KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2019, Tartu Väärteoasja number 4-19-1407
(930019000457)Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistungi toimumise aeg Tõlk
- august 2019 Liina Tulit-Kuum Meeli Antonov Väärteoasi N.R-i süüdistuses Tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- mai 2019 otsus Apellatsiooni esitaja N.R Kohtuistungisekretär Kohtuistungil osalesid: Menetlusalune isik N.R isikukood XXX; elukoht XXX; Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti jurist Tiia Pukk RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2019 otsus sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse järgmine täpsustus:
- Määrata arest 10 päeva kandmisele ositi, see on nädalavahetustel, kusjuures järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Aresti kandmise ajagraafiku määrab maakohus käesoleva otsuse täitmise käigus.
- Apellatsioon rahuldada osaliselt.
- Määrata Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt N.R-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 208,80 eurot (sh käibemaks 34,80 eurot).
- Välja mõista N.R-ilt riigituludesse menetluskuluna 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot) apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest.
- N.R tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Ülejäänud summa, see on 148,80 eurot, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
- augustil
- Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
- augustist
- Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
- Maksu- ja Tolliameti (MTA) Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti 17.02.2019 ja 18.02.2019 väärteoprotokollide nr 930019000457/1 ja 930019000461/1 kohaselt N.R 17.02.2019 ja 18.02.2019 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba kaudu ning tema läbivaatuse käigus avastati tal peidetuna mõlemal korral 60 sigaretti, mis olid deklareerimata. Sellega rikkus N.R Tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 sätteid, kuna toimetas deklareeritava kauba liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides, jättes selle deklareerimata.
- MTA juriidilise osakonna jurist Tiia Pukk saatis oma 11.03.2019 määrusega väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada N.R-i suhtes aresti ja konfiskeerida äravõetud sigaretid. Maakohtu otsus
- Viru Maakohtu 06.05.2019 otsusega tunnistati N.R süüdi TS § 69 lg 1 järgi ja karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise algus on tema arestimajja saabumisest alates. Samuti konfiskeeriti temalt äravõetud 120 sigaretti, mis kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
- Maakohus leidis, et N.R-i poolt TS § 69 lg 1 sätete rikkumine on tõendatud tema enda ütlustega ja läbivaatuse aktidega, mille käigus avastati peidetud sigaretid. Kuna süü küsimust pole vaidlustatud, siis ringkonnakohus seda ei käsitle.
- Maakohus karistuse mõistmisel leidis, et N.R esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et süüteo pani ta toime kavatsetult. Talle karistust mõistes tuleb arvestada asjaoluga, et N.R-i on varem mitu korda karistatud TS sätete eiramise eest, viimati 22.12.2018 rahatrahviga 1200 eurot, mis on tasumata. Samalaadse väärteo toimepanemise eest on teda varem karistatud ka arestiga. Eeltoodu alusel 2 maakohus leidis, et N.R-i karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekohane ning karistuseks tuleb määrata arest. Maakohus ei nõustunud ÜKT kohaldamisega, kuna 04.02.2019 juba asendati tema tasumata rahatrahv ÜKT-ga, kuid selle sooritamise ajal N.R pani toime uued samalaadsed süüteod. Samuti ei välista aresti määramist see, et N.R peab hooldama oma vanemaid. Kuna tema süüaste on keskmine ja kuigi ta pani süüteo toime korduvalt, on ebaseaduslikult toimetatud sigarettide kogus väike ning seetõttu tuleb talle arest määrata alla keskmise määra. Apellatsioon
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.R, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja seda mõistetud karistuse osas. Muus osas otsust ei vaidlustata.
- Apellatsioonis taotletakse arest asendada ÜKT-ga, sest ta on oma 1937 ja 1942 sündinud vanemate hooldaja. Ta peab neid igapäevaselt aitama ja aresti kandmine jätab ta vanemad ilma hoolduseta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohtu istungil N.R esitas Narva Linnavalitsuse 08.08.2018 ja 29.05.2019 korraldused nr 651-k ja 374-k, mille kohaselt ta on määratud oma ema ja isa hooldajaks. N.R jäi selle juurde, et arest asendada ÜKT-ga, kuid alternatiivina on ta nõus aresti kandmisega ositi nädalavahetustel. Kaitsja toetas tema seisukohti ning kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud aresti ositi kandmise taotlusele vastu.
- Ringkonnakohus, tutvunud kohtuistungi protokolli, kohtuotsuse, apellatsiooni ning väärteoasja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste kohtuvaidlustes esitatud seisukohad, leiab, et kohtuotsus on vajalikul määral põhistatud ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja karistuse muutmiseks.
- Vastusena apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on küllaldaselt põhjendanud (vt käesoleva otsuse p 5), miks tuleb karistuseks mõista arest ja miks ta ei kohaldanud ÜKT-d. Seejuures oli maakohtule teada sama asjaolu, mida korratakse apellatsioonis, so vajadus hoolitseda oma vanemate eest. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et isikule, kes ÜKT tegemise ajal paneb toime uusi väärtegusid, pole mingit alust jälle ÜKT-d kohaldada.
- Samas, arvestades et N.R-i vanemad vajavad regulaarset kõrvalabi, peab ringkonnakohus võimalikuks VTMS § 147 lg 1 p 2 alusel teha maakohtu otsusesse täpsustuse ja kohaldada KarS § 66 lg 1 alusel karistuse kandmist ositi.
- Arvestades N.R-i perekondlikku olukorda (oma vanemate hooldaja), tuleb tal määratud arest 10 päeva ära kanda ositi nädalavahetustel, kusjuures järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Aresti kandmise ajagraafiku määrab maakohus pärast otsuse jõustumist otsuse täitmise käigus.
- Kuna tegemist on karistuse kandmise tingimuste kergendamise alternatiivse taotlusega, siis apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele.
- Kaitsja taotleb asjaga tutvumise, kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest tasu 2 tunni ulatuses 100 eurot pluss käibemaks. Samuti taotleb ta tasu sõidule kulutatud aja eest 20 eurot pluss käibemaks ning sõidukulu Valga-Tartu-Valga 54 eurot pluss käibemaks. Kõik kokku seega 208,80 eurot, millest käibemaks 34,80 eurot.
- Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja see kuulub advokaadibüroole hüvitamisele. 3
- Kuna N.R taotles riigi õigusabi määramist ja see talle 30.07.2019 määrati, siis tuleb lahendada küsimus menetluskulude hüvitamisest.
- VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.
- KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
- Samas KrMS § 180 lg 3 võimaldab menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
- Kuna N.R on töötu, siis kogu kaitsjatasu 208,80 eurot tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Ringkonnakohus leiab, et N.R peab riigile hüvitama menetluskuluna 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot) ning ülejäänud 148,80 eurot jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Tiit Lõhmus