4-19-4689/18

4-19-4689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4689 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Väärteoasi U.M väärteoasi nr 2317,19,008187 LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik U.M (isikukood: XXX) kodakondsus: Eesti Vabariigi aadress: xxxx telefon: xxxx töökoht: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 2, kehtivaid väärteokaristusi karistusregistri õiendi järgi 14 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik väärteomenetleja Raul Annuka Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139 Tallinn Harjumaa 15060 E-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:
3. Tunnistada U.M LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 21 (kakskümmend üks) päeva aresti.
4. Võttes aluseks KarS § 69 lg 1 asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 21 (kakskümmend üks) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Kui süüdlane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus kriminaalhooldaja taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase 4-19-4689 aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla U.M kriminaalhooldusosakonna kaudu (harjukrho.info@just.ee). elukoha järgse Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (VTMS § 137 lg 3). VÄÄRTEOETTEHEIDE U.M’le heidetakse 17.08.
6. a väärteoprotokolli nr AB1391952 kohaselt ette seda, et ta 17.08.
7. a kell 04:49 Tallinnas, Männiku tee 100 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Väärteo asjaolud ja menetluse käik 09.09.2019 on Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr 2317,19,008187 materjalid U.M karistamiseks LS § 201 lg 2 alusel. 10.09.2019 määras kohus väärteoasja nr 4-19-4689 (2317,19,008187) arutamisele avalikul kohtuistungil 03.10.2019 kell 11:30, mis kohtuniku koolituse tõttu tühistati ja uueks ajaks määrati 09.10.2019 kell 13:
9. Menetlusalune isik kinnitas 17.09.2019 e-maili kutse kättesaamist (tl 23) kuid määratud ajal 09.10.2019 kohtuistungile ei ilmunud (ajas enda sõnul istungipäeva kuupäeva segamini) ning kohus määras uueks istungiajaks 10.10.2019 kell 10:
10. Menetlusalune isik andis 10.10.2019 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt pidi ta hommikul vara Tallinnas Kristiine linnaosast minema tööle xxxx, aga taksot ei olnud kusagilt sellisel kellaajal saada, tööle oli vaja jõuda kindlasti kella viieks. Selgitas, et töötab peotelkide paigaldamisega tegelevas firmas, telke paigaldavad üle terve Eesti. S el päeval pidid koos töökaaslastega minema kella 10.00ks xxxx, enne aga xxxx töö juures asjad peale laadima ja siis edasi sõitma. Seetõttu laenas kõrvalmajas elavalt sõbralt auto ning kuna muud võimalust xxxx kokkulepitud kellaks tööle jõudmiseks polnud, siis otsustas selle vahemaa ise sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja asus 10.10.2019 toimunud kohtuistungil seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud süüteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, ta teadis, et tal mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole usutav, et menetlusaluse isiku varahommikune tööleminemise vajadus ilmnes nii ootamatult, et tal puudus võimalus muu transpordi hankimiseks kui ise sõidukit juhtima asudes. Kuna teda on juba
11. aastal karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteokorras arestiga 18 päeva, mis on asendatud 18 tunni üldkasuliku tööga, siis leiab kohtuväline menetleja, et see ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ja sel korral tuleks menetlusalust isikut karistada reaalse arestiga, sest ka Riigikohus on leidnud, et iga karistus peab olema eelmisest karmim. Arvestades üleastumise raskust, taotles kohtuväline menetleja kohtult LS § 201 lg 2 järgi menetlusaluse isiku karistamist arestiga 10 päeva ning leidis, et kuivõrd isik töötab, siis tuleb talle anda võimalus mõistetud arest ära kanda ositi. 2 4-19-4689 Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud U.M-ile etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
12. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest (tl 7) nähtuvalt U.M juhtimisõigus 17.08.2019 puudus, seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides 17.08.2019 kell 04:49 Tallinnas, Männiku tee xxxx juures mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Samuti nähtub juhtimiselt kõrvaldamise otsustest, et menetlusalune isik oli varasemalt, s.o 21.01.2019 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 8). Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p -des 1 ja 3 sisalduvat keeldu. Menetlusalune isik on oma tegu ka tunnistanud ning selgitanud teo toimepanemise põhjuseid – tal oli vaja tööle jõuda ning ta asus tahtlikult mootorsõidukit juhtima, kuigi teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Subjektiivsest küljest on seega tegu toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul puuduvad ka menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
13. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on karistusregistri õiendi järgi 14 kehtivat väärteokaristust, samas aga on osad neist karistustest ilmselgelt aegunud ning peaksid olema arhiveeritud. Asjassepuutuvateks väärteokaristustusteks karistuse määramise seisukohalt on 12.03.2019 mõistetud karistus 21.01.2019 toimunud rikkumise eest LS § 201 lg 2, LS § 203 ja LKindlS § 81 järgi, millega menetlusalust isikut karistati arestiga 18 päeva, mis on asendatud 18 tunni üldkasuliku tööga. Karistus on täidetud 25.04.
15. aasta juulis ja augustis on menetlusalust isikut karistatud kolmel korral ÜTS § 85 lg 1 rikkumiste eest rahatrahvidega kokku kolmel korral ning kõik rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt ka tasutud 02.07.
16. Samuti on menetlusalust isikut karistatud 28.12.2017 LS § 261 lg 1 eest rahatrahviga 360 eurot ja 13.03.2019 KarS § 218 lg 1 eest rahatrahviga 120 eurot, millised on menetlusaluse isiku poolt jäetud tasumata. 03.07.2012 on menetlusalust isikut karistatud LS § 201 lg 1 eest rahatrahviga 200 eurot (tasutud 12.09.2018) ja 06.08.2012 LS § 201 lg 2 eest rahatrahviga 560 eurot (tasutud 20.12.2018). Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 17.08.
17. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud 3 4-19-4689 mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemisega enda ja kaasliiklejate ohustamist, juhtides jätkuvalt mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega, kuna n -ö kergemad karistusliigid rahatrahvide näol on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, siis pole talle järjekordse rahatrahvi määramine otstarbekas. Seega tuleb isiku suhtes kohaldada raskemaliigilist karistust, s.t aresti. Käesolevas väärteoasjas jääb menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmise määra juurde. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud ning avaldanud kahetsust toimunu üle. Kohus ei pea võimalikuks seda kahetsust aga kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab ikkagi süütegude toimepanemist. Tegemist on süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on viimati alles
18. aasta märtsis karistatud samasuguse rikkumise eest ning see pole tema käitumisele mõju avaldanud. Järelikult ei anna isiku poolt sellise kahetsuse väljendamine alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest kui kergendavast asjaolust. Isik oleks varahommikuse tööleminemise vajaduse pidanud läbi mõtlema varem ning takso mittesaamise võimalusega sellisel kellajal ka arvestama. Samas tuleb arvesse võtta seda, et väärteo toimepanemine toimus varahommikusel ajal (kell 04:49), mil üldine liikluskoormus asulasisesel teel on kindlasti väiksem kui päevasel ajal, seetõttu on võimalik oht teistele isikutele ka tunduvalt väiksem. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmisest suuremas määras, mis ületaks ka viimase rikkumise eest mõistetud karistuse määra (18 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga) ning mis paraku isikule positiivset mõju uute süütegude toimepanemise vältimise mõttes ei avaldanud. Kui isikule pole varasemad karistused mõju avaldanud, saab teda preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt karistada üle sanktsiooni keskmise määra isegi siis, kui tema süü ei ole keskmisest suurem (RKKK 3-1-1-58-13 p 8). Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määrast kõrgemas määras ning võtta arvesse ka seda, et üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja mõistab karistuseks 21 päeva aresti. Kuivõrd isikul on olemas kindel töökoht ja perekond (kaks alaealist last) ning tegemist on töövõimelise noore inimesega, kes on valmis ja andnud nõusoleku üldkasulikku töö tegemiseks, siis peab kohus veelkord võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Seejuures juhib kohus tähelepanu asjaolule, et üldkasulik töö ei ole iseseisev ja arestist n-ö leebem karistusliik vaid tegemist on ainult aresti asenduskaristusega. Seetõttu ei irdu määratud karistus ka üldisest kohtupraktikast ja seaduse mõttest, mille kohaselt peab iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, olema varasemast raskem. Samuti tuleb aresti uuesti asendamisel üldkasuliku tööga võtta arvesse seda, et menetlusalune isik on varasemalt mõistetud 18 tundi üldkasulikku tööd korrektselt ja õigeaegselt ära teinud, mis näitab positiivselt tema suhtumist ja arusaamist karistuse kandmisse. Kohus on seisukohal, et kaks kuud on mõistlik periood, mille kestel on menetlusalusel isikul võimalik mõistetud karistus põhitöö kõrvalt ära teha. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ Jõustus 07.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 otsusega. 4