← Eesti

4-19-4705/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 16. oktoober 2019 Kohtuasja number 4-19-4705 (2780,19,010737) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuasi

§ 207lg 1 järgi ja § 201 lg 2 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6.

septembri

  1. a otsus Menetlusalune isik R.M Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Taivo Rosi Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse osaliselt, s.o osas, millega kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendina R.M-ile kuuluva (Maanteeameti liiklusregistris OÜ Autosalong nimele registreeritud) sõiduauto Merzedes Benz A200CDI reg-nr XXX (VIN-kood XXX ) ning Maanteemeti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmises.
  5. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Väärteoasjas nr 2780,19,010672 koostatud protokolli kohaselt juhtis R.M
  10. septembril 2019 kella 12.33 ajal Tartu maakonnas, Tartu linnas, Pepleri tänavas mootorsõidukit Merzedes Benz A180CDI reg-nr XXX . Ta ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sest see oli ära võetud. Samuti ei olnud sõiduk juhtimise ajal tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduki ülevaatus oli läbimata alates
  11. augustist
  12. R.M rikkus LS § 73 lg 2 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
  13. juuli
  14. a määruse nr 77 § 6 nõudeid, s.o pani toime LS §

§ 207lg 1 sätestatud väärteod.

  1. Väärteoasjas nr 2780,19,010737 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis R.M
  2. septembril
  3. a 13.05 Tartu maakonnas Tartu linnas Kalevi tn mootorsõidukit MerzedesBenz A200CDI reg-nr XXX . Ta ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sest see oli Lõuna prefektuuri poolt karistusena ära võetud ja juht oli ka
  4. septembril 2019 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus LS § 90 lg 1 p-de 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteod.
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  6. septembri
  7. a määrusega ühendati väärteoasjad 2780,19,010672 ja 2780,19,010737 ühiseks menetluseks. Ühendatud väärteoasja numbriks on 2780,19,
  9. R.M tunnistati Tartu Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsusega süüdi väärteoasjas nr 2780,19,010672 LS §

§ 207lg 1 järgi ja kohaldades Kar

S 63 lg-t 1, karistati teda arestiga viis päeva. Väärteoasjas nr 2780,19,010737 mõisteti R.M-i karistuseks LS § 201 lg 2 järgi arest kümme päeva. 15 päeva pikkuse karistusaja algust hakati lugema alates R.M-i kinnipidamisest, s.o 5 septembrist

  1. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteo toimepanemise vahendi – R.M-ile kuuluva (Maanteeameti liiklusregistris OÜ Autosalong nimele registreeritud) sõiduauto Mercedes Benz A200CDI registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood XXX ) ning määras kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Maakohus põhjendas auto konfiskeerimist järgnevalt.
  2. R.M juhtis
  3. septembril
  4. a mootorsõidukit Mercedes-Benz A200CDI registreerimisnumbriga XXX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. R.M-i kinnitusel kuulub sõiduk talle, mida kinnitab ka müügileping (tl 7). Kuigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil kuulub sõiduk Autosalong OÜ-le, on registriandmed seaduse kohaselt vaid informatiivsed. Müügilepingust ja menetlusaluse isiku selgitustest lähtudes tuleb sõiduki tegelikuks omanikuks pidada R.M-i.
  5. Arvestades R.M-i varasemat karistust liiklusrikkumise toimepanemise eest ning käesolevas väärteoasjas menetletavaid liiklusväärtegusid, aga ka kõigi rikkumiste ajalist lähedust, on piisavalt alust kartuseks, et menetlusalune isik võib sarnaseid õigusrikkumisi jätkata. Uute liiklusrikkumiste toimepanemine juba lühikest aega pärast varasemat väärteokaristust, eirates karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist, näitab isiku ükskõikset suhtumist ning kinnitab, et varasem karistus ei ole suutnud teda vajalikul määral distsiplineerida. Menetlusalust isikut ei suutnud distsiplineerida menetluse alustamine
  6. septembri
  7. a episoodis. Vaid päev hiljem pani ta toime uue samasuguse liiklusrikkumise. R.M-i liiklusalast käitumist tuleb lugeda ohtlikult korduvaks. Edaspidise liiklusrikkumise vältimiseks tuleb kasutusele võtta muud meetmed, sest karistusest R.M-i õiguskuulekusele suunamiseks ilmselt ei piisa. Põhjendatud ja vajalik on konfiskeerida temalt KarS § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahend: mootorsõiduk Mercedes-Benz A200CDI. APELLATSIOON 2

(6)
  1. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik R.M , kes palub maakohtu otsuse tühistada auto konfiskeerimist puudutavas osas. Tagastada auto selle seaduslikule (autopassijärgsele) omanikule ja kustutada Maanteeameti registrist keelumärge, et R.M saaks auto ise tagastada.
  2. Apellatsiooni kohaselt on R.M konfiskeeritud sõidukiga toime pannud vaid ühe väärteo (
  3. septembril 2019). Sõidukit ei saa konfiskeerida, kuna selle omanikuks on Maanteeameti liiklusregistris AS Autosalong. Ennast omanikuks nimetades oli R.M šokis. Tal on õigus auto 14 päeva jooksul tagastada ja seda ta teha tahtiski, ent peeti
  4. septembril kinni. R.M leiab ta, et menetleja oli liialt karm ning sõiduk konfiskeeriti ebaõiglaselt. R.M leiab, et väärteomenetluses ei saa autot konfiskeerida. Selleks peaks olema vähemalt kolm tõsist liiklussüütegu. R.M on toime pannud kolm rikkumist: kiiruse ületamise (karistusena võeti ära juhtimisõigus), juhtimisõiguseta sõidu (karistuseks arest 5 päeva) ja veelkord juhtimisõiguseta sõidu (karistuseks 10 päeva aresti). Konfiskeeritud sõidukiga on ta toime pannud ühe rikkumise. Kohtuvälise menetleja seisukoht
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja saatis ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles palub jätta apellatsiooni rahuldamata.
  6. Menetlusalune isik on mootorsõiduki omanik vaatamata sõiduki registreerimistunnistusel olevatele kannetele. Asja materjalide juures on sõiduki müügileping
  7. augustist 2019 (müüja AutoSalong OÜ, ostja R.M). Lepingu p 3.3 ning lisamärkuste p 3 mõistes on lepingu sõlmimise tulemusena omandiõigus selgelt ostja kasuks. Lepingu on osapooled allkirjastanud ning tegemist on korrektselt vormistatud ja kehtiva dokumendiga
  8. R.M põhjendab, et leping lõppes tema jaoks
  9. septembril 2019 aastal. Kohtuväline menetleja sellise käsitlusega ei nõustu. Leping on kehtiv ja omab kaalukat rolli omandiõiguse väljaselgitamises. Sõiduki registreerimistunnistusel märgitud informatsioon omaniku osas on deklaratiivne. Vallasasja omandiõigust hinnates saab lähtuda müügilepingu sisust.
  10. septembril
  11. a toimunud kohtuistungil ei maininud R.M kordagi, et sõiduk talle ei kuulu. Ta kinnitas sõiduki ostmist ning kuuluvust talle.
  12. Sõiduki tagastamise väide ei ole dokumentaalselt tõendatud. Samuti ei ole see väide eluliselt usutav. Ostust taganemine on küll ostja õigus, ent 14-päevane kauba tagastamise periood ei välista R.M-i omandiõigust.
  13. Tartu Maakohtu otsus on proportsionaalne ning vajalik tagamaks eesmärki piirata R.M uusi samalaadseid rikkumisi toime panna. Tartu Maakohtu põhjendused on veenvad ja selgitavad asjakohaselt määratud karistuse sisu ja eesmärki. Mootorsõiduki omanik on menetlusalune isik R.M ning mootorsõiduki Mercedes-Benz A200CDI registreerimismärgiga XXX konfiskeerimine selle valdajalt ning müügilepingujärgselt omanikult R.M-ilt on õiguslikult korrektne ja vajalik.
  14. Menetlusaluselt isikult mootorsõiduki konfiskeerimine aitab tagada, et R.M lähitulevikus kuritegu toime ei paneks. Kuivõrd R.M on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud väga lühikese aja jooksul (
  15. ja
  16. septembril 2019) juba kaks korda ning arvestades, et 3
(6)menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus kuni
  1. detsembrini 2019, on kuriteo toimepanemine R.M-i puhul vägagi tõenäoline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja esitatud apellatsioon rahuldada.
  3. Süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Seega kehtivad süüteo toimepanijalt vahendi konfiskeerimisel samad eeldused nagu karistamise puhul (vt KarS § 2 lg 2). Maakohus tuvastas, et R.M pani
  4. ja
  5. septembril
  6. a toime koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod ning antud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Apellatsioonis nõustub R.M ka talle määratud karistuse – kokku 15 päeva pikkuse arestiga, ning nagu selgub maakohtu istungi protokollist, oleks ta nõustunud ka kohtuvälise menetleja nõutud karistusega (KoTo tl 27).
  7. Apellatsioonis vaidlustatakse esiteks seda, kas täidetud on KarS § 83 lg-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks. R.M ei vaidlusta asjaolu, et pani toime tahtliku süüteo mootorsõidukiga, mille konfiskeerimist kohtuväline menetleja taotles. Küll aga leiab apellant, et maakohtu otsusega temalt konfiskeeritud sõiduauto ei kuulunud talle. Menetlusalune isik tugineb seejuures Maanteeameti registrikandele ja oma õigusele lepingust taganeda.
  8. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 83 lg 1 eeldused on täidetud ka süüteo toimepanemise vahendi kuuluvust puudutavas osas. Maakohus tuvastas, et R.M ostis sõiduki Autosalong OÜlt. Kohtutoimikus sisaldub ka sõiduki müügileping
  9. augustist
  10. a. Selle p 3 reguleerib vara üleandmise ja omandiõiguse üleminekuga seotud küsimusi. Punkti 3.1 kohaselt antakse sõiduk ostja käsutusse pärast lepingu allkirjastamist ja ostuhinna tasumist. Punkti 3.3 alusel läheb sõiduki vastuvõtmise märkusele allkirja andmise hetkel Autosalong OÜlt R.M-ile üle müügiobjektiks oleva sõiduki omandiõigus (KoTo tl 7). R.M on ka ise kinnitanud, et ostis auto Viljandi autoaiast, ent see on ARKis registreerimata (KoTo tl 26). Järelikult on asjaolusid arvestades R.M sõlminud nii müügi- kui asjaõiguslepingu ning teda on alus pidada konfiskeerimise objektiks oleva sõiduki seaduslikuks omanikuks. Maakohus on õigesti märkinud, et registrikandel on üksnes informatiivne tähendus. Kohtukolleegium selgitab, et ka R.M-i väited lepingust taganemise osas (mida apellant ei ole muul viisil põhistanud, kui vaid sellega, et tal on õigus 14 päeva jooksul lepingu ese tagastada) ei takistaks selle konfiskeerimist. Lepingust taganemise korral lõpevad lepingust tulenevad kohustused üksnes tuleviku suhtes, taganemine ei mõju tagasiulatuvalt ega lõpeta iseenesest lepingust enne taganemist tekkinud õigusi ja kohustusi.
  11. Kohtukolleegium leiab, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks R.M-ilt puudub materiaalne alus. Riigikohtu praktika kohaselt tugineb süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Süüteokoosseisule vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat 4
(6)(vt ka RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 57). Kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-37-07).
  3. Maakohus põhjendas R.M-ilt sõiduauto konfiskeerimist muude meetmete n-ö ammendumisega. Seejuures arvestas kohus, et R.M-i on ühel korral karistatud liiklusrikkumise eest. Samuti arvestas kohus menetletavate väärteoasjade asjaolusid ning ajalist lähedust. Kohus leidis, et lisaks karistusele tuleb kohaldada täiendavat mõjutusvahendit, sest üksnes karistusest ei piisa menetlusaluse isiku õiguskuulekusele suunamiseks.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et R.M-i on võimalik liiklussüütegudest hoiduma panna üksnes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega.
  5. septembri episoodis on maakohus R.M-i süü suuruse juures arvestanud peaasjalikult sellega, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, mis ei vastanud tehnonõuetele, s.o süüd pidas kohus suuremaks teos, mille eest liiklusseadustik näeb karistusena ette vaid rahatrahvi. Siiski nähtub, et
  6. septembril toimepandud tegude eest kokku pidas kohus süü suurusele vastavaks karistuseks 5 päeva aresti.
  7. septembri episoodis arvestas kohus selgitusi, millega R.M rikkumisi põhjendas ning asjaolu, et rikkumise pani menetlusalune isik toime vaid mõnekümne päeva möödumisel varasema väärteokaristuse määramisest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning arvestades tegude korduvust ei arvestanud kohus kergendavana asjaoluna ka kahetsust. Seega arvestades maakohtu põhjendusi karistuse mõistmisel ja karistusmäärasid (alla sanktsiooni keskmise) võib öelda, et R.M-i süü ei olnud kohtu hinnangul suur.
  8. Kuna praeguses asjas taotles kohtuväline menetleja sõiduauto konfiskeerimist, siis tulnuks kohtul süü suuruse kõrval arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Maakohus on mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidanud õigustatuks välistamaks samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist edaspidi. Arvestades, et kohtupraktika kohaselt on suhteliselt suure väärtusega sõiduauto konfiskeerimisel domineeriv karistuslik mõju, pidanuks maakohus arvestama, kas selline täiendav karistuslik mõjutusvahend on isiku varasemat elukäiku arvestades proportsionaalne omandipõhiõiguse riivega. Nimelt on R.M-i varem väärteokorras karistatud ühel korral: mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 4) põhikaristusena sõiduki juhtimise äravõtmisega neljaks kuuks (KoTo tl 19). See näitab, et isiku karistustundlikkus võib olla suurem, kui varem korduvalt karistatud isikute puhul. Isegi kui arvestada, et R.M pani teod toime ajaliselt lähestikku, ei ole tema suhtes varem kasutatud leebemaid meetmeid (lisakaristusi). Praeguses asjas karistati R.M-i sanktsiooni raskeima, s.o vabadusekaotusliku karistusega. Kuna R.M puuduvad varasemad väärteokaristused samalaadse (s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) väärteo toimepanemise eest, ei saa välistada, et määratud arest mõjutab R.M-i tulevikus uusi samalaadseid õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus seisukohas, et arvestades, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus kuni
  9. detsembrini 2019, on kuriteo toimepanemine R.M-i puhul vägagi tõenäoline. Kohtukolleegium leiab, et kui 5
(6)R.M jätkab mootorsõiduki juhtimist selleks õigust omamata, saab prokuratuur taotleda tema sõiduki konfiskeerimist.
  1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 148 p 2, § 149 p 2 ning § 151 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse osaliselt, s.o osas, millega kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendina R.M-ile kuuluva (Maanteeameti liiklusregistris OÜ Autosalong nimele registreeritud) sõiduauto Merzedes Benz A200CDI reg-nr XXX (VIN-kood XXX ) ning Maanteemeti liiklusregistrisse keelumärke käsutamise seadmise osas. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.