S § 66 lg 1 järgi määrata, et H.F tasub talle määratud rahatrahvid ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise mak se suurus on mitte vähem kui 100,00 EUR. 4) Süüdi mõista H.F
S § 66 lg 1 järgi määrata, et H.F tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 100,00 EUR. 6) Rahatrahvid tulevad tasuda kohtuvälise menetleja 12.08.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 17.07.2019.a. koostatud väärteoprotokolli 230219010399 kohaselt juhtis H.F 06.07.2019 kell 17.20 ajal Lääne-Harju vallas xxx teel (xxx suvilate tee ristmik 1 km) mootorsõidukit xxx, r/n xxx , selliselt, et sõitis välja „Anna teed“ märgi alt, rikkudes sellega liikluskorraldusvahendi liiklusmärk „Anna teed“ nõuet, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidu eesõigusega teel liikuva sõiduautoga xxx r/n xxx. H.F põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju G Kle (fikseeritud fototabelite ja liiklusõnnetuse aktiga). Samuti lahkus H.F sündmuskohast politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. H.F rikkus sellega
12 § 7 p 3, 22.02.2011) § 169 lg 4 p 4,5; § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 12.08.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,010399, määrati H.F-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta toimepandud tegu, kuid leidis, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid, so kergendava asjaolu esinemist, varasemat karistatust ning töökoha olemasolu ning mõistnud liialt suure karistuse. Kaebaja taotleb põhikaristuse vähendamist ja lisakaristuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Märgib, et teod on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Karistused on proportsionaalsed, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sätte kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Väärteoprotokolli nr AB1578373 kohaselt juhtis H.F 06.07.2019 kell 17.20 ajal mootorsõidukit xxx, r/n xxx , Lääne-Harju vallas, xxx teel, selliselt, et eirates „Anna teed“ märki ning sõitis seetõttu otsa eesõigusega liikuva sõiduauto xxx r/n xxx, tekitades oma teoga varalise kahju. Sõiduautole xxx, r/n xxx tekitatud kahju kinnitab fototabel ja liiklusõnnetuse akt, mille kohaselt on tuvastatud sõiduautol xxx kahjustused parempoolsel küljel. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Tunnistaja G K ütluste kohaselt liikus ta 06.07.2019 kella 17.30 ajal sõiduauto xxx, r/n xxx mööda xxx teed, kui xxx suvilate tee ristmikul sõitis tema sõidukile kõrvalteelt ette hõbedane maastur xxx, kes üritas vastassuunast mööda põigata, kuid sõitis siiski küljepealt sisse. Kokkupõrke tulemusel paiskus tema sõiduk teepervele. Tahtis minna küsima toimunu kohta, kuid liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk sõitis minema. Märkas sündmuskohal liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki numbrimärki-xxx. Tunnistaja E A ütluste kohaselt hakkas ta 06.07.2019 kella 17.20 ajal liikuma oma sõiduauto xxx xxx kaupluse juurest, kui nägi, kuidas kõrvalteelt sõitis maastur peateele ning seal liikuvale xxx. Toimunu tõttu pidi teine sõiduk kõrvale põiklema, kuid vaatamata sellele toimus siiski kokkupõrge. Liiklusõnnetuse põhjustanud maastur lahkus sündmuskohalt. Leidis koos xxx juhiga minema sõitnud sõiduki numbrimärgi. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjud on tõendatud politsei-ja piirivalveameti poolt tehtud fototabeliga, millest nähtuvad sõiduauto xxx r/n xxx parempoolse külje vigastused. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab H.F, et ta põhjustas 06.07.2019 kella 17.30 ajal avarii. Kaebaja arvas oma sõnutsi, et jõuab peateele keerates autode eest läbi, kuid seda siiski ei jõudnud ning toimus kokkupõrge tumedat värvi sõidukiga. Esialgu tagurdas tagasi tuldud teele, aga kuna keegi andis signaali ning oli närvis, siis sõitis sündmuskohalt ära. Varasemalt pole kunagi avariisid põhjustanud, sai šoki. Kahetseb toimunut. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega tuvastatud, et kaebaja rikkus
lg 1 sätestatud liiklusreeglit, pannes sellega toime
Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. Väärteoprotokolli nr AB1578373 kohaselt lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata; varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolu kinnitab nii tunnistaja kui ka H.F oma ütlustega, kes on tunnistanud, et peale teisele autole otsa sõitmist otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik oli toimunud liiklusõnnetusest teadlik.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 nõuete rikkumine ning H.F-i poolt toime pandud tegu vastab
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et H.F pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani H.F väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud peateele sõites selle ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik sündmuskohalt lahkumise toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik eesmärgi päraselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, H.F on täitnud
H.F-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on H.F-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetses väärteos. H.F-i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustused (kahjustused sõiduki parempoolsel küljel). Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust see, et H.F pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust (vt. menetlusaluse isiku ütluseid), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on H.F-i karistanud 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtu hinnangul on sanktsiooni alla keskmisemäära karistuse kohaldamine, so 400 euro suurune karistus, eeltoodut arvestades, samuti seda, et H.F on varem väärtoekorras karistamata isik, piisav ning proportsionaalne süü suurusega.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus arvestab karistuse mõistmisel H.F-i süü suurust, samuti seda, et H.F ei ole varasemalt liiklusõnnetust põhjustanud ning toimunu tekitas talle šoki, vastab talle määratud santsiooni alla keskmisemäära mõistetud karistus süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on H.F-i suhtes kohaldanud lisakaristust ning võtnud ära juhtimisõiguse 4 kuuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kohus ei pea lisakaristuse kohaldamist H.F-i osas põhjendatuks asjaoludel, et H.F-i näol ei ole tegemist liiklunõuete süstemaatilise rikkujaga (vt. karistusregistri õiendit), süü ei olnud suur ning ta on avaldanud kahetsust. Eeltoodut arvestades, samuti seda, et tegemist on staažika juhiga, on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.