4-18-5831/8

4-18-5831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019.a Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5831 (2780,18,011889) Kohtunik Marju Persidskaja Väärteoasi N.A kaebus Lõuna prefektuuri 11.11.2018.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,18,011889 Menetlusalune isik N.A (isikukood XXX, elukoht XXXX; epost: XXXX Kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 kohus otsusta s:
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2780,18,011889 N.A karistamise kohta LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut, so 380 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD N.A karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.11.2018.a kiirmenetluse otsustega väärteoasjas nr 2780,18,011889 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahviga 95 trahviühikut, so 380 eurot, mis tal tuleb otsuse kohaselt tasuda hiljemalt
4. maiks 2019.a. Otsuse kohaselt juhtis N.A 11.11.2018.a kella 01.55 ajal Tartu linnas, Riia tänaval Tähe ja Kalevi tänavate vahel ning Kalevi tänava suunas, mootorsõidukit asulas kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. N.A esitas 12.11.2018 nimetatud otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist, põhistades seda sellega, et 11.11.2018.a kiirmenetluse otsusel on märgitud sõiduki numbriks XXX ning mudeliks Audi A6 Avant, kuid sellist sõidukit ei eksisteeri: sõiduk numbrimärgiga XXX on Audi A4 Avant. Sellest tulenevalt on N.A seisukohal, et otsuse koostaja ei ole selle tegemisel veendunud andmete õigsuses ning on kirjutanud vale sõiduki mudeli. 13.12.2018.a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht koos väärteotoimikuga. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega, leides, et otsuse muutmiseks ning kaebuse rahuldamiseks alus puudub, põhistades oma seisukohta järgmiste argumentidega: - kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur oli taadeldud ning tehniliselt korras; - lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h ning menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks oli 77 km/h, mistõttu arvestades laiendmääramatust +/- 3 km/h, ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; - videosalvestist vaadates saab kindlalt väita, et juhitud sõiduki registreerimismärgiks oli XXX; - videost on tuvastatav teiste sõidukite olemasolu antud teelõigul ning menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk liikus teisel sõidurajal, jõudes ette pärisuunas esimesel sõidurajal liikunud autost. Salvestise lõpus pidurdab menetlusaluse isiku sõiduk oma kiirust oluliselt; - N.A on oma ütlustega kinnitanud teo toimepanemist ega ole seda eitanud ka kohtule esitatud kaebuses; - kuigi menetleja on eksinud sõiduki mudelis, ei muuda selline eksimus liiklussituatsiooni ja rikkumise asjaolusid ning tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega; - VTMS § 57 sätestab kiirmenetluse otsuse sisu ning kiirmenetluse otsuses sisalduvad andmed, mis on kohustuslikud, on kohtuvälise menetleja hinnangul korrektsed. Samuti on õigesti talletatud VTMS § 109 p-s 4 sätestatud isiku andmed; - karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja on arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv samalaadne karistus 2018.a septembrikuust. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab karistus teole ja isikule. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik on teatanud, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu väitele, et 11.11.2018.a kiirmenetluse otsus tuleks tühistada, kuivõrd selles on juhitud sõiduki mudel valesti märgitud: otsusesse on märgitud, et sõidukiks oli Audi A6 Avant, kuigi tegelikult oli sõidukiks Audi A4 Avant (I) ning seejärel LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumisele (II). I VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.1 VTMS § 29 lg 1 p 1 juhul lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kui tegu on koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi on vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul talle tegu omistada.2 Esiteks märgib kohus, et kohtu hinnangul on 11.11.2018.a kiirmenetluse otsuses korrektselt märgitud kõik VTMS §-s 57 sätestatud andmed, sh sisaldub kiirmenetluse otsuses nii väärteo toimepanemise aeg kui ka koht ning ka väärteo lühikirjeldus, mida N.A vaidlustanud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et antud kiirmenetluse otsuses on kõik kohustuslikud andmed, mille alusel hinnata N.A käitumises väärteokoosseisu tunnuste esinemist, olemas. Ühtlasi ei ole ei kiirmenetluse otsuses sisalduvate N.A ütluste ega esitatud kaebuse pinnalt võimalik väita, et N.A ei ole, tulenevalt kiirmenetluse otsuses sisalduvast ebaõigest mootorsõiduki mudeli numbrist, saanud aru, millise väärteo toimepanemist talle ette heidetakse. Teiseks on kohus seisukohal, arvestades, et VTMS § 57 ei sätesta kiirmenetluse otsusesse juhitud mootorsõiduki margi, mudeli jms märkimise kohustust, ei ole mootorsõiduki mudeliga eksimine VTMS § 150 tähenduses menetlusõiguse oluline rikkumine, kuivõrd N.A poolt juhitud mootorsõiduki mark Audi ning registreerimisnumber XXX on tuvastatavad rikkumise kohta tehtud videosalvestiselt ning ühtlasi on toimikus olemas sõiduki detailandmete väljatrükk, kust nähtub, et mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX näol on tegemist Audi A4 Avandiga (Avant). Nimetatud asjaolu, so seda, et tegemist on Audi A4 Avandiga, on N.A ka ise esitatud kaebuses märkinud. Kokkuvõtlikult leiab kohus seega, et N.A poolt juhitud mootorsõiduki mudel on võimalik tuvastada teiste asjas olevate materjalide pinnalt, nimetatud eksimus ei välista N.A teo koosseisupärasuse hindamist ning ühtlasi ei ole võimalik väita, et nimetatud ebakorrektsus oleks välistanud või raskendanud või välistaks või raskendaks käesoleval ajal N.A kaitseõiguse teostamist, kuivõrd kiirmenetluse otsuses sisalduvate ütluste kui ka kaebuse pinnalt on üheselt arusaadav, et N.A sai ja saab ka käesoleval ajal aru, millise rikkumise toimepanemist talle ette heidetakse. 1 Riigikohtu 23.03.2005.a lahend nr 3-1-1-9-05 2 Riigikohtu 09.11.2016.a lahend nr 3-1-1-85-16 3 II Olles tuvastanud, et 11.11.2018.a kiirmenetluse otsus ei kuulu tühistamisele selles sisalduva sõiduki mudeli ebatäpsuse tõttu, analüüsib kohus LS § 227 lg 2 järgi N.A-le süüksarvatud väärtegu. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et N.A juhtis 11.11.2018.a kella 01.55 ajal Tartu linnas, Riia tänaval Tähe ja Kalevi tänavate vahel ning liikudes Kalevi tänava suunas, mootorsõidukit, mille margiks oli Audi ning numbrimärgiks XXX. Vaidlust ei ole ka, et N.A ületas asulasisesel teel mootorsõidukit juhtides suurimat lubatud sõidukiirust. Nimelt, lisaks sellele, et N.A ei ole esitatud kaebuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamist vaidlustanud, sisalduvad 11.11.2018.a kiirmenetluse otsuses N.A omakäelised ütlused : „Juhtisin sõidukit 11.11.18 kella kahe ajal öösel. Kiirus linnas sees oli natuke palju. Ise sel hetkel kiirust ei vaadanud. Kahetsen enda tegu ja enam sellist asja ei kordu“. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamist tõendab ka rikkumise kohta tehtud videosalvestis. Salvestiselt nähtub, et 11.11.2018.a kella 01.55 ajal, so pimedal ajal liigub kiirusmõõtja suunas mootorsõiduk Audi registreerimismärgiga XXX, mille suurimaks kiiruseks mõõdetakse 77 km/h. Kiirusmõõturi LaserCam4 LE0166 taatlustunnistus nr TTRS-18/00195 tõendab, et 11.11.2018.a kella 01.55 ajal N.A poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturit taadeldi 07.09.
5. Arvestades, et liiklusjärelvalves kasutatava kiirusmõõturi taatluskehtivusaeg on 1 aasta, on tõendatud, et N.A poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur oli taatluskohustuse läbinud ja oli kehtivalt taadeldud. Toimikus on olemas ka 21.08.2018.a teatis, mis tõendab, et 11.11.2018.a kella 01.55 ajal liiklusjärelevalve korras N.A poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust mõõtnud liikluspolitseinik K.T. on pädevaks mõõtjaks, kuivõrd ta on läbinud Pädeva mõõtja koolituse. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et N.A juhtis 11.11.2018.a kella 01.55 ajal Tartu linnas, Riia tänaval Tähe ja Kalevi tänavate vahel ning liikudes Kalevi tänava suunas, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 km/h +/- 3 km/h. Kuivõrd N.A juhtis sõidukit asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h, ületas ta sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellega rikkus N.A LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik N.A pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, so vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule 4 vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.3 Kaebusest ega asja materjalidest ei tulene ühtegi viidet, millest oleks võimalik järeldada, et N.A ei olnud teadlik, et ta juhib sõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Kuigi N.A on kiirmenetluse otsuses märkinud, et ta ei vaadanud rikkumise toimepanemise hetkel kiirust, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et N.A ei saanud aru, et ta ületab suurimat lubatud sõidukiirust. Nimelt nähtub rikkumise kohta tehtud videosalvestiselt, et N.A möödus rikkumise toimepanemise hetkel teisest sõidukist, mis omakorda tähendab, et ta pidi vähemalt möönma, et ta võib suurimat lubatud sõidukiirust ületada. Seda enam, et lubatud sõidukiiruse ületamise ulatus oli küllaltki suur, so mitte vähem kui 24 km/h ning ühtlasi arvestades asjaolu, et N.A oli rikkumise toimepanemise ajal kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest: teda oli 10.09.2018.a samuti LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistatud. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et N.A ei saanud aru, et tema kiirus on oluliselt suurem, kui seda oli antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud N.A käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).4 Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga.5 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Seega on sanktsiooni, so rahatrahvi keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras N.A-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 95 trahviühikut, so 380 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, so maksimumilähedane karistus. 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14 4 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 5 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 5 Kohus ei ole tuvastanud, et N.A puhul esineks KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole otsuses sedastanud karistust kergendavaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et kiirmenetluse otsuses väljendatud kahetsust on võimalik arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna. Hoolimata karistust kergendava asjaolu jaatamisest on kohus aga siiski seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse muutmiseks alust ei ole. Kohtu käsutuses olevast 12.12.2018 koostatud karistusregistri teatisest nähtub, et N.A ei ole kriminaalkorras karistatud. Samas on N.A üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise, so suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Nimelt nähtub, et 10.09.2018.a rikkumise eest, mis oli kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi nagu ka käesoleva kaebuse aluseks olev rikkumine, karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.09.2018.a otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut, so 160 eurot. Antud trahv tasuti pärast käesoleva kaebuse esitamist, so 30.11.
6. Käesolevast rikkumisest, mis on toime pandud 11.11.2018 nähtub aga selgelt, et hoolimata sellest, et N.A oli päev enam kui kahe kuu eest karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, ei pannud see teda oma liikluskäitumises korrektiive tegema ega sellest tulenevalt edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Vastupidi, ta on jätkanud liiklusreegleid eiravat käitumist ja pannud toime uue samalaadse rikkumise. See omakorda annab aga kohtule alust arvata, et lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega liiklemine on, hoolimata ühest kehtivast karistusest, N.A jaoks ilmselt suhteliselt tavapäraseks liikluskäitumiseks. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus lisaks, võttes arvesse, et N.A ei pannud toime täiendavaid liiklusrikkumisi, suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, so mitte vähem kui 24 km/h, leides, et öisel ajal asulasisesel teel sellisel määral (mitte vähem kui 24 km/h) lubatud suurima sõidukiiruse ületamist tuleb pidada väga ohtlikuks. Seda enam, et videosalvestiselt nähtuvalt oli antud teelõigul ka teisi liiklejaid, samuti seda, et välistatud ei ole teiste liiklejate, sh jalakäijate ootamatu teele ilmumine, millisel juhul võib lubatust suurema kiirusega liiklemine välistada või oluliselt raskendada muutunud liiklusolukorrale reageerimist ning seeläbi ka võimalike tagajärgede, so ka raskete ärahoidmist. Seega tuleb N.A süüd kohtu hinnangul pidada keskmisest suuremaks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud kergemaliigiline karistus, so rahatrahv, olgugi, et antud rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni maksimumilähedane, on igati põhjendatud. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Marju Persidskaja kohtunik 6