lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav 199 lg 2 p 9 N.B elukoht XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: 1) 19.03.2015 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega, 2) 11.07.2015 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 alusel 4 kuulise vangistusega, vabanes seoses karistuse ärakandmisega 10.11.2015.a, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi N.B
MS § 238 lg. 2 kohaselt N.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada N.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 24.11.2015.a. Välja mõista N.B-lt riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või epostiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT N.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas taas 24.11.2015 kella 12.53 paiku, viibides Norde Centrumis asuvas Winestore kaupluses aadressil Lootsi 7 Tallinn, varastada ühe pudeli konjakit Meukow Cognac V.S.O.P maksumusega 44,95 eurot ja ühe pudeli konjakit Larsen V.S.O.P maksumusega 39,90 eurot, kokku 84,85 euro väärtuses, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist peeti N.B kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusele. Süüdistatav N.B tunnistas ennast inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi, kahetses ning selgitas, et läks24.11.2015.a. Norde Centrumi kauplusesse Winestore eesmärgiga varastada endale alkoholi. Süüdistatav võttis müügisaalis riiulist kaks alkoholipudelit (Meukow V.S.O.P ja Larsen V.S.O.P), pani pudelid põue ja liikus kassast läbi alkoholi eest tasumata. Kaupluse välisukse juures pidas turvatöötaja ta kinni. Varastatud alkoholi andis ta kauplusele tagasi. Alkoholi varastas ta isiklikuks tarbimiseks (tl 10-11). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et N.B süü varguse katse toimepanemises 24.11.2015.a on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad N.B süüd Winestore OÜ avaldus, tunnistaja XXX ütlused ja kirjalikud tõendid. Winestore OÜ 24.11.2015.a avaldus tõendab, et 24.11.2015 kella 12:53 paiku peeti Tallinnas, Lootsi tänavas, Norde Centrumi, Winestore kaupluses kinni meesterahvas, kes püüdis varastada pudelit konjakit „Meukow V.S.O.P“, väärtusega 39,90 eurot ja pudelit konjakit „Larsen V.S.O.P“ väärtusega 44,95 eurot ehk kaupa kokku summas 84,85 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Kahtlustatavana selle kuriteo toimepanemises peeti 24.11.2015 kinni N.B (tl 8-9). Tunnistaja Kalev Veebel ütluste kohaselt töötab ta turvatöötajana Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Norde Centrumis. 24.11.2015 kella 12:53 paiku tuli kauplusest Winestore paanikahäire. Tumeda jope, musta mütsi, mustade teksade ja musta värvi jalatsitega meesterahvas möödus kassa juurest kell 12:53 kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus avastas tunnistaja 1-liitrise konjaki Meukow V.S.O.P pudeli ja 1liitrise konjaki Larsen V.S.O.P pudeli. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. (tl 3) Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.B 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 4 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas varavastaste väärtegude eest (tl 25-27). Viimati karistati N.B Harju Maakohtu 11.07.2015.a otsusega
lg 2 p 9 ja
Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et N.B isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud N.B elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (
) kui ka väärteona (
). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. N.B on alates 2014.a suvest süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid süütegusid. N.B karistati varavastase kuriteo toimepanemise eest 27.06.2014, peale karistuse kandmiselt vabanemist pani ta 17.03.2015 uuesti toime varavastase kuriteo ning selle eest karistas Harju Maakohus teda 19.03.2015. N.B on karistatud ka 05.03.2015 varavastase väärteo toimepanemise eest. 11.07.2015 Harju Maakohtu poolt
Seega pani N.B toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks N.B poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. N.B on 4 kehtivat väärteokaristust, väärtegude eest on teda karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. N.B on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Nii karistati teda Harju Maakohtu 27.06.2014 otsusega
Peale karistuse kandmiselt vabanemist pani N.B 17.03.2015.a uuesti toime varavastase kuriteo ning Harju Maakohus karistas teda 19.03.2015.a otsusega
lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud ja 11.07.2015
MS § 238 lg 2 alusel kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust. Selle karistuse kandmiselt ta vabanes novembris 2015 ja jätkas järjekordselt varavastaste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et N.B ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). N.B kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ühtlasi ei olnud varastatu väärtus suur ja kuritegu jäi katse staadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohtumenetluse käigus väljendas N.B kahetsust talle inkrimineeritud teo toimepanemise suhtes ning palus kohtul anda talle veel üks võimalus. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et N.B-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. N.B näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades N.B isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega ilmekalt näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus N.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna N.B ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.