03.05.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1545327 kohaselt juhtis N.E 20.04.2018 kell 16:34 Tallinnas, xxx mootorsõidukit xxx reg. märk xxx, sõitis välja „Anna teed“ märgi alt, rikkudes liikluskorraldusvahendi liiklusmärk nr 221 nõuet ning sõitis ette sõidueesõigusega teel liikuvale sõidukile reg.märk xxx. Toimus sõidukitevaheline kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju I Ale ja B T OÜ- le. Sellise tegevusega rikkus N.E
lg 1 ja 22.02.2011.a MKM määrus nr 12 § 7 p 3 nõudeid, pannes toime
Kaebuse sisu 04.06.2018 esitas N.E kohtule kaebuse, milles palub ta temale inkrimineeritavas väärteos õigeks mõista. N.E selgitas, et alustades oma sõitu kõrvalteelt (xxx hoov) peateele, põles Xxx tänava ja Xxx maantee fooris punane tuli ja kõik autod seisid, seisis ka talle otsa sõitnud veoauto. Sõitis anna teed märgi alt peateele esimesele sõidureale, veendudes, et manööver on ohutu. Olles juba peatee parempoolsel real, reastus parempoolselt realt edasi vasakpoolsele reale ning lõpetas manöövri ilma kokkupõrget tegemata. Seisev veoauto alustas liikumist hetkel, kui oli oma manöövri lõpetanud ja täielikult tema ees – põhimõtteliselt oli olukord, kus nad mõlemad seisid ja siis läks fooris roheline tuli põlema ja veoauto sõitis talle lihtsalt tagant otsa. Leiab, et menetleja on kohaldanud seadust vääralt, kuna antud juhul pole vastav õigusnorm kohane, tema oli juba kõrvalteelt peateele sõitnud ja oli lõpetanud peateel sõites ka järgmise manöövri – reastumise peatee parempoolselt sõidurealt vasakpoolsele sõidureale, sellega oli tema oma manöövrid ilma liiklusõnnetust põhjustamata lõpetanud. Pärast tema poolt lõpule viidud manöövrit läks fooris põlema roheline tuli ja veoautojuht sõitis talle tagant külje pealt sisse ehk juriidilises mõttes oli tegemist tagant otsasõiduga, sest tagumine auto sõitis ees olevale autole otsa. Kohtumenetlus 05.09.2018.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, kes jäi oma kaebuse juurde ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid (sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse skeem, fototabel, väärteoprotokollid, vastulause, väärteootsused, karistusregistri väljavõte). 21.08.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle A Oi, kes oli osaline 20.04.2018 toimunud liiklusõnnetuses, sõites sõidukiga Xxx reg.märgiga xxx. Samuti avaldas kohus VTMS § 99 alusel kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud K Hi ütlused, mille kohaselt sõitis tunnistaja Xxx tänaval, jõudes Xxx-Xxx mnt ristile lähemale, oli foorides punane tuli ning paljud autod seisid. Nägi, et Xxx xxx-st tahab välja sõita hall Xxx. Kuna tema ees autod seisid punase tule taga, siis andis Xxxele teed ning ta (Xxx) hakkas reastuma keskmisesse ritta (või ühte keskmistest ridadest), igal juhul ei olnud tema eesmärk ristmikult paremale xxx suunas keerata. Tema kõrval vasakul oli tol hetkel suurem veoauto ning veoauto ja tema ees oleva auto vahe oli päris suur. Xxx sõitis tema (tunnistaja) eest läbi ning hakkas sõitma ka veoauto eest läbi (või soovis keerata veoauto ette, ei tea). Sel hetkel hakkas veoauto liikuma ning sõitis Xxxele külje pealt sisse. Xxx liiklus väga aeglase kiirusega ja manööverdas ettevaatlikult. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Menetlusalune isik ütles, et sõitis „Anna teed“ märgi alt välja, soovides sõita kolmandale või neljandale reale. Liiklusseadus näeb ette, et tuleb reastuda es imesse jne, et selliseid olukordi vältida. Üle mitme rea sõitmine ei ole normaalne. Sedasi sõites seab juht ennast ohtu ja võtab riski liiklusõnnetuse tek kimises. Veoautojuht ei märganud N.E juhitud sõidukit ja seetõttu tekkis liiklusõnnetus. Kaebaja ei veendunud selles, et veoautojuht on teda näinud. Manöövrit N.E lõpetanud ei olnud, soovides manöövrit sooritada üle kolme rea. Selleks, et käsitleda kaebuse esitajat peateel olevaks, oleks ta pidanud manöövri lõpetama ning olema sõidukiga sõidurea piirides, mida ta aga ei olnud. Rikkumine on tõendamist leidnud ning isikule määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja 2 otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. N.E-le on ette heidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus N.E
lg 1 ja 22.02.2011 Majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid.
lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 sätestab, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. Vaidlust ei ole selles, et 20.04.2018.a kell 16:34 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Xxx juures, kus osalejateks olid N.E poolt juhitud sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx ja A Oi poolt juhitud sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx . Seda kinnitavad nii N.E kui ka kohtus tunnistajana üle kuulatud A Oi ütlused. Tunnistaja küll täpsustas liiklusõnnetuse toimumise kohta (Xxx 5 ristmikul), kuid kuna ka nimetatu asub xxx juures, saab lugeda liiklusõnnetuse toimumise koha korrektselt fikseerituks. Samuti tõendavad liiklusõnnetuse toimumist väärteootsuses näidatud ajal ja kohas sündmuskoha vaatlusprotokoll (toimik lk 1), kus vaatluse tulemusena on märgitud sündmuskohaks Xxx tn teelõik ja xxx (xxx territooriumilt) hoone juurest väljuv tee, mis on reguleeritud liiklusmärgiga nr 221 ning eespool märgitud sõidukite asetsemine sündmuskohas Xxx tn (Xxx mnt 44 juures) on fikseeritud skeemil (toimik lk 2) ning fototabelis (toimik lk 3-11). Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kes on põhjustatud liiklusõnnetuses süüdi. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on N.E osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas ta järgis liiklusnõudeid või mitte. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). 20.04.2018 aset leidnud liiklusõnnetuses on kaks osapoolt – kaebuse esitaja N.E ning tunnistajana üle kuulatud A O, keda on samuti karistatud käesolevas väärteoasjas. N.E ütluste kohaselt ei ole tema liiklusseadust rikkunud, veendus enda manöövri ohutuses. Kaebaja selgitas, et sõites xxx hoovist peateele andis teed, vaatas, et kõik autod seisavad, sai esimesele reale, sealt reastus teisele. Vaja oli reastuda kolmandale reale, aga ta ei saanud seda teha, kuna veoauto oli talle nii lähedal, et ta ei näinud ning tal ei olnud muud teha, kui jääda seisma. Siis järsku sõitis veoauto tagant otsa. Esimene manööver oli, kui tuli „Anna teed“ märgi alt peateele. Teine manööver, kui reastus peateel parempoolselt vasakpoolsele, kõik seisid. Ei saanud rohkem keerata, kuna seal oli auto juba ees. Ei tulnud selle peale, et ta ei ole veoauto juhile nähtav. Juriidiliselt oli ta juba peateel. Ei ole kunagi istunud veoauto roolis ja see oli talle esmakordne, et ta ei olnud absoluutselt näha. Seaduses ei ole kirjas, et manöövrit tehes peab arvestama, missuguse auto ette reastud, sest põhimõtteliselt oli tegemist tagant otsasõiduga. Tunnistaja ütlused kaitsevad tema seisukohta, et oli seaduse mõistes piisavalt hoolas seda manöövrit tehes ja veendus manöövri ohutuses. Tal oli vaja minna kõige vasakpoolsemasse ritta, et sõita Xxx maanteele. Ei saa pidada mõistlikuks, et kui autod seisavad, tema reastub ära ja talle sõidab veoauto otsa. 3 Tunnistaja A Oi (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki Xxx juht) ütluste kohaselt peatus ta enne xxx pööret, sest enne teda seisis 4-5 autot, ootasid rohelist tuld. Esimene rida läheb paremale ja kaks rida on Xxx mnt poole, tema oli teises reas. Kui ta hakkas sõitma, siis ta ei näinud autot. Tuli välja, et auto seisis tema auto all 20 cm kaugusel ja ta ei saanud sõidukit kuidagi näha. Xxxe juht tahtis sõita xxx tänavale, seega pidi läbima esimese ja teise rea ning peatus tema ees. Kui roheline tuli läks põlema, hakkas liikumine, pani käigu sisse, tundis, et on takistus, jäi seisma ja nägi, et tema auto küljes seisab Xxx. Läks autost välja ja nägi takistust. Enda ees olevast autost nägi tagumist osa, põrkelauda, võis olla 3-5 meetrit, ei oska öelda, kuna ta sõidab suure autoga, siis ta kunagi ei seisa nii, et on teisele autole hästi lähedal. Seisis valgusfoori ees, ei näinud, et Xxx sõitis välja. Mõlk oli tagumises ukses, muid kahjustusi ei olnud. Seega N.E ja tunnistaja A. Oi ütlused kattuvad osas, et N.E oli vaja reastuda üle mitme raja. Vaidlust ei ole ka selles, et veoauto Xxx liikus sõidueesõigusega peateel ja N.E poolt juhitud sõiduk väljus kõrvalteelt, millel oli märk "Anna teed". Nimetatu leiab kajastamist sündmuskoha vaatlusprotokollis (toimik lk 1) ja skeemis (toimik lk 2) ning nähtub selgelt talletatud fotodel (toimik lk 3). Kuigi N.E ei eita „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 alt peateele sõitmist, leiab ta, et tema käitumist saab pidada liiklusnõuetega kooskõlas olevaks. Kohtu hinnangul lükkavad asjas kogutud tõendid aga N.E sellekohased väited ümber. Isik, olles sõidukijuhina „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 mõjualas, peab veenduma, et tema liikumine peateele on ohutu, kohustus on anda teed sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
p 1 tähenduses on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Kuivõrd asjas puuduvad andmed, et veoauto oleks sõiduautot pärast viimasele otsa sõitmist veel jõuga edasi liigutanud, saab sündmuskohal talletatud Xxx xx asetust pärast kokkupõrget lugeda järelikult samaks kokkupõrke hetkel toimunuga. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohad pärast kokkupõrget nähtuvad selgelt väärteotoimikutes olevatelt fotodelt. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk on „Anna teed“ liiklusmärgist mööda sõitnud ja seisab sõidueesõigusega teel (foto lk 3). Veoauto asub peateel, olles sellega paralleelne ning sõiduauto on peateega risti ja sõiduauto esiosa on juba üle kolmanda sõiduraja (fotod lk 3, 4, 6). Taolise sõiduauto asetuse põhjal saab selgeks ka sõiduauto liikumise trajektoor ehk et kõrvalteelt väljudes asus N.E peateed risti ületama. Kuigi N.E ütluste kohaselt võis tema liikumise jagada mitmeks ehk et esimene manööver oli, kui tuli „Anna teed“ märgi alt peateele ning teine manööver, kui reastus peateel parempoolselt vasakpoolsele, siis eelnimetatud fotod annavad tunnistust selles, et N.E asus kõrvalteelt peateele, lootuses ühe manöövriga ületada korraga mitu sõidurada liikudes risti üle nende. Nii nähtub kaebuse esitaja ütlustest, et ta alustas manöövrit, kui autod seisid ning auto keeramine ei õnnestunud tal lähedal seisva auto tõttu. Ka tunnistaja K. Hi ütluste kohaselt hakkas Xxx xxx-st väljudes reastuma keskmisesse ritta (või ühte keskmistest ridadest), igal juhul ei olnud Xxxe eesmärk ristmikult paremale xxx suunas keerata. Järelikult liikus N.E ühe manöövriga seisvate autode vahele, tõkestades seejuures otseselt kaks sõidurada ning hõivates osaliselt ka kolmanda, peatuma pidi ta lähedal oleva sõiduki tõttu. Selliselt toimides takistas N.E poolt juhitud mootorsõiduk aga antud peateel kulgevat tavapärast liiklusrütmi, kuigi just tema pidi veenduma nii manöövri ohutuses kui ka lubatavuses. Hinnates seejuures N.E ütlusi, et ta ei saanud rohkem keerata, kuna seal oli auto juba ees, nähtub ka selgelt, et N.E tõdes ka ise, et peatee ei olnud täies ulatuses vaba. Vaatamata sellele aga hakkas N.E lihtsalt kõrvalteelt liikuma lootuses, et hoopis talle antakse teed, luues sellega olukorra, kus peateel liiklejatel võis tekkida kohustus ja vajadus muuta kokkupõrke vältimiseks järsult liiklussuunda ja vähendada kiirust. Selline N.E käitumine ei olnud kooskõlas ei liiklusnõuetega, mida talle ette heidetakse, ega tavapärase liikluskultuuriga. Just seetõttu, et N.E ei järginud „Anna teed“ märgiga kaasnevaid kohustusi ning takistas liiklust, 4 leidiski aset liiklusõnnetus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et selleks, et käsitleda sõiduautot ennast peateel viibinuks ehk võimalikku sõidueesõigust omavaks, oleks pidanud sõiduauto olema esmalt sõiduraja piirides. N.E enda ütluste kohaselt tahtis ta minna kolmandale rajale, mis tähendas, et manööver ei olnud lõpetatud ning talle kehtis „Anna teed“ märk. Teise liiklusõnnetuse osapoole ehk veoautojuhi tunnistajana antud ütluste kohaselt ootas ta rohelist tuld, tema ees oli 4-5 autot ning enda ees olevast autost nägi tagumist osa ning eesseisva autoga võis vahe olla 3-5 meetrit, liikuma hakates ta Xxxt ei näinud. Seda, et N.E poolt juhitud sõiduk ei pruukinud liiklusõnnetuse hetkel tõepoolest olla veoautojuhile nähtav, tõendavad ka fotod 8 ja 9 . Kuigi nimetatud fotod on tehtud pärast kokkupõrget, ei tähenda see kohtu hinnangul, et veoautojuhi nähtavus enne kokkupõrget oleks olnud tunduvalt laiem. Siinjuures arvestab kohus kaebuse esitaja enda ütlusi, et veoauto oli talle enne liiklusõnnetust väga lähedal. Ka tunnistaja K. Hi ütluste kohaselt hakkas Xxx sõitma veoauto eest läbi, kui veoauto hakkas liikuma ning sõitis Xxxele külje pealt sisse. Kohus möönab, et ka veoautojuht oleks pidanud liikuma hakkamisel veenduma selle ohutuses, kuid asjaolu, et N.E ei teadnud, et tema sõiduk ei olnud veoautojuhile nähtav, ei vähenda N.E vastutust aset leidnud liiklusõnnetuses. Selleks ei anna alust ka tunnistaja K. Hi ütlused, mille kohaselt manööverdas Xxx ettevaatlikult. On usutav, et isik, kes asub manööverdama teiste sõidukite vahel, teeb seda tavaliselt ettevaatlikult, sõites aga kõrvateelt peateele, pidi N.E mitte üksnes ettevaatlikult sõitma, vaid veenduma ka enda manöövri ohutuses. Sõites aga veoautole risti ette ning seejuures niivõrd lähedale, et sõiduautol endal puudus igasugune manööverdamisruum, oli tema tegutsemine peateel olevale sõidukile ootamatu ja liiklust takistav ning otsasõidu vältimiseks oleks veoautojuht pidanud järsult pidurdama või muutma liikumissuunda. Kuna aga veoautojuht talle ette sõitnud mootorsõidukit ei näinud, leidiski aset liiklusõnnetus. Skeemilt nähtub, et tanklast väljakeeramise kohast on tiheda liikluse ajal reaalne sõita ainult paremale, sest vahetult pärast väljakeeramise kohta suundi eraldab pidev joon. Antud olukorras oleks pidanud valima teise teekonna, mitte ületama risti neli sõidurada. Seega saab asuda seisukohale, et N.E poolt
lg 1 tuleneva liiklusnõu de täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, tuues kaasa varalise kahju tekkimise I Ale ja B T OÜ-le. Sündmuskoha vaatlusprotokollis leiab kajastamist, et kahjustatud on sõiduauto Xxx xxx reg. märgiga xxx vasak külg, sõiduki omanik on I. A, samuti on esiosal kriimustusi veoautol Xxx xxx reg. märgiga xxx, sõiduki omanikuks on B T OÜ. Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osapool ka vastuväiteid esitanud ning vigastused leiavad kajastamist ka fotodelt 10 ja 11. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et N.E realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et N.E oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab N.E käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks N.E pidanud ette nägema, et kõrvalteelt peateele sõites, sõidukite vahel sõiduridadega risti jäädes ning hõivates seejuures 3 rada, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seda enam, et liiklusõnnetus toimus kell 16:34 ehk ajal, mil liiklus on tavapärasest tihedam ning autode paljusus nähtub ka sündmuse tervikpildist ehk asjaolust, et N.E hakkas manöövrit so oritama seisvate autode vahelt Kuna N.E ei veendunud oma manöövri ohutuses, realiseeris ta ka
lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 järi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks. Kuigi karistusregistri teatise (toimik lk 26) kohaselt on N.E 1 kehtiv väärteokaristus, siis kohtu hinnangul peaks selle karistusandmed tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 24 lg 1 p 11 olema kantud arhiivi. Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras N.E-le
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, mis jääb järelikult tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Hinnates N.E süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi vaidlusaluses liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise nii N.E kui ka teise liiklusõnnetuses osaleja ehk tunnistajana üle kuulatud A. Oi käitumises, arvestab kohus, et liiklusohtlik olukord sai alguse just N.E hooletust suhtumisest liiklusnõuetesse. Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalise kahju I A ja B T OÜ. Kuna kahjustused ei olnud väga suured, saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana või raskendavana. N.E ei ole enda süüd tunnistanud ega tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus, süüdistades kõiges vaid teist liiklusõnnetuse osapoolt ehk veoautojuhti. Kuna kohtu hinnangul ei pannud aga N.E tegu toime tahtlikult, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole N.E ka isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, saab määratud karistust pidada leebeks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et lisakaristust isikule kohaldatud ei ole, kuigi seaduses on selline võimalus ette nähtud. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kogutud tõendites ja kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus tühistamata. Kohtunik / / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.