lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi, B.N-i süüdistuses
lg 2 p 1, 4 järgi, Maksim Maršalov süüdistuses
lg 3 p 1, § 199 lg 1 järgi ja Vitali Vasin süüdistuses
lg 3 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Maksim Maršalov ja tema kaitsja adv Gennadi Kull, süüdistatav Vitali Vasin ja tema kaitsja adv Jugans Grossmann, kannatanud V S ja L Pluk Süüdistatavad Maksim Maršalov isikukood 39105020270 Eesti kodanik, elukoht xxxxxxx, varem kohtu poolt karistamata Vitali Vasin isikukood 38812060316, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxx, varem kohtu poolt karistamata RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2011.a otsus osaliselt Maksim Maršalovi õigeksmõistmises
MS § 238 lg 2 alusel karistuse vähendamises, Vitali Vasini süüditunnistamises
MS § 238 lg 2 alusel vähendamises ja kannatanu L P tsiviilhagi 147 euro läbi vaatamata jätmises. Teha uus otsus: Mõista Maksim Maršalov
lg 3 p 1 järgi süüdi ja karistada teda 2-aastase vangistusega.
MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Tunnistada Vitali Vasin süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat vangistust. Rahuldada L P (P) tsiviilhagi ning mõista välja Maksim Maršalovilt ja Vitali Vasinilt solidaarselt 147 eurot (ükssada nelikümmend seitse) L P kasuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada. V. Vasinile apellatsioonimenetluse ettevalmistamises osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 57.60 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsusega tunnistati Maksim Maršalov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga.
Vitali Vasin tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi
Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.
lg 3 p 1 järgi selles, et tema koos O.V-ga 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus Nurga 3 asuva maja juures peksis V Š, kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale L P kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr xxxxxxxxxxxx, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Peksmise käigus nõudis ta V.Š sõiduki võtme üleandmist ja kui kannatanu nõudmisele ei allunud, vaid viskas selle lumehange, otsis seni peksmist pealt vaadanud M M võtme üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi 2 tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Vitali Vasin koos sõiduauto rooli istunud Maksim Maršaloviga sõiduautosse Mazda 323F, reg nr xxxxxxxx ja koos M.Maršaloviga kasutas sõiduautot omavoliliselt, sõites sellega Maardu linnas ringi ja jättis selle hiljem maha Maardus Keemikute 41 asuvale parkimisalale. 4. Maksim Maršalovile oli
lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 10.03.2010 ajavahemikul kell 16.30 kuni 19.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas aadressil Kivimurru 9 asuva Sikupilli Keskkooli riietusruumist M V kuuluva ja R V kasutuses olnud mobiiltelefoni №kia 5800, maksumusega 3420 krooni (218,58 eurot), lõpetades selliselt kannatanu valduse asja üle, hiljem müüs telefoni pandimajja 1400 krooni eest ning kulutas raha oma tarbeks.
lg 3 p 1 järgi oli Maksim Maršalovile esitatud süüdistus seoses võõra asja omavolilise kasutamisega vägivallaga: 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus Nurga 3 maja juures ründas Vitali Vasin koos O.V-ga V Š, kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale Ld P kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, lüües kätega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Kui peksmise käigus nõuti V.Š tema kasutuses olnud ja L P kuuluva sõiduauto Mazda 323F võtme üleandmist, kannatanu nõudmisele ei allunud vaid viskas võtme lumehange, siis otsis seni peksmist pealt vaadanud Maksim Maršalov võtme sõiduki omavolilise kasutamise eesmärgil üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Maksim Maršalov sõiduauto Mazda 323F, reg nr xxxxxx rooli ja koos Vitali Vasiniga kasutas sõiduautot omavoliliselt, sõites Maardu linnas ringi, ja jättis selle hiljem maha Maardus Keemikute 41 asuvale parkimisalale. MAAKOHTU OTSUS 5. Maakohus on viidanud süüdistatavate ütlustele, milledes viimased on selgitanud, et neil puudus igasugune tahtlus märgitud sõiduautot või seal olnud esemeid endale võtta, nad sõitsid küll N. P kuulunud autoga ja parkisid selle Keemikute 41 parkimisalale, kuid üksnes seetõttu, et kannatanu V. Š oli ise alkoholijoobes, lahkus sündmuskohalt, jättes sõiduauto osaliselt ohtlikku kurvi ja lumehange ning nad otsustasid selle ümber parkida. Kohus pidas vajalikuks analüüsida, kas V. Vasini ja M. Maršalovi tegevus võib olla õigustatud
Veel viitas kohus samuti süüdistatavate ütlustele, millede kohaselt ei tulnud V. Š ka enne lumehange sõitmist auto juhtimisega toime, tagurdades otsa tema teele jäänud sõiduautole Audi, kannatanu peksmine oligi tingitud just vihast kannatanu teo vastu, et viimane juhtis oma sõidukit, olles ise alkoholijoobes ja tekitades ohu kaasliiklejatele. Kohus leidis, et hädaseisundi olemasolu ja õigustatuse puhul tuleb hinnata kahjustatud hüve ja kaitstava hüve proportsionaalsust. Käesoleval juhul oli kahjustatavaks hüveks sõiduauto ajutine kasutusõigus, kaitstavaks hüveks aga liikluse ja vara turvalisus. Kahjustatud hüve hindamisel omab tähendust ka selle hüve ulatus, ehk siis millisel määral süüdistatavad seda hüve kahjustasid. Tõenditest ilmneb, et süüdistatavad M. Maršalov ja V. Vasin sõitsid autoga lähimasse avalikku parklasse, seega kahjustasid nad hüve võimalikult minimaalsel määral. Samas oma tegevusega võisid nad ära hoida liiklusõnnetuse, mis oleks võinud kahjustada kolmandate isikute tervist ja vara ja kannatanu L. P vara (sõiduautot). Kohus arvestas ka seda, et vastavalt süüdistatavate ütlustele puudus neil huvi rikutava hüve (sõiduauto kasutamine) realiseerimiseks, nende tahe oli suunatud ainult auto turvalisse paika ümberpaigutamisele. 3 Samas tuvastas kohus, et V. Vasin peksis Maardus Nurga 3 maja juures kella 01-02 ajal V. Š, kes oli oma isa autoga lumehange sõitnud, lõi käega näkku ja pähe, rusikaga kõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, nahaalused verevalumid. Maakohus leidis, et M. Maršalov tuleb
Vitali Vasini puhul aga leidis, et kuivõrd on tõendatud tema poolt vägivald V. Š vastu, kuid et võõra asja omavoliline kasutamine ei olnud
alusel õigusvastane, tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida
APELLATSIOONI SISU 6. Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist Maksim Maršalovi õigeksmõistmises
lg 3 p 1 järgi ja Vitali Vasini
Apellant palub uue otsusega Maksim Maršalov
lg 3 p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada 2aastase vangistusega ning moodustada
lg 1 alusel liitkaristus ning Vitali Vasin süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aasta ja 8 kuuline vangistus, mis jätta tingimisi
L. P tsiviilhagi palub prokurör rahuldada ja mõista süüdistatavatelt solidaarselt välja 147 eurot L. P kasuks. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. Kohus luges tõendatuks, et Vitali Vasin ja O.V kasutasid V.Š suhtes süüdistustes ette heidetud vägivalda. Selles kuriteos mõisteti süüdi Vitali Vasin (kellele esitati süüdistus
lg 3 p 1 järgi)
alusel ja O.V
lg 2 p 9 alusel, kuna O.V poolt V.Š suhtes kasutatud vägivald oli vahend O.V poolt automagnetoola ebaseaduslikuks omastamiseks. Kohus põhjendatult luges tuvastatuks, et V.Š lahkus sõiduauto juurest ja jättis selle lumehange vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks. Samas jõudis kohus järeldusele, et sõiduki omavolilise kasutamine ei olnud õigusvastane, kuna M.Maršalov ja V.Vasin tegutsesid sõiduki kasutamisel hädaseisundis. Hädaseisund esineb üksnes juhul, kui vahetut ohtu õigustatud huvile (hädaolukord) saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega (päästetoiming). Hädaolukorrana käsitles antud asjas kohus olukorda, mida põhjustasid oma eelneva kuriteoga süüdistatavad ise. Nimelt leidis kohus, et kannatanu V S oli alkoholijoobes, lahkus sündmuskohalt, jättes sõiduauto osaliselt ohtliku kurvi ja lumehange ja … vastavalt süüdistatavate ütlustele puudus neil huvi rikutava hüve realiseerimiseks, vaid nende tahe oli suunatud sõiduauto ümberpaigutamisele. Asjas ei ole vaidlust selles, et 12.12.2010 sündmuste ahela ajendiks oli V.Si suutmatus tulla tema isale kuuluva sõiduauto juhtimisega lumisel teel toime, kus ta lõpuks jäi lumehange kinni. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu V. Sit peksti kuni M. Maršalov sai sõiduki võtmed enda kätte, seejärel lõpetati kannatanu peksmine ja ta sai põgeneda, seejärel koheselt teatades juhtunust politseile. Samas on meelevaldne kohtu järeldus nagu oleks V.S olnud alkoholijoobes. Sellele viitavaid vähegi usaldusväärseid tõendeid tuvastatud ei ole. Seevastu olid alkoholijoobes väidetava 4 päästetoimingu teostanud Maksim Maršalov ja Vitali Vasin. See tuleneb tunnistaja V Si ütlustest (tema oli sündmusele eelnevalt koos Maksim Maršalovi ja Vitali Vasiniga baaris, kus nad jõid õlut, tl 54), kahtlustatava O.V ütlustest (temaga koos baaris olnud isikud (s.h V.Vasin ja M.Maršalov) tarvitasid alkoholi, v.a O.V ise, sest tema oli autoga (tl 73-74 ), kahtlustatava Vitali Vasini ütlustest (tema koos.. Maksim Maršaloviga väljus baarist…kuna me olime baaris tarvitanud alkoholi, siis saime sõiduki juhi peale vihaseks ja tahtsime teda õpetada tl 86; tal kõike ei meenu, sest ta oli väga purjus tl 91). Väidetav päästetoiming kohtu loogika järgi seisnes järgmises: V. Si läbipeksmises lumehange jäädavalt kinni jäänud, kuid väidetavalt jätkuvalt liiklust ohustava sõiduki võtme ja ka sõiduki äravõtmiseks; väidetavalt alkoholijoobes olnud sõidukijuhi V.Si poolt liiklusele tekitatava ohu kõrvaldamiseks, alkoholijoobes olnud Maksim Maršalovi poolt sõiduki juhtimise ülevõtmises (kuigi päästetoiming peab olema sobiv ja kõrvaldama ohu kindlalt ja jäädavalt). Seda olukorras, kui väidetava ohu kõrvaldamiseks koheseks meetmeks oleks politseile teele kinni jäänud sõidukist teatamine. Politseisse ei ole süüdistatavad pöördunud. Peksmine oli suunatud kannatanult sõiduki süütevõtme ja sõiduki äravõtmisele ning juba see vägivald ei saa olla proportsionaalne päästetoiming V.Si juhtimisest kõrvaldamise eesmärgi saavutamiseks. Kohus leidis, et V.Si suhtes vägivalla kasutamine oli õigusvastane (V.Vasin on selles süüdi mõistetud
alusel ja O.V
lg 2 p 9 alusel), vägivalla toimel ja sellele järgnev valduse murdmine ja sõiduki vahetu äravõtmine V.Vasini ja M. Maršalovi poolt isikute grupis on aga õiguspärane hädaseisundist tingitud toiming. Prokurör leiab, et sellise järeldusega nõustuda ei saa ning sõiduki äravõtmine ja kasutamine ei olnud tingitud hädaseisundist. Kohus on vääralt kasutanud materiaalõigust ja alusetult kohaldanud
sätteid, mõistes põhjendamatult Maksim Maršalovi õigeks
215 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Asja omavolilise kasutamise ajaline kestvus ei saa olla kriteeriumiks teo õigusvastasuse hindamisel nagu seda käsitles kohus, vaid kestvust saab arvestada karistuse mõistmisel. Vitali Vasin mõisteti V.Si peksmises
järgi süüdi
V.Vasinile samuti esitati süüdistus
lg 3 p 1 alusel, s.o võõra vallasasja kasutamises (mille kuriteo põhikoosseis vastab
lg 1 tunnustele) kui selleks on kasutatud
Sisuliselt mõisteti Vitali Vasin
Seetõttu vaidlustan tema õigeksmõistmist samadel motiividel. Kannatanu L.P esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 306,78 eurot (sh sõiduauto uute võtmete väärtus 147 eurot ja automagnetoola väärtus 159,78 eurot), hagi on rahuldatud osaliselt, V.O.V-lt mõisteti välja automagnetoola väärus 159,78 eurot. KAITSJATE VASTUVÄITED APELLATSIOONILE
Maršalov õigeks, V. Vasin aga süüdi
Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele. Eelnevast tulenevalt tuleb hädaseisundit defineerida kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega. Oht tähendab olukorda, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustamist. See peab olema vahetu või vahetult eesseisev. Ohuks ei saa pidada kujutletavat või kunagi tulevikus ähvardavat ohtu. Üksnes oht teeb päästetoimingu vajalikuks. Samasugune seisukoht on avaldatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-95-06, milles rõhutatakse, et hädaseisundi all tuleb mõista vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega. Päästmistoiming on üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kujutanud V. Si juhitud sõiduauto jätmine pooleldi sõiduteele ja lumehange vahetut ega vahetult eesseisvat ohtu teiste kaasliiklejate elule ja tervisele (vt nii tunnistajate kui kannatanu poolt esitatud skeeme, millistelt nähtub, et sõidutee oli mõlemal suunal praktiliselt vaba). See oht on käsitatav kujutletava ohuna, mille on süüdistatavad eneseõigustuseks välja pakkunud. Teisalt tuleb ka märkida, et nn ohu kõrvaldamiseks oli süüdistatavatel võimalus helistada politseisse ja teatada saamatust ja nende hinnangul liiklust ohustavast juhist. Seda süüdistatavad ega nende kaaslased ei teinud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul V. Vasini ja M. Maršalovi tegude õigusvastasust välistavat asjaolu
Nagu öeldud, kasutasid süüdistatavad viidet oletatavale ohule ettekäändena ja eneseõigustusena. Nende käitumises on vaieldamatult tuvastatud
lg 3 p 1 objektiivne koosseis, nad tegutsesid tahtlikult, nad on kinnitanud, et soovisid kannatanu autot mujale paigutada. Nimetatud süüteokoosseis oli täidetud sõiduki ärasõitmisega kohast, kuhu see oli valdaja poolt jäetud. 14. Seega tuleb Vitali Vasin ja Maksim Maršalov neile esitatud süüdistuses
7 15.
Prokurör taotleb M. Maršalovile 2-aastase vangistuse mõistmist ja V. Vasinile 4-aastase vangistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub M. Maršalovile taotletava karistusega. Ühelt poolt vastab see tema süü suurusele, teisalt tuleb arvestada, et ta on oma süüd põhimõtteliselt tunnistanud ja kahetsust avaldanud, varem ei ole teda õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud. V. Vasinile taotleb prokurör 4-aastase vangistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub, et tema süü võrreldes M. Maršaloviga on suurem, kuivõrd tema kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kuid talle mõistetav karistus ei peaks olema kahe aasta võrra suurem kui kaassüüdistataval. V. Vasinit ei ole samuti varem kohtu poolt karistatud, toimepandut ta kahetseb. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb M. Maršalovile ja V. Vasinile karistust mõistes arvestada ka kannatanu käitumist, kes oma oskamatusega sõidukit korrektselt juhtida, andis süüdistatavatele ajendi õigusvastaseks tegutsemiseks. Kohtukolleegium leiab, et V. Vasinile tuleb mõista aasta võrra lühem karistus kui seda taotles prokurör.
lg 3 p 1 järgi ja Vitali Vasini süüditunnistamises
järgi, tunnistab nad uue otsusega
Koos apellatsiooni vastulausega esitas V. Vasini kaitsja adv J. Grossmann ringkonnakohtule taotluse määrata tema poolt V. Vasinile apellatsioonimenetluse ettevalmistamises osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstavaks tasuks 48 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 57.60 euro väljamõistmist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse p-st 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi, jääb kaitsjale väljamõistetud summa riigi kanda. 8 Malle Preimer Meelika Aava 9 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.