KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-14-10380 28. juuni 2016 Jõhvi kohtumajas Deniss Minzatov Piret Juuse Riina Palmi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 30.05.2016 erakorraline ettekanne P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks P.G, isikukood XXX. elukoht: xxx Monica Meristo-Dmitrijev 28.06.2016 Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 429 lg 1 p 2 ja § 432 kohtunik M Ä Ä R A S: Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandamata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse ärakiri edastada P.G’le, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15 päeva jooksul alates määrusest teada saamisest. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna P.G rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. P.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistus 6 aastat 2 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud vangistust. Viru Maakohtu 21.04.2015 määrusega vähendati P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra lugedes lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. 1
(5)Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega P.G on vabastatud Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ja pidi täitma KarS § 75 lg 1 pp 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Peale seda KarS § 75 lg 2 alusel on talle määratud kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.; Viru Maakohtu 06.05.2015 määrusega kergendati Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega KarS §75 lg 2 p 7 alusel P.G-le määratud kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning määrata katseajaks uueks kohustuseks - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega ülalmainitud ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele kuid määrus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 määrusega ja kohustati P.G KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Viru Maakohtu 14.04.2016 määrusega jäeti 24.03.2016 erakorraline ettekanne ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades kriminaalhoolduse jätkamist. 30.05.2016 Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt P.G on rikkunud elektroonilise valve ajakava alljärgnevatel kuupäevadel: xxx xxx, et P.G ei lahkunud kodust ajagraafikus toodud kellaajal, kell 10:50, kell 11:00 oli ta kodus. Tulenevalt elektroonilise valve süsteemi andmetest lahkus P.G kodust kell 11:05:
- 17.05.2016 teostatud pistelise kontrolli käigus selgus, et P.G väljus kodust kell xxx. 19.05.2016 pöördus P.G vara tagasi, kell 22:48:49 ja lahkus pärast varajast tagasi pöördumist kell 22:48:59 ning seejärel saabus koju kell 22:59:
- Valveametnikku ta varasemast koju jõudmisest ega kodust lahkumisest eelnevalt ei teavitanud. Oma taolise käitumisega on P.G rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust KarS § 75 lg 2 p 9 järgi - alluda elektroonilisele järelevalvele kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. 18.05.2016 seletuses kirjutas P.G, et arvas, et 17.05.2016 tal on puhkepäev, ajas puhkepäevad segamini. Ajagraafik oli tal töö juures, samas oli tal see pildistatud telefoni. P.G väljus majast kohe kui talle helistas kriminaalhooldusametnik ning sõitis töökoha poole xxx. Ta ei saanud oma majast kaugele sõita, auto läks katki sealsamas xxx . Seejärel helistas ta tööle kelneri telefonile ning hoiatas, et tal läks katki auto, mille tõttu ta hilineb tööle. Peale seda helistas ta vennale, Jxxx xxx et viimane toimetaks auto puksiiriga remonti ning peale seda viiks P.G tööle. Kui P.G jõudis tööle, sai teada, et kriminaalhooldusametnik oli olnud tema töö juures. P.G ei helistanud eelnevalt kriminaalhooldusametnikule ning ei teatanud auto rikkest, kuna kõigepealt oli tarvis lahendada erakorraline olukord ning helistas hiljem. 2
(5)11.03.2016 seletuses kirjutas P.G , et ei ilmunud elukohta ajakavas määratud kellaajal, sest täitis töökohustusi. Kell 22:45 helistas ta valvekeskusesse ning teatas sellest. 22.03.2016 selgitas P.G, et ei väljunud kodust määratud kellaajal, kuna unustas, et on vajalik ilmuda registreerimisele. Esmakohtumisel 29.04.2015 selgitati P.G-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas P.G oma allkirjaga. P.G-le oli kohtu poolt määratud kohustu s, alluda elektroonilisele järelevalvele 6 kuu kestel. Elektroonilise järelevalve seade paigaldati 30.04.
- Esimene rikkumine leidis aset 30.05.2015, kui P.G lahkus kodust ühe tunni võrra varasemalt. Rikkumise kohta oli koostatud kirjalik hoiatus. Viru Vanglast oli saadud info, et alates 04.05.2016 hakati vanglast P.G telefonile xxx) helistama. 16.07.2015 võeti P.G-lt seletus, tehti kirjalik hoiatus ning selgitati veelkord õigused ja kohustused, ning P.G kinnitas kirjalikult, et need on talle arusaadavad. P.G jätkas rikkumiste toimepanemist ning kohtule oli esitatud esimene erakorraline ettekanne 11.11.
- Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 21.12.2015 lähtudes määruskaebusest, milles P.G taotles pikendada elektroonilise järelevalve kohustust 6.kuuks, määrati P.G-le kohustus alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. 19.01.2016 esitas P.G avalduse elukoha vahetuseks xxx 25.01.2016 paigaldati P.G elukohas, aadressil xxx elektroonilise järelevalve seade, samal kuupäeval allkirjastas P.G vastavasisulised dokumendid. P.G jätkas rikkumistega.24.03.2016 esitati kohtule teine erakorraline ettekanne hooldusaluse poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta, mis sisaldas andmeid tuvastatud rikkumiste asjaolude kohta, kokkuvõtet seletustest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut. Viru Maakohtu 14.04.2016 kohtuistungil on tuvastatud, et P.G esinesid elektroonilise järelevalve korra rikkumised. Võttes arvesse P.G selgitusi kohtuistungil, et ta on motiveeritud täitma elektroonilise järelevalve kohustust, anti kohtu poolt veelkord võimalus P.G seda näidata. 13.05.2016 registreerimisel P.G selgituste kohaselt, jätkab töötamist samas asutuses, graafikus, mille esitas varasemalt on toimunud muudatused. Koostati ajakava arvestades P.G selgitusi muudatuste suhtes. Kui ajakava sai valmis, küsis P.G vaba aega õues käimiseks, seejärel hakkas selgitama, et tal on haige ema, vajalik ema külastata, siis rääkis, et seda saab järgmise ajakava ajal arutada. Palusin P.G kirjutada kirjaliku avalduse, kuna tema jutt oli segane. See P.G-le ei meeldinud, hakkas emotsionaalselt selgitama, et avaldust ei ole talt endine ametnik Ain Nutov kunagi küsinud. Kriminaalhooldaja selgitas, et on vajalik kirjalik avaldus kirjutada, kuna tegu ei ole töö ega arstil käimisega. Kirjalikus avalduses kajastas P.G soovi külastada ema 18.05.2016 (tööst vaba päev), kes xxx. Esialgu kirjutas avalduses, et liigub kas mööda põldu või xxxxmööda jalakäijatele mõeldud teed. Selgitatud, et marsruut on vajalik ära määratleda. P.G-le see ei meeldinud, ütles et marsruudi kohta tema kaitsja kohtuistungil avaldas arvamust, et see ei ole tähtis, kuidas ta liigub, tähtis on vaid väljumise ja koju naasmis e aeg. Talle sai selgitatud, et vastavalt EV määrusele on liikumine vastavalt marsruudile. Seepeale tõmbas P.G avalduses põldu mööda käimise maha, jättis liikumise mööda jalakäijatele mõeldud teed. Ajakava järgi oleks P.G pidanud kodust väljuma 17.05.2016 kell 10:50, antud kellaajal P.G ei väljunud. E-mail´i teel tuli kriminaalhooldusametnikule sellekohane teave kell 11:
- Kell 11:04 helistas kriminaalhooldusametnik P.G-le, kuna ta ei olnud määratud ajal kodust väljunud. Esialgselt püüdis P.G vastu vaielda, väites, et tal on tööst vaba päev, kui kriminaalhooldaja palus vaadata ajakava, väitis, et jättis selle töö juurde, ei ole võimalust vaadata ning selgitas, et väljub kohe kodust, et tööle sõita. 17.05.2016 teostati nooremametniku Janika Trei poolt elektroonilise valve ajakava täitmise pisteline kontroll. Nooremametnik Janika Trei tuvastas xx juures, et P.G väljus kodust kell 11:05, sisenes xxx 3
(5)17.05.2016 kell 11:15 selgitas töökohal xxx) P.G töökaaslane, Sxxx xxxx P.G läks katki auto, P.G helistas ja ütles, et tuleb tööle hiljem, umbes kella 13 paiku. 17.05.2016 kell 11:49 helistas P.G kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et tal auto läks katki, mistõttu sõitis peale kodust xxx, autoremondi töökotta. Miks eelnevalt ei helistanud ning juhtunust ei teavitanud, selgitas asjaoluga, et oli närvis, kuna selgus, et ta elukaaslane oli öelnud talle, et tal on täna puhkepäev, siis aga helistas kriminaalhooldaja ning selgus, et pidi kodust väljuma kell 10:50, et sõita tööle. Praegu olevat töökohas xx). Samuti selgitas, et tänaseks tööks anti talle xxxx Nooremametnik Janika Trei tuvastas 17.05.2016 kell 12:56, et P.G on tööl. 18.05.2016 oli P.G välja kutsustud seletuse andmiseks ja et lisada ajakavasse ema külastus. 19.05.2016 märkest Elektroonilise valve süsteemist selgus, et P.G saabus koju varasemal kellaajal, kell 22:48 kella 23:00 asemel. 20.05.2016 eitas P.G telefoni teel varasemat koju jõudmist. Soodustamaks resotsialiseerumist on P.G-le võimaldatud autokoolis õppimist, töötamist, samuti läbi viidud xx“. Katseaja kestel on kõikide ajakavade koostamisel on lähtutud P.G selgitustest töökohustuste täitmiseks vajaliku xx) ja muu (õppimine, arstil käimine) ajaga P.G on oma allkirjaga ajakavadel kinnitanud teadlikust, mis kell ta peab kodust lahkuma ning milliseks kellaajaks peab kodus olema. Juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 76 lg 7 kriminaalhooldaja tegi ettepaneku P.G-le määratud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. Esitas vastuse päringule Viru Vanglast, mis kinnitab, et P.G telefonile korduvalt helistas kinnipeetav Mxxx xxx Seda, kas kõned vastu võeti, või numbrid vaid valiti, ei osanud kriminaalhooldusametnik seletada. MxxxHxxon P.G sugulane, vend. Samuti esitas ametnik karistusregistri väljavõtte, mis kinnitab, et 1.06.2016 määratu P.G-le rahatrahv LS § 203 alusel ümberregistreerimata sõiduki juhtimise eest. P.G seletas, et sisuliselt oli vaid üks rikkumine, kui ta ajas töö- ja puhkepäevad segamini. Teised juhtumid on seotud valveseadme töö eripäraga. Ta püüab alati pidada ajakavast kinni. Nüüd xxx on lõppemas. Naine on xxx ärit ja plaanis on registreerida ennast seal. Maakler on juba sobiva korteri leidnud. Töökoht jääb samaks. Kriminaalhooldusametnik oli sellest teavitatud, aga konkreetset nõusolekut pole veel küsitud. Naine on rase. Palub mitte pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leidis, et rikkumised ei ole nii tõsised ja palus jätta taotluse rahuldamata või alternatiivselt pikendada elektroonilist valvet kuni kahe kuu võrra. 4
(5)KOHTU SEISUKOHT Tutvunud toimiku materjalidega, süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Elektroonilise järelevalve süsteemi raportitest nähtub, et 02.05.2016, 17.05.2016 ja 19.05.2016 kriminaalhooldusalune ei järginud temale koostatud ajakava, millega eiras KarS § 75 lg 2 p 9 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Kuigi P.G on mitmel korral rikkunud temale katseajaks määratud elektroonilise järelevalve tingimusi, leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Fikseeritud elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumised ei olnud pikaajalised – 10 sekundit kuni ca 10 minutit. Kohtu arvates ei anna need rikkumised alust karistuse täitmisele pööramiseks või P.G’le täiendavate kohustuste panemiseks või elektroonilise valve pikendamiseks. P.G töötab ja omab kindla elukoha ning on motiveeritud tingimisi karistuse kandmise jätkamisest. P.G on vabastatud ennetähtaegselt temale mõistetud pikaajalisest vangistusest ning resotsialiseerimise kaalutustel vajab kriminaalhooldaja tugi seaduskuuleka käitumise kujundamiseks. Kohus peab otstarbekaks jätkata järelevalve teostamist P.G üle, mis oleks tõhusam kui vangistus, kuna võimaldab jälgida ja suunata süüdimõistetu käitumist vabaduses. Arvestades ülaltoodud, kohus jätab erakorralise ettekande rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5
(5)