§-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 74 lg 1,3, § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p 6, § 78 p 1; kohus otsustas: süüdistuses KarS § 169 järgi;
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4,9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel T.F-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu osutatud õigusabiteenuse eest summas 80.- (kaheksakümmend) eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda T.F ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude ositi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel posti teel aadressile: XXX. T.F-i poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kriminaalasja raames T.F´it, süüdistatakse selles, et tema vastavalt 08.06.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas (nr.2-15-241) on kohustatud alates 01.12.14 tasuma 2 XXXtütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 200€ kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni, olles töövõimeline isik, hoidis teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest, kuivõrd jättis määratud elatise maksmata, mistõttu elatisraha võlgnevus seisuga 11.11.2015.a. moodustas kokku 2400.- eurot. T.F ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetluse. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. Vaatamata sellele, et alates novembrist 2015 kuni veebruarini 2016 töötas T.F XXX, ei tasunud ta elatist. Seega T.F ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani T.F toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. 29. märtsil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav T.F ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus T.F-i süüdi tunnistamist KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aasta katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada T.F ´it käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.04.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav T.F tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.F on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides 3 on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et T.F tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt
Menetluskuluks
lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et T.F-ile on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub T.F-ilt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 80.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2.
lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.