← Eesti

1-16-2620/3

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2620 (15230201012) Kohtunik Aulike Salo Sekretär L

§ 424

järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi N.A

§ 424järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

Kohaldades

§ 68

lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.10.2015 – 31.10.2015 s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui N.A ei pane 1- (ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta N.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks ja 15 päevaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.A-lt riigituludesse: - sundraha – 645 eurot. määratud kaitsjale makstud tasu – 72 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 59,75 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU N.A juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee (registreerimismärgiga XXX) 30.10.2015 kella 20.30 ajal Maardus Keemikute 45 asuvas parklas joobeseisundis. Isikul tuvastati alkoholijoove 1,08 mg/l laiendmäärusega +/- 0,10 mg/l ehk siis lõplikuks tulemuseks jäi alkoholijoove 0,98 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis1 . LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Menetluse käigus tuvastati, et N.A ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,98 mg. Lähtudes tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ning LS § 69 lg 2 p 1, oli isik alkoholijoobes. N.A oli sellest teadlik. Oma sellise käitumisega rikkus isik LS § 69 lg 1 nõudeid. 1 Joobeseisundina tuleb korrakaitseseaduse § 36 lg 1 järgi lugeda sellist terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest. 2 Sellise teoga pani N.A toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud. Lähtuvalt

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Seega kandmisele kuulub 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 73

alusel vangistus jätta tingimis kohaldamata, kui N.A 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 alusel võtta N.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigust ära 1 kuuks ja 15 päevaks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. N.A nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb N.A temale esitatud süüdistuses

§ 424järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab N.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud. Seega tuleb N.A-lt välja mõista sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 72 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes märgituga, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.