusdokumente ning Z.I on need allkirjastanud. Joobes või jääknähtudega mootorsõiduki juhtimisega on tegu tahtliku liiklusseaduse nõuete rikkumisega isiku poolt. Joobeseisundile viitavatest tunnustest esines isikul alkoholi lõhn väljahingatavas õhus, silmade punetus. Menetlusalune isik seadis oma seisundiga reaalsesse ohtu enda elu, kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Sellise ohu loomine ühiskonnas on taunitav ja ohu loojale määratud karistus peab olema 2
(6)vastavuses teo raskusega. Karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Väärteo toimepanek Z.I poolt on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja- väljatrükiga ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ning kiirmenetluse otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palub kohtuväline menetleja Z.I kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud Z.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtumenetluse poolte seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§ 132
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et Z.I kaebus ei ole põhjendatud kaebuses märgitud osas, st et väärteo tunnustega teo menetlemisel tuvastamisel oleks toimunud rikkumisi/eksimusi, küll aga tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt, s.t kohaldatud põhikaristuse määra osas. LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Z.I-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,10 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas Z.I juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll nähtuvalt allutati Z.I sõidukijuhina 20.01.2019 kontrollile juhi väljahingatava õhu alkoholisisalduse osas, kasutades 20.01.2019 kell 10:44 numbrilist indikaatorvahendit, ning tulemuseks tuli 0,14 mg/l (väärteoasja toimik lk 4). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati Z.I seejärel järgnevale kontrollile. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 20.01.2019 kell 10:48-10:51 ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,15 mg/l, laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,10 mg/l (protokoll lk 5). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (alkomeeter Dräger Alcotest) andmetel toimus mõõtmine 20.01.2019 algusega kell 10:48, lõplik lugem 0,15 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ning mõõtetulemus 0,10 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC17-00179. Alkomeetri järgmiseks hooldusajaks on väljatrükil märgitud 05.19, ehk maikuu 2019.a. Seega mõõdeti Z.I esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et Z.I oli 20.01.2019.a kella 10:45 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,10 mg. Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et Z.I juhtis 20.01.2019 sõidukit xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning Z.I otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära 3
(6)või et ta on joobeseisundis (toimiku lk 24). Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud, et Z.I esines kontrollimise käigus silmade punetus, ehk tuvastatud on ka väline joobeseisundi tunnus. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning Z.I süü talle ette heidetavates rikkumistes kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Z.I tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning tõendusliku alkomeetri väljatrükk). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteona (
§ 133p 4).
Kaebuses kirjeldatud menetleja poolt antud arvamus selle kohta, kui kiirelt joove „verest välja“ läheb, ei ole antud juhul selliseks asjaoluks, mis kumutaks tõendusliku alkomeetriga fikseeritud väljahingatava õhu alkoholisisalduse mõõtmistulemuse. Vereproovi uuringuga konkreetses asjas isiku joovet ei ole tuvastatud. Küll on tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise võimalust menetlusalusele isikule selgitatud ning selle kohta võetud alkomeetri kasutamise protokolli ka kontrollile allutatud isiku allkiri (väärteoasja toimik lk 5). Kaebusest mõistetavalt küsis menetlusalune isik seisukohta alkoholijoobe väljaminemise kohta just vere osas, mitte väljahingatava õhu osas. Seega ei näe kohus menetleja seisukohas ka vastuolu sellele, kui väljahingatavast õhust kadus lõpliku mõõtetulemisena alkoholisisaldus 0,10 mg/l kohta kiiremini kui menetleja seda verest välja mineva alkoholi kohta arvas. Üldteada asjaoluna on alkoholijoove mitme alkohoolse joogi joomise järgselt verenäidu põhjal tuvastatavam ka pikema aja jooksul kui väljahingatavas õhus, ehk verest läheb alkoholinäit välja aeglasemalt. Seega ei sea kaebuses esitatud selgitus kahtluse alla tõendusliku alkomeetri näidu õigsust selle mõõtmise hetkel ning Z.I alkoholijoobe esinemist. Eeltoodu alusel puuduvad väärteoasjas
§ 29
sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud
§ 133p 1 mõttes.
Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (
§ 133p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik. Karistusseadustiku (edaspidi: Kar
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise toime kavatsetult. Seega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis siiski ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.I pani temale etteheidetava väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Z.I kiirmenetluse otsuses antud ütlustest nähtuvalt ei olnud mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et ta on alkoholijoobes. Samas on isik kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et tarbis sõiduki juhtimisele eelneval õhtul alkoholi. Kohus leiab, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et ta ei pruugi olla veel kaine. Isegi kui 0,10 mg/l suurune joove ei olnud isikule kehaliselt tuntav, siis kohustundliku suhtumise korral oleks Z.I tulnud 4
(6)veenduda selles, et joove on tõe poolest möödunud, mitte tugineda vaid enda subjektiiv sele enesetunde hinnangule. Näiteks oleks saanud menetlusalune isik kontrollida enda olukorda alkomeetriga. Kusjuures kohtuväline menetleja on punetavate silmade näol tuvastanud menetlusalusel isikul ka võimalikule joobele viitava välise tunnuse. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Z.I käitus kergemeelselt KarS § 18 lg 2 tähenduses. Seega on Z.I täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 224 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 400 eurot (KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot) või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse valikul tuleb arvestada eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Z.I süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg ja Z.I oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,10 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt võrdne alammääraga. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest väiksemale süü suurusele. Lisaks mõjutab Z.I süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Z.I pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest väiksemale süü suurusele. Samas tuleb karistuse määra valikul arvestada isiku eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on Z.I üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Samuti tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Z.I-le inkrimineeritava liiklusalaste kuritegude puhul on Riigikohus toonitanud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub joobes juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. 5
(6)Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et eelmisel õhtul oli ta viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas mõistlikuks asuda sõidukit juhtima järgmise päeva hommikul, mil alkoholisisaldus ei pruukinud olla kehast veel kadunud. Arvestades seega ühest küljest konkreetse teo osas isiku süü väiksust, kuid teisest küljest üldpreventiivseid kaalutlusi, on kohus seisukohal, et isikut ei saa karistada päris miinimumilähedase sanktsioonimääraga. Küll aga tuleb kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi vähendada. Proportsionaalseks karistuseks loeb kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud määrast ca 1/3 võrra väiksema karistuse- 50 trahviühiku asemel 35 trahviühikut. Määratav karistus vastab isiku süü suurusele, samuti on ka trahvi vähendamisel tagatud õiguskorra kaitsmise huvid.
§ 38
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Rubo Kikerpill Kohtunik 6
(6)