Obsah (8)

§ 204§ 29§ 30§ 123§ 87§ 48§ 38§ 120

4-19-3072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3072 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 204

lg 3, § 207 alusel kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja menetluskulusid täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus K.A-le ja PPA Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 4-19-3072 Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 16.05.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2510,18,001740 /VTT tl 12/ karistati K.A järgmise rikkumise eest – 28.07.
3. a kell 16:07 xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xx. km, juhtis mootorsõidukit, eiras liiklusmärgi nr 221 „anna teed“ nõuet, mille kohaselt liikleja ei alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda, sõitis kõrvalteelt peateele, mille tõttu vasakult läheneva sõiduki juht M. M sattus hädaseisundisse ning liikus otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Samal ajal pidurdas K.A laupkokkupõrke vältimiseks ning jäi oma sõiduki tagaosaga osaliselt vastassuunavööndisse ning esiosaga pärisuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju ja inimvigastustega liiklusõnnetuse. Varaline kahju tekitatud M. M sõiduki xxxxxx xxxxx tehniliste kahjustustega ja inimvigastus tekitatud M Mxxxxx. Rikkus LS § 2 p 1, § 57 lg
4. Väärteo kvalifikatsioon LS § 223 lg
5. K.A karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kaebus. K.A palub kaebuses /tl 3-7/ kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 alusel või alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele /tl 23-24/, et K.A süüline käitumine LS § 2 p 1, § 57 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja seisukohal, et K.A kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 6 pöördel, tl 23 pöördel/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 1-5/. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas K.A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus on nõus kaebuses esitatud seisukohaga, et mitme osalisega liiklusõnnetuse puhul peab menetleja tuvastama, millise juhi tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Selleks peab analüüsima mõlema õnnetuses osalenud osapoolte käitumist. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -menetlusaluse isiku K.A ütlused /tl 6-7/; -sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 8-11/; -teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (M. M) /tl 12/; -indikaatorvahendi kasutamise protokoll (M. M) /tl 13/; -tunnistaja M. M ütlused /tl 14, 22-23/; 2 4-19-3072 -indikaatorvahendi kasutamise protokoll (K.A) /tl 15/; -06.11.

1. a ekspertiisimäärus /tl 24/ ja 12.04.
2. a ekspertiisiakt nr 18E-LL0066 lisadega /tl 25-34/. Kaebuse esitaja on teinud mitmeid etteheiteid ekspertiisiaktile, milliseid kohus kõigepealt kontrollib, et teha kindlaks, kas ekspertiisiakt on kõlbulik tõend. Kaebaja väide - ekspert on ekspertiisiakti koostamisel lähtunud vääradest sisendandmetest, mistõttu on ekspert jõudnud mitteõigele järeldusele. Kaebaja väide - ekspertiisiakti punktis 1.3 (ekspertiisiakt, lk 1) on lähteandmetena sätestatud, et „sõiduauto xxxx seisab kokkupõrkejärgselt vahetult enne ristmikku tee vasakul äärel tagaosaga xxxxxx poole“. Selline fakt on väär, kuna sõiduauto xxxx seisis kokkupõrkejärgselt sõiduteel enam kui pool tundi, kust see lükati politseiametnike abiga käsitsi sõidutee paremasse äärde. Vaadeldes kokkupõrke kohta ja xxxxx asukohta fototabelitel /VTT tl 9, fotod 1-3/, on näha, et xxxx ei asu ka peale väidetavat liigutamist kokkupõrke kohast kaugel. Kohus uurib, kas ja milliste järelduste tegemiseks on ekspert kasutanud xxxxx kokkupõrkejärgset asukohta. Autode vastastikuse paiknemise maksimaalse kontakti hetkel on ekspert uurimuse kohaselt tuvastanud autode vigastuste järgi ja nende samade vigastuste põhjal on ekspert jõudnud järeldusele, et kokkupõrke hetkel pidi xxxx liikuma, välistatud on olukord, kus xxxx kokkupõrke hetkel seisis. Konkreetse kokkupõrke koha on ekspert tuvastanud teel oleva pori, kildude ja vedeliku järgi. Ekspert on tuvastanud autode kokkupõrkejärgse asukoha foto 1 abil, kuid kokkupõrkejärgne asukoht ei oma tõendamisele kuuluvate asjaolude puhul tähtsust. Kohus leiab, et ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert arusaadavalt selgitanud, millistele andmetele ta tugineb ja nagu kaebaja õigesti märgib, viidanud ka, missugused väärteoasjas kogutud andmed sündmuskoha fikseerimisel on puudulikud. Ekspert on selgitanud, kas ja kuidas ta on puudulikest andmetest üle saanud, milliseid andmeid nende asemel on kasutanud. Kohus leiab, et tõepoolest ekspert on xxxx asukoha peale õnnetust arvesse võtnud sõidukite liikumiskiiruse määramisel kokkupõrke hetkel – vastavalt xxxxx ca 67 km/h ja xxxxxx ca 22 km/h. Kuid see on olnud vaid üks osa andmetest, mida ekspert selle tulemuse saamiseks on kasutanud. M.M on kirjeldanud /VTT tl 22-23/, et liikus kiirusega u 80-90 km/h, kui märkas, et kõrvalteelt keeras tema sõidusuunda sõiduk, võttis hoogu tasapisi maha, mõtles, kuidas temast möödub. Kohus leiab, et eksperdi järeldus M.M auto ligikaudse liikumiskiiruse osas on kokkulangev M.M ütlustega. K.A on oma tegevust peale kõrvalteelt väljasõitu ja vasakult läheneva auto märkamist kirjeldanud järgnevalt – andis pidureid, jäi seisma kohe kui teist autot tema suunas vastassuunavööndis lähenemas nägi /tl 6-7/. Ekspert on aga autode vigastuste põhjal teinud kindlaks, et K.A juhitud sõiduk kokkupõrke hetkel ei seisnud. Ka M.M on kirjeldanud, et ette keeranud sõiduk jätkas liikumist, mitte ei peatunud nagu ta vasakule keerates lootis. Kohus leiab, et xxxxx väidetav liigutamine politseinike poolt peale liiklusõnnetust ei ole mõjutanud eksperdi järelduste usaldusväärsust ei autode paiknemise osas sõidutee suhtes kokkupõrke hetkel ega ka autode liikumiskiiruste osas kokkupõrke hetkel. Kaebaja leiab, et ekspert on ekspertiisis jõudnud mh järeldusele, et “mis puudutab sõiduauto xxxxxx juhi tehtud manöövrit, siis on ohu tekkimise hetkel vasakule (täielikult vastassuunavööndisse) suundumine antud olukorras juhi instinktiivne manööver tekkinud 3 4-19-3072 ohust eemalt”, on selline väide üksnes eksperdi subjektiivne hinnang ning ei tugine mitte ühelegi põhjendatud alusele. Kohus juhib tähelepanu, et eksperdi käsutuses oli väärteoasjas kogutud materjal ja M.M on selgitanud, et nähes, et võib kõrvalteelt ette sõitnud autole sõita küljepealt sisse, tõmbas nii palju vasakule kui sai, mõeldes, et xxxxx juht saab pidama /VTT tl 14/ ja otsustas mööduda ette sõitnud autost vasakult, et ehk ta jääb pidama ja õnnestub kokkupõrget vältida, keeras rooli automaatselt vasakule /VTT tl 22-23/. Kohus leiab, et M.M ütlustega on tõendatud, et vasakule vastassuunavööndisse pööramine oli tema instinktiivne reageering sellele, et talle oli kõrvalteelt auto ette pööranud. Kaebaja leiab, et kuigi Ekspertiisiakti punktis 1.5 (ekspertiisiakt, lk 1) on lähteandmetena sätestatud, et „Pori ja kildude ala piirkonnas on ka teele voolanud vedelikku, mille piirkonnast algavad sõiduauto xxxx parempoolse esinurga ja esiratta juures lõppevad vedelikujäljed“, siis tegelikkuses ekspertiisiaktis puuduvad täielikult avariipaigal politseiametnike poolt sõiduautost xxxxx tehtud pildid. Kohus märgib veelkord, et eksperdi käsutuses olid väärteoasja materjalid ja vaatlusprotokolli juures olevas fototabelis /tl 9, tl 9 pöördel/ on fotod nr 1, 3, 4 sõidukist xxxx. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebuses esitatud etteheited ekspertiisiakti sisule ja eksperdi mõttekäigu jälgitavusele ei ole põhjendatud. Ekspertiisiaktist on aru saada, kuidas ja millistele andmetele tuginedes on ekspert eksperdiarvamuse andnud. Seega on ekspertiisiakt lubatud tõend. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 28.07.2018 kell 16.07 toimus xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxx.km liiklusõnnetus, milles osalesid K.A juhitud sõiduauto xxxxxxxx xxxxxxx reg.nr xxxxxxxx ja M Mxxxx juhitud sõiduauto xxxxxx xxxx reg.nr xxxxxxxxx. Väärteootsuses on leitud, et liiklusõnnetuse põhjustas K.A poolt LS § 2 p 1, § 57 lg 1 nõuete rikkumine. K.A on kaebuses leidnud, et M.M rikkus LS § 45 lg 1 ja lg 7 nõudeid, kuna M.M sõitis tema juhitud autole otsa vastassuunavööndis olles, on oluline analüüsida, kas M.M nende nõuete rikkumisega ohustas ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kaebaja on seisukohal, et välistatud ei ole, et liiklusõnnetuse tõi kaasa mitte üksnes tema tegevus vaid ka M M valed sõiduvõtted ning vale otsus pöörata vastassuunavööndisse. Kui M M oleks jätkanud liiklemist kohustuslikus sõidureas, ei oleks M M ja kaebaja sõidukid kokku põrganud. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.M liikus peateel ja K.A keeras peateele kõrvateelt, millel oli märk „Anna teed“. Ohu tekkimise eelset situatsiooni kirjeldab M.M järgmiselt /tl 22-23/ - jõudes laugesse kurvi, nägi, et paremal kõrvalteel seisab sõiduk, mis lasi tema ees sõitvad sõidukid läbi, mis liikusid umbes paarsada meetrit eespool. Kui lähenes kõrvalteele, hakkas paremal seisnud juht järsku liikuma. K.A on kirjeldanud /VTT tl 6-7/, et seisis ristmikul, lasi vasakult tulnud sõidukid läbi, vaatas paremale, siis hakkas sooritama vasakpööret kuna vasakult rohkem sõidukeid ei tulnud. Kui oli juba kesktelgjoone peal esiosaga, nägi kurvist liikumas tema poolt sõidukit. Kohus leiab, et M.M ja K.A ütlused on kokkulangevad, et ka enne M.M autot liikus peateel M.M juhitud autoga samas suunas autosid, millised K.A läbi lasi. 4 4-19-3072 M. M /tl 14, 23/ on selgitanud, et järsku keeras paremalt poolt kõrvalteelt ette xxxx. Nähes, et võib sõita xxxxxe sisse külje pealt, tõmbas automaatselt nii palju vasakule kui sai, et vältida xxxxxx külje pealt sisse sõitmist, mõeldes, et xxxx juht saab pidama. Liikudes vastassuunavööndis mitte pikalt, jätkas ka kõrvalteelt peateele liikunud xxxxx liikumist ning koheselt toimuski kokkupõrge. K.A on /tl 6-7/ selgitanud, et olles pöördel kesktelgjoonte peal sõiduki esiosaga oma suunavööndis, nägi kurvist liikumas tema suunas tumedat sõidukit, mis kurvist väljudes kaldus vastassuunavööndisse. Kokkupõrke hetkel oli tema sõiduki tagumine osa osaliselt vastassuunavööndis ning esiosa oli oma suunavööndis. Ekspertiisiakti punktis 3 on ekspert jõudnud järeldusele, et sõiduauto xxxxx juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. Ekspertiisiakti uurimuse osast on selgelt arusaadav, kuidas ekspert sellisele järeldusele on jõudnud – ohu tekkimise hetkel on xxxxx peatumisteekond suurem kui xxxxx kaugus kokkupõrke kohast. Kohus leiab, et M.M, K.A ütlused ja eksperdiarvamuse punktis 1 nimetatud autode paiknemine sõiduteel kokkupõrke hetkel on kokkulangevad. Kohtule jääb arusaamatuks K.A vastuväide, et ekspertiisiaktis märgitud diagonaalne xxxx sõidusuund on väär – sõiduauto xxxxx sõitis kokkupõrke ajal vastassuunavööndis. Rekonstruktsiooni skeemilt ongi näha, et sõiduauto xxxxx oli kokkupõrke hetkel tema jaoks vastassuunavööndis. Ekspert on tuvastanud, et xxxxx liikus mõningases külglibisemises tingituna kokkupõrkest xxxxxx, seega peale kokkupõrget. Kohus leiab, et arvestades autode asukohti kokkupõrke hetkel, saab tõsikindlalt väita, et kokkupõrge oleks toimunud ka siis, kui M.M oleks liikunud oma suunavööndis, sest K.A juhitud auto asus kokkupõrke hetkel mõlemas suunavööndis. Kohus leiab, et M.M oli tekkinud ohule reageerimiseks väga vähe aega, ta on selgitanud, miks ohtu märgates keeras vasakule, s.o vastassuunavööndisse. Kohus leiab, et M.M ei olnud aega analüüsida käitumisvariante ja ta reageeris tekkinud ohu olukorras talle reageerimiseks jäänud aja jooksul pigem instinktiivselt, et tekkinud ohtu kõrvaldada. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas justnimelt K.A poolne liiklusnõuete rikkumine. Kui sündmuste ahelast mõelda välja K.A kõrvalteelt (kus oli anna teed märk) peateel liikunud sõidukile ootamatu ette keeramine, siis ei oleks M.M pidanud järsult liikumissuunda muutma ja ei oleks sattunud vastassuunavööndisse. Proovides sellises olukorras ootamatult ette keeranud xxxxx vastassuunas mööduda, tegutses M. M hädaseisundis ning sellist tegevust laupkokkupõrke ärahoidmiseks ei saa temale ette heita süülise tegevusena liiklusnõuete rikkumisena. Kaebaja leiab, et tuleb kontrollida, kas tagajärg on talle ka normatiivselt omistatav, kas liiklusõnnetuse põhjuseks oli just talle etteheidetava normi rikkumine. Kaebaja leiab kuna jäi arusaamatuks, kas vastutulev auto jätkab sõitu vastassuunas või pöörab oma sõidurajale tagasi, peatas pöördel olnud sõiduki. Kohus eespool leidis, et tõendamist ei ole leidnud, et K.A pöördel olnud sõiduki peatas. Samuti tuvastas kohus, et kui M.M oleks jätkanud liikumist oma suunavööndis, oleks samuti kokkupõrge toimunud, sest K.A auto asus mõlemas suunavööndis. Kohus leiab, et K.A, sõites kõrvalteelt peateele vasakpöördeks, ei täitnud märgi „Anna teed“ nõudeid“, s.t ei andnud teed vasakult lähenevale peateel liikuvale sõidukile ja just seetõttu pidi xxxxx juht kokkupõrke vältimiseks järsult muutma liikumissuunda, liikus kokkupõrke vältimiseks vastassuunavööndisse ja toimus autode kokkupõrge. Liiklusõnnetuse on põhjustanud K.A poolne LS § 57 lg 1 ja LS § 2 p 1 rikkumine. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjud. Tervisekahjustus. 5 4-19-3072 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et asjas ei ole tõendeid selle kohta, et liiklusõnnetuse tagajärjel oleks M M saanud kehavigastusi. M. M on selgitanud /VTT tl 14/ koheselt peale liiklusõnnetust, et vasakul käevarrel tekkis suur sinine laik ja hiljem rääkinud /VTT tl 22-23/, et pöördus pärast haiglasse, kus sai esmaabi kuna kokkupõrke tagajärjel oli tal käsi paistes ja sinine. Järvamaa Haigla AS 30.07.2018 teatis /tl 12/ kinnitab, et M.M kui 28.07.2018 liiklusõnnetuses kannatada saanud isikul on tuvastatud vasaku küünarvarre pindmine vigastus. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et M.M sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse. Sõidukite vigastused. M M sõidukile xxxxxx xxxxx liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis /VTT tl 8/ ja näha fototabeli fotodel 6 ja 7 /VTT tl 10/. Ka M.M on kirjeldanud tema autol liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi /VTT tl 14, 22-23/. Nimetatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et liiklusõnnetusega tekkis M.M varaline kahju, sest tema auto sai liiklusõnnetuses tehnilisi kahjustusi. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et K.A poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel tekkis M.M tervisekahjustus ja varaline kahju - sõiduauto xxxxxx tehniliste vigastuste näol. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.A on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis ja - otsuses süüks arvatakse. K.A rikkus oma tegevusega LS § 2 p 1, § 57 lg 1 nõudeid ja kohtuväline menetleja on K.A poolt toime pandud teo õigesti kvalifitseerinud LS § 223 lg 1 järgi, kuna K.A liiklusnõuete rikkumisega tekitas M.M varalise kahju ja tervisekahjustuse. Kohus leiab, et K.A pani talle süüks arvatud liiklusnõuete rikkumise toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et K.A ütlustest tuleneb, et ta tegelikult vahetult enne kõrvalteelt manöövri alustamist ei veendunud, et peateelt vasakult sõidukeid ei lähene. Tema ütluste kohaselt peale teiste autode möödumist vaatas paremale ja alustas manöövrit. Kohus möönab, et eelnevalt möödunud autod võisid varjata, et peateelt vasakult läheneb veel sõiduk, kuid seda pidi võimalikuks pidama ka K.A. Seega kui K.A enne manöövri alustamist teelt, kus oli „anna teed“ märk, ei veendunud, et sõidukeid vasakult ei lähene, pidas ta vähemalt võimalikuks, et ta oma pöördega kõrvalteelt peateele võib rikkuda teeandmise kohustust ja sellega põhjustada liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekib teisele isikule varaline kahju. M.M on tervisekahjustus K.A poolt tekitatud ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et K.A on talle süüks arvatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et K.A-le poolt toime pandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormide rikkumine K.A avaldab kaebuses, et PPA 31.10.
3. a määrus on koostatud ebaõigetel alustel ning puudulik, on takistanud kaitseõiguse teostamist. Nimetatud määrus ei sisaldanud selle koostamise õiguslikku alust, põhjendust ning edasikaebamise korda.

§ 48lg 1 p 1, lg 3 p 1, p 2, lg 4 sätestatu puudub.

VTT tl 21 on PPA 31.10.2018. a määrus väärteoasja lahendi kättesaadavuse tähtaja pikendamise kohta. 6 4-19-3072 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist on määrusega, milles on menetlusotsus tehtud üksikküsimuse lahendamiseks. Kohus leiab, et tegelikult on määrus põhistatud, sest määrusest on aru saada, miks kohtuväline menetleja on lahendi kättesaadavuse aega pikendanud. Väärteoasjas on oluline lahendi kättesaadavuse aja teadmine, sest sellest sõltub kaitseõiguse teostamine. See eesmärk on 30.10.2018 määrusega täidetud, K.A on teavitatud menetluse käigust. Määruse peale kabeõiguse mitte selgitamisega ei ole rikutud K.A menetlusõigusi selliselt, mis oleks takistanud tal menetlusaluse isikuna oma õigusi teostada. Kaebuse esitaja on leidnud, et kuna puudub avalik menetlushuvi ja K.A süü ei saa olla suur, sest ta on xxxx, kellel puuduvad kehtivad karistused, on võimalik väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 lausel.

Kohus ei nõustu seisukohaga, et esinevad

§ 30lg 1 p 1 sätestatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kohus leiab, et K.A süü ei ole väike, ta on tahtlikult rikkunud liiklusnorme, mille tagajärjel tekitas teisele isikule nii tervisekahjustuse kui varalise kahju. Liiklusreeglid on kehtestatud, et tagada kõikide liikluses osalejate turvalisus ning just eelkirjeldatud tagajärgede tõttu ei ole põhjendatud ka väide, et käesoleva asja puhul puudub avalik menetlushuvi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud muid

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lõike 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on K.A karistanud rahatrahviga miinimummäära lähedases määras, s.o 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.A puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et K.A süü on keskmine, ta on tahtlikult rikkunud kohustust anda teed, millega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustuse teisele isikule. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud asjaolu, et K.A varasemate karistuste puudumise. Kohus leiab, et see asjaolu näitab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja mõista ranget karistust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine, sest K.A oma tegevusega tekitas kaasliiklejale kahju. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on karistanud K.A rahatrahviga miinimummäära lähedases määras. Kaebemenetluses kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada ei saa, seega tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistus jätta muutmata. Menetluskulu. Väärteootsusega on K.A-lt välja mõistetud menetluskulu, milleks on liiklustehnilise ekspertiisi hind 457 eurot. 7 4-19-3072 Menetluskulu välja mõistmine K.A-lt on põhjendatud

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 alusel. Lähtudes eeltoodust jätab kohus K.A menetleja otsuse muutmata. kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 2 p 1, § 57 lg 1, § 223 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8