Pikendada S.G-le Viru Maakohtu 24.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 115-2361 määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 23.11.2016. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 24.03.2015 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti S.G süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 12.02.2015.a, s.o 1 päeva.
lg 1 ja 3 ning § 75 alusel allutades S.G käitumiskontrollile, jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui S.G ei pane 1-aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal kooskõlas
Kohus määras, et
Katseaja alguseks luges kohus 24.03.2015. 23.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 2 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt 03.02.2016 jõudis kriminaalhooldusametnikuni Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast info, et 30.01.2016 alustati väärteomenetlust selle kohta, et S.G juhtis Vinni vallas Pajusti alevikus sõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 08.02.2016 laekus politseijaoskonnast info, et väärteomenetlus lõpetati, kuna teos on ilmnenud kuriteo tunnused 1 tunnustel, kuna isik ning S.G suhtes alustati kriminaalmenetlust 01.02.2016
Antud teo raames tuvastati isikul alkoholijoove, ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,50 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,55 mg/l+/-0,05 mg/l. Kriminaalhooldusametnikule antud seletuste kohaselt oli S.G sõbra juures tarvitanud kodus valmistatud kalja ega teadnud, et kali sisaldab alkoholi. Isiku sõnul kahetseb ta tehtut ja lubab katseajal alkoholi rohkem mitte tarvitada. Süüdimõistetu sõnul on ta läbinud ka alkoholivastase ravi 08.04.2015 ning väidetavalt on ravi tehtud kaheks aastaks. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et hooldusalusega on kohtutud 18 korda, isikule on koostatud riskihindamine ja hoolduskava. Isik on läbinud Liiklusohutusprogrammi oma käitumismustrite analüüsimiseks ja uute teadmiste saamiseks, mille kohta on talle väljastatud ka tunnistus. Kontrollnõudeid on isik täitnud nõuetekohaselt ning seni katseajal rikkumisi pole olnud. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada S.G-le Viru Maakohtu 24.03.2015 otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et S.G kahetseb tehtut ning on motiveeritud jätkama karistuse kandmist vabaduses. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et
lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab esialgse meetmena katseaja pikendamist pidada käesoleval ajal piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus pikendab S.G-le määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 23.11.2016. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.