lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: I.J; ik: XXX; elukoht: xxxx RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta I.J kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 15.08.2018 otsusele nr 2302,18,007071 I.J karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 15.08.2018 otsus nr 2302,18,007071 I.J karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 240 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast kohtuotsuse peale edasikaebamise 30 päevase tähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, selles, et 24.07.2018 kella 12:28 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna linnas Kotzebue tn 9 juures, kus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtinud I.J ei veendunud juhina, et tagurdades ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa mööduvale sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju I E´ile ja iseendale. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse 27.07.2018 koostas xxxx M M väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.07.2018 kella 12:28 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna linnas Kotzebue tn 9 juures, kus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtinud I.J ei veendunud juhina, et tagurdades ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa mööduvale sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx. Rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju I E´ile ja iseendale. Väärteokohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 49 lõige 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 15.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,007071 karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 240 eurot. Liiklusseaduse § 49 lõike 1 kohaselt pidi xxxx juht andma teed xxxx juhile, sest tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. I.J juhina enne parkimiskohalt tagurdamist veendus, et manöövri sooritamine on ohutu, vaadates eelnevalt vasakule ja paremale. Olles veendunud, et ei takista teisi liiklejaid, alustas manöövrit. Manöövri sooritamise ajal aga nägi, et paremalt poolt laugest kurvist sõidab tema poole suurel kiiruse sõiduauto. Kuna I.J oli selleks ajaks jõudnud tagurdada sõiduteele, ning tema sõidukile lähenev sõiduauto Xxxx juht kokkupõrke vältimiseks sooritas möödasõidu paremalt poolt teeääres olevalt parkimiskohalt. Sõiduauto Xxxx juht tegevuse tõttu toimus kahe auto vahel kokkupõrge. Peale sõidukite kokkupõrget sõitis sõiduauto Xxxx juht edasi ning mõneajapärast naases tagasi sündmuskohale. 2 Liikluses kehtib usalduspõhimõte, mida Riigikohus on rõhutanud lahendites 3-1-1-94-02, 31-1-1-03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-94-02 punktis 7 on leitud järgmist: . Kohtuväline menetleja on leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega: sündmuskohavaatlusprotokoll koos lisadega, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Sündmuskohal on vaadeldud sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetust ja tehiolud, milles nähtub, et tegemist oli sirge teelõiguga, valge aeg, pilvine ning antud teelõigul lubatud sõidukiirus 50 km/h. Samas nähtub fotodelt, et sõiduk Xxxx lähenes parkimiskohalt sõidutee poole tagurdavale sõiduautole peale lauge kurvi läbimist ehk mõlemale juhile oli nähtavus piiratud ning antud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h. Vaatlusprotokolli kirjeldavas osas on teelõigul oleva piirkiiruse osa jäetud märkimata Kokkupõrke tagajärjel tuvastati sõidukitel järgmised vigastused – sõiduautol xxxx vigastus paremal pool tagastangel ja sõiduautol Xxxx vigastatud vasakpoolne uks, tagastange. Tunnistajaks väärteoasjas on politseiametnik, kes kirjeldab liiklusõnnetuse sündmuskohta peale liiklusõnnetust ning sõiduki Xxxx juhi tervislikku seisundit ja joobe tuvastamise protsessi. I.J karistamiseks tuli kohtuvälisel menetlejal lahendada küsimus
lg 1 kohaldamise vältimatuks eelduseks olevast süüteokoosseisu olulisest osast – millise juhi tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega? Riigikohtu kriminaalkolleegium on 06.10.2006 lahendis nr 3-1-1-79-06 märkinud järgmist: 6. Kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teise isiku käitumist. Menetlusalusele isikule tutvustatud väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuväline 3 menetleja oleks andnud hinnangu sõiduki Xxxx juhi tegevuse õiguspärasusele, samuti sellele, kas sõiduki Xxxx juhi poolt kõigi liiklusnõuete täitmisel oleks samuti liiklusõnnetus toimunud. Otsuse koostanud menetleja on leidnud, et väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei veendunud sõiduki Xxxx juht tagurdamisel selle ohutuses takistamata teist liiklejat. Samas, kui sündmuskohal tuvastati teisel liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhil puudub juhtimisõigus ning tuvastati alkoholi piirmäära ületamine. Antud asjaolu on väljatoodud ka I.J-ile koostatud otsuses. Kohtuväline menetleja aga on otsuses kirjeldanud, et liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi Xxxx juhi käitumises väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel olnud menetlejakeskne, kuna otsusest ei selgu, millistel põhjendustel kohtuväline menetleja sellisele järeldusele jõudis ja miks ta ei arvestanud asjaoluga, et isik, kes juhib sõidukit omamata juhtimisõigust ning olles joobeseisundis ei pruugi tajuda ümbritsevat liikluskeskkonda piisavalt adekvaatselt, muutunud reaktsioonikiirus, hoidumaks käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ning võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kaebuse esitaja ei ole enda arvates liiklusreegeid rikkunud, sest ta ei saanud lihtsalt näha ette sõiduauto Xxxx juhi käitumist ja seda eriti olukorras kui tal juba alustanud tagurdamist. Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui ta on süüdi, siis on kindlasti süüdi ka teine autojuht, ehk tegemist on segasüüga ning leiab, et teise auto vigastused on tekkinud sisuliselt selle juhi enda süül. Kaebuse esitaja taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 kuna ta pole teos süüdi. Alternatiivina palub kaebuse esitaja tuvastada et tegemist on segasüüga ja seda arvestada karistuse mõistmisel. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Menetlusalune isik I.J on esitanud Harju Maakohtule kaebuse, milles asub seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teise isiku käitumist. Asja materjalidest ei nähtu, et otsuse tegija oleks andnud hinnangu liiklusõnnetuse teise osapoole T L´i käitumisele, eriti arvestades seda, et tal puudus juhtimisõigus ja tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine, ning ka sellele, kas olukorras, kui liiklusõnnetuse teine osapool oleks täitnud kõiki liiklusnõudeid, oleks liiklusõnnetus samuti toimunud. Kaebuse esitanud isik ei ole enda arvates liiklusreegleid rikkunud, sest ta ei saanud ette näha sõiduauto Xxxx käitumist olukorras, kui ta juba oli alustanud tagurdamist. Kaebaja asub seisukohale, et kui kohus tuvastab, et ta on siiski liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, si is on kindlasti süüdi ka liiklusõnnetuse teine osapool. Kokkuvõtlikult taotleb I.J menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt süü jagamist mõlema juhi vahel. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Xxxx M M on 25.07.2018 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt I.J juhtis 24.07.2018 kell 12.28 ajal mootorsõidukit Tallinnas Kotzebue 9 juures. Jättes tagurdades veendumata et see ei ohusta ega takista teist liiklejat, sõitis otsa temast mööduvale sõidukile Xxxx ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju. 4 15.08.2018 koostas xxxx M P üldmenetluse otsuse, milles leidis, et I.J on toime pannud talle inkrimineeritava rikkumise ja määras talle
240 eurot). Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, vaidleb kaebusele vastu ja asub seisukohale, et I.J ´le inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega taksitada teist liiklejat ning vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et I.J oli isikuks, kes oma sõidukiga tagurdas ja T L oli isikuks, kes liikus oma sõidukiga otse. Seega oli I.J ´l kohustus järgida
T L liikus oma sõiduraja piires otse ja tal oli õigus eeldada, et menetlusalune isik täidab
tagurdades ei takista teda. Siinkohal on oluline märkida, et
lg 1 sätestab juhi kohustused kogu tagurdamismanöövri vältel, mitte ainult alguses. See tähendab, et juhil on kohustus mitte ainult enne tagurdamise alustamist veenduda, kas peateel liigub autosid, keda selline manööver võib takistada või ohustada, vaid nimetatud kohustus on tal kogu tagurdamismanöövri vältel. Sündmuskohal sõidukite vigastustest tehtud fotodest nähtuvalt on kaebaja juhitud sõidukil Xxxx vigastatud parem taganurk, sõiduki Xxxx vigastused algavad aga tagumise vasakpoolse rattakoopa juurest ja ulatuvad kuni tagumise põrkeraua vasaku nurgani. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõidukite vigastuste suurusest, eritunnustest ja paiknemisest nähtuvalt oli T L´i juhitud sõiduk kokkupõre hetkeks kaebaja sõidukist peaaegu mööduda jõudnud. Samuti ei viita sõidukite vigastuste suurus sellele, et T L´i juhitud sõiduk Xxxx oleks ületanud lubatud sõidukiirust. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud väidetega nagu ei oleks otsuse tegija andnud hinnangut liiklusõnnetuse teise osapoole käitumisele. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud otsuses (tl 29) on xxxx M P välja toonud, et T L´i suhtes on alustatud menetlus
lg 2 alusel, kuid tema tegevuses ei nähtu liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi. Otsuse tegija on tuginenud kõigile asjas kogutud tõenditele, et selgitada välja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on liiklusõnnetus toimunud. Siinkohal on aga oluline, et rikkumised, nagu alkoholijoove või juhtimisõiguseta sõitmine ei pruugi liiklusõnnetuse tekkimisega üldse seotud olla. Selline olukord on tekkinud ka käesolevas asjas. Tõepoolest on T L juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületades, kuid need rikkumised ei toonud endaga kaasa liiklusõnnetust. Samuti on nende rikkumiste eest saanud ka karistuse (otsus tl 21). Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et liiklusõnnetuse oleks saanud ära hoida ainult menetlusalune isik, kui ta oleks hoolikalt ja tähelepanelikult jälginud teda ümbritsevat liiklust ja lähtunud
Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole mitte mingi juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Tulenevalt eeltoodust peab määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele ega tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma. 5 Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähteppunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteo- kui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades, on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 15.08.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt
lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 6
lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Xxxx reg. märgiga xxxx: vigastused vasakpoolsel tagumisel uksel, poritiival ja rattal, kui sõidukil Xxxx reg. märgiga xxxx: kahjustatud parem taganurk. Fikseeritud vigastused eeldavad sõidukite remonti. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx omanikule I.J-ile ja sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx omanikule I Eile on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine kahe sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Menetlusaluse isiku T Li ütluste kohaselt sõitis ta 24.07.2018 kella 12.15 ajal enda õe autoga mööda Kotzebue 9 tänavat, et viia sõber tööle. Sõitis Kopli tänava suunas kiirusega 30 km/h, kuni nägi lamavat politseinikut ning pidurdas. Sõitis mööda peateed, et pöörata Vana-Kalamaja tänavale. Nägi, et teine sõiduk tagurdab, kuid ei jõudnud pidurdada, sõitis vastu külge ja tundis, et auto sai löögi. Sõitis natukene maad edasi, keeras auto ringi ja tuli tagasi, et vaadata mis juhtus. Autot juhtides oli alkoholijoobes ning juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Menetlusaluse isiku I.J ütluste kohaselt 24.07.2018 tahtis ta sooritada tagurdamist. Vaatas paremale ja vasakule, et olla kindel manöövri ohutuses. Sellel ajal ilmus välja suurel kiirusel õnnetuse põhjustanud auto ja tegi manöövri, mis oli suunaga parkimiskohtade suunas ehk tahtis läbi lipsata. Tahtis tagurdada Kotzebue suunas. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluste isikute ütlustest lähtuvalt tagurdas I.J oma juhitud sõidukiga otsa temast mööduvale sõidukile Xxxx. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning ei veenudnud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis otsa Xxxx. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud ka
Kohus leiab, et juhul, kui tagurdava sõiduki juht märkab lähenevat sõidukit, peab ta manöövri, antud juhul tagurdamise manöövri katkestama ja läheneva sõiduki läbi laskma, takistamata läheneva sõiduki liikumist. Seega tagurdades peab tagurdava sõiduki juht igal juhul teistele liiklejatele teed andma sõltumata nende liikumise suunast. Seetõttu kaebuses esitatud väide, et tagant lähenenud sõiduki juht tahtis läbi lipsata, ei oma mingit tähtsust, kuivõrd tee andmise kohustus on tagurdava sõiduki juhil. Seega otse mööda peateed sõitnud sõiduki juhi käitumises ei ole sellist liiklusnõuete rikkumist, mis võinuks põhjustada liiklusõnnetuse, võimalik sedastada. Kaebuses esitatud väide teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata ning oma sisult ennastõigustav, mistõttu ei ole võimalik sellise väitega arvestada ning see väide tuleb jätta tähelepanuta. Seejuures ei ole seda väidet võimalik ka kontrollida. Kohus leiab, et isegi juhul, kui teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud, ei võtaks see kaebuse esitanud isikult 7 kohustust tagurades teed anda teistele liiklejatele. Arvestades aga sündmuskohal tuvastatut, s.h seda, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumise kohta oli sõiduteel teekünnis, mis paratamatult sunnib kiirust maha võtma, ei pea kohus lubatud suurima sõidukiiruse ületamist teise sõidukijuhi poolt ka reaalseks. Ka sõidukitel tuvastatud vigastused ei viita suurel kiirusel toimunud kokkupõrkele, vaid pigem sellele, et T. L püüdis otsasõitu vältida ja tõmbas kõrvale, mille tulemusena sai vigastusi vaid T. Li juhitud sõiduki tagaosa. Sellised vigastused aga viitavad sellele, et kaebuse esitaja jätkas tagurdamist ja kuigi T. Lil õnnestus tagant otsasõitu vältida, tagurdas kaebuse esitaja tema sõiduki tagaossa. Seega kaebuse esitaja, nähes tahavaatepeeglist lähenevat sõidukit, pidanuks koheselt pidurdama, mitte tagurdamist jätkama, vältimaks teiste liiklejate ohustamist. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 kohustust ja pani sellega toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on
lg 1 sätestatud väärteoga ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on otsuse koostanud ametnik pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on
lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 8 Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Hinnates I.J süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnesid I.J juhitud sõidukil Xxxx vigastused paremas taganurgas, sõiduki Xxxx vigastused algavad vasakpoole rattakoopa juurest ja ulatuvad kuni tagumise põrkeraua tagumise nurgani. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kahjustused ei olnud suured ja sõiduki taastamisremont ei ole eriti kulukas. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Käesoleval juhul on karistus määratud aga alla ¼ ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning seega jätab kohus karistuse muutmata. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ja hoolivusele teiste liiklejate suhtes ka edaspidi. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.